NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralisel istungil käsitleti mootorsõidukimaksu seaduse uuesti arutamise ettevalmistamist. Riigikogus 12. juunil vastuvõetud seaduse jättis president välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuvad selle sätted võrdse kohtlemise põhimõtet.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas presidendi seisukohta, mille kohaselt mootorsõidukimaks eirab võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teeb erandi eraisikutele kuuluvatele sõidukitele, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, aga ei vabasta maksust neid füüsilