Reede, august 22, 2025

EESTI UUDISED

Eesti andis Balti Assamblee eesistumise üle Leedule

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Tallinnas toimunud Balti Assamblee 42. istungjärgul võeti vastu resolutsioon, milles muu hulgas rõhutatakse, et on vaja veelgi tugevdada Balti riikide kaitsekoostööd, aga ka koostööd kriisivalmiduse, elanikkonnakaitse edendamise, meedia- ja teaberuumi, energeetika, transporditaristu ja elurikkuse hoiu vallas.

Istungjärku juhtinud Balti Assamblee president ja Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov tänas naabreid hea koostöö eest. „Eesti, Läti ja Leedu on koos kujunenud arvestatavaks jõuks, millel on maailmapoliitikale päris mõju – see koostöö jätkub. Jätkame töötamist ka selle nimel, et Balti riigid oleks turvalised, ühendatud ja innovatiivsed ning anname BA eesistumise teatepulga väärikalt üle Leedule,“ sõnas ta.

Istungi pidas ka Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu, Balti Nõukogu. Balti Ministrite Nõukogu esimees, Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas Balti Nõukogu istungil, et Balti riigid seisavad ühiselt läänemaailma väravate kaitsel. Muu hulgas peab ministri sõnul Balti riikide tähelepanu praegu olema Venemaa agressiooni hinna tõstmisel. Samuti rõhutas ta, et Ukraina tulevik on NATOs ja Euroopa Liidus ning liitlased peavad Kiievit sel teel ühiselt toetama.

BA istungjärgu lõpus võeti vastu resolutsioon, allkirjastati lõppdokument ning kinnitati BA eelarve ja tööplaan järgmiseks aastaks. Eesti andis eesistumise Balti Assamblees ja Balti Ministrite Nõukogus üle Leedule. Assamblee uus president Andrius Kupčinskas tegi pöördumise ja tutvustas Leedu prioriteete eesistumise ajal, mis mille motoks on „Kasvades koos tugevaks ja vastupidavaks“.

 

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed külastasid kaitseväe diviisi juhitud õppust Decisive Lancer 2023

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Neljapäeval, 23. novembril andis kindralmajor Veiko-Vello Palm Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetele väljasõiduistungi käigus ülevaate nii kaitseväe diviisi arengutest kui ka staabiõppusest Decisive Lancer 2023.

“Oleme lühikese aja jooksul saavutanud palju. Olen igati nõus sellega, et diviisi ei loodud tühja koha peale, kasutan võimalust ja tänan asjaomaseid komisjoni liikmeid nende panuse eest meie tänasesse arengu saavutustesse,” ütles kindralmajor Palm. “Decisive Lancer on hea näide asutustevahelise koostöö arenguvõimalustest, seda eriti riigikaitses. Maakaitseringkonnad, diviis , politsei ja piirivalve, pääste ja kohalikud omavalitsused on kõik osa laiapindsest riigikaitsest. Diviisi kui struktuuriüksuse loomise vajalikkust näeme kaitseväes juba täna, kus diviis osaleb NATO Kirdekorpuse ja ka Ameerika Ühendriikide 5. korpuse juhitud õppustel.“

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu sõnul on kaitseväe diviisi, kaitseliitlaste ehk maakaitsjate, päästjate ja politseinike õppus Decisive Lancer (Otsustav Odamees) suurepärane näide laia riigikaitse toimimise harjutamisest hübriidrünnakute tingimustes kui on otsene agressioonioht.

Staabiõppusel Decisive Lancer 2023 harjutatakse maakaitse juhtimisstruktuuri toimimist ning maakaitse ringkondade maakaitse-, sisekaitse- ja sõjaliste tegevuse täitmist eesmärgiga täpsustada võimalikud ülesanded ja vajalikud võimekused. Maakaitseringkondade staabid on võtmetähtsusega elemendid riigi erinevate jõustruktuuride omavahelise tegevuse koordineerimiseks kohalikul tasandil. Esmakordselt olid maakaitseringkondade staabid sarnaste õppuste raames põhitreenitavateks 2021. aastal toimunud õppusel Decisive Lancer. Kokku osaleb õppusel ligi 350  inimest.

Diviis on kaitseväe suurim maismaa struktuuriüksus, mis tegutseb kaitseväe juhataja vahetus alluvuses. Tegemist on sõjaaja üksuse ja alaliselt tegutseva struktuuriüksusega, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega, sealhulgas välisriigi relvajõudude üksustega, sõjalisi operatsioone. Kaitseväe diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel.

Timo Suslov Balti Assamblee auhinnatseremoonial: kus ühtsus, seal võit

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Täna õhtul toimunud pidulikul tseremoonial said laureaadid kätte Balti Assamblee kunsti- ja teaduspreemiad ning innovatsiooniauhinna. Samuti premeeriti Balti Assamblee medalitega Eesti, Läti ja Leedu ning nende mõttekaaslaste vahelist koostööd edendavaid ühiskonnategelasi.

Balti Assamblee president Timo Suslov sõnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaalis toimunud tseremoonial peetud kõnes, et tähistame täna ühtsust, meie omavahelisi sidemeid ning üksteisele toeks olemist. „Meil on au õnnitleda inimesi, kes on kaitsnud vaba maailma ja meie ühiseid väärtusi ning edendanud koostööd kultuuri ja teaduse vallas ning ka mujal. Meie tänu ja kiitus nendele tähelepanuväärsetele inimestele väljendub kõige paremini läbi medalil oleva moto – „Kus ühtsus, seal võit“,“ sõnas ta.

Samuti pidas tseremoonial kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar. „Üks tänastest laureaatidest Peeter Laurits on öelnud, et kunstniku roll on aidata luua maailma, samamoodi nagu loovad maailma kõik teised olendid ja mitteolendid. Igaüks, kes teeb seda, mida ta teeb väga hästi või suurepäraselt, osaleb maailma loomises suuremal määral. See kehtib ka teadlaste ja kõigi teiste kohta,“ rääkis Hussar. „Oleme tänulikud privileegi ja võimaluse eest nendel sõja ja ebakindluse aegadel kohtuda ja seda panust koos tähistada,“ lisas ta.

Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias pälvis silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest Eesti kunstnik Peeter Laurits. „Biotoopia“ on Lauritsa 2021. aastal asutatud konverentsi- ja kunstiürituste sari, mille eesmärk on luua sümbiootilisi kontakte teadlaste ja kunstnike vahel. Riigikogus avati sel puhul ka kõigile vaatamiseks avatud Peeter Lauritsa isikunäitus „Biotoopia – eluvormide parlament“.

Balti Assamblee kirjandusauhinna sai Leedu tõlkija ja luuletaja Antanas A. Jonynas sonettide kogumiku „Naujieji sonetai“ („Uued sonetid“) eest. Teadusauhinna pälvis Läti muusikateadlane Arnolds Laimonis Klotiņš monograafiate eest, mis käsitlevad muusika-ja loomingulist elu sõjajärgses stalinismiaegses Lätis ning samal ajal Euroopas eksiilis toimunud Läti muusikaelu.

Balti Assamblee innovatsioonipreemia pälvis Eesti tehnoloogiaettevõte GScan OÜ.

Ühtlasi anti üle Balti Assamblee medalid, millega tunnustatakse Balti riikide ja nende mõttekaaslaste vahelise koostöö edendajaid. Eesti medalinominendid olid tänavu endine BA Eesti delegatsiooni esimees Urve Tiidus, Välisministeeriumi Põhja- ja Kesk-Euroopa osakonna direktor Evelin Krõlov ning Riia Eesti kooli õpetaja Aiva Plauča. Leedu medalinominendid olid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, BA Leedu delegatsiooni ja BA presiidiumi liige Orinta Leiputė ning BA delegatsiooni liige Linas Slušnys. Läti nomineeris medalile Beneluxi parlamendi sekretariaadi juhi Christine Bogaert’i, luuletaja ja tõlkija Gundars Godiņši ning endise CERNi Balti Grupi juhi Toms Torimsi.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides. Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest.

Homme kogunevad Riigikogusse Balti Assamblee 42. istungjärgule ja 29. Balti Nõukogusse Baltimaade parlamentide esindajad, spiikrid ja välisministrid. Kell 13 algab Riigikogu valges saalis pressikonverents, kus saab küsimusi esitada kolme Balti riigi välisministrile ja BA delegatsioonide juhile.

Foto: Balti Assamblee auhindade ja medalite tseremoonia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias  (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)

 

 

Riigikogu kunstisaalis on Peeter Lauritsa isikunäitus „Biotoopia – eluvormide parlament“

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis avati täna, 22.novembril,  Peeter Lauritsa isikunäitus „Biotoopia – eluvormide parlament“.

Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul on väljapaneku kaudu tunnetatav, et Laurits vestleb läbi näituseteoste meid kõiki puudutavatelt valusatel ja olulistel teemadel. „Näituse väärtust tõstab autori mitmekülgne tegevus kunstialal, sest tegu on kunstniku, fotograafi, kuraatori, lavastuskunstniku, õppejõu ja teoreetikuga,“ ütles Hussar. Ta lisas, et tänavu pälvis Peeter Laurits Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest.

Laurits ise annab näituse vaatamiseks kaasa ka parima dialoogi saavutamiseks juhise: „Selgeks on saanud, et kui inimesed teiste eluvormide huvidega arvestama ei hakka, võib meie pidu lühikeseks jääda. Tuleb ka teised osalised nõupidamislaua taha kutsuda. Kuidas aga seda teha, kui teised eluvormid tunnetavad, mõtlevad ja väljenduvad hoopis teisiti kui meie? Maa on asustatud tohutu hulga väga erinevat tüüpi teadvustega.“

Laurits tegeleb loomingus inimeseks olemise põhiküsimustega ja sellega kaasnevate paradoksidega, biosfääri problemaatika ja suhetega teiste eluvormidega. Ta teeb koostööd paljude loojatega valdkondade ja põlvkondade üleselt, nii Eestis kui rahvusvahelisel väljal. Erinevate kogemuste ja püüdluste mõtestatud tervikuks ühendamine on Peeter Lauritsa kutsumus.

Laurits on koondanud Toompeal väljapandud näitusele teoseid aastatest 2003 kuni 2022. Ta on ajakirjanduses avaldanud mitmeid artikleid looduskasutuse, usuvabaduse ja muudel ühiskondlikel teemadel. Mitmed tema monumentaaltööd on paigutatud avalikku ruumi, nende hulgas pannood „Tallinna taastamine“ (2002, Tartu ööklubi Tallinn) ja „Lennart Meri“(2009, Tallinna lennujaam). Ta on töötanud koos Chicago Roy Boyd Gallery, Reykjaviki The Living Art Museumi, Lissaboni Museu dÁgua, Londoni Ragged School Gallery, Berliini Giedre Bartelt Gallery, Groningeni Pavlov Media Labi ja paljude teistega. Peeter Lauritsa töid on paljudes avalikes ja erakollektsioonides, nagu Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Norton Dodge’i kollektsioon New York, Chicago Ülikooli Fotomuuseum, KIASMA Helsinki, Lissaboni Museu D’Agua, Siddhartha Art foundation Kathmandu jpt.

Aastatel 2017–2018 oli Laurits Tartu Ülikooli senati kutsel Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessor. Ta on ka XXVII laulu- ja XX tantsupeo visuaalse kontseptsiooni looja. Aastal 2021 asutas Peeter Laurits viieaastase konverentside ja kunstiürituste sarja Biotoopia, mille eesmärgiks on tekitada sümbiootilisi kontakte teadlaste ja kunstnike vahel.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga. Kuni tuleva aasta 2. veebruarini eksponeeritud väljapaneku vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Avafoto: Riigikogu kunstisaalis on Peeter Lauritsa isikunäitus „Biotoopia – eluvormide parlament“ (Erik Peinar /Riigikogu fotoarhiiv)

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu veeseaduse muutmiseks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet —

Riigikogu juhatus võttis kolm eelnõu.

Valitsuse 20. novembril algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE).

Eelnõuga muudetakse veeseadust, millesse lisatakse taaskasutusvee tootmise ja kasutamise võimaldamiseks vajalikud sätted. Defineeritakse mõisted „taaskasutusvesi“, „taaskasutusvee tootmine“ ja „taaskasutusvee kasutamine“. Taaskasutusvee tootmise suhtes rakendatakse vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus ning taaskasutusvee kasutamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise kohustus. Luuakse vajalikud volitusnormid rakendusaktide kehtestamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 20. novembril algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused, mis on seotud Politsei- ja Piirivalveameti valduses  olevate riiklike õhusõidukite käitamisega.

Eelnõu järgi hakkab PPA riiklike õhusõidukite käitamisel kehtima põhimõte, et neile ja nende tegevustele ning teenistujatele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis reguleerib tsiviillennunduse ühisnorme, peaasjalikult lennuohutuse tagamise eesmärgil.

Tegemist on põhimõttelise otsusega kohaldada PPA riiklike õhusõidukite käitamisel Euroopa Liidu õigust ja tsiviillennunduse nõudeid, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt riiklikele õhusõidukitele ei kohaldu. Lihtsustatult tähendab see, et eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel jätkata lendamist, pädevuste hoidmist ja koolitamist tsiviilloa alusel ning tagada lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 21. novembril esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine” eelnõu (348 OE).

Eelnõuga nimetatakse Eesti Panga Nõukogu liikmeks valdkonna asjatundja Toomas Tamsar. Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

 

1...414243...735Page 42 of 735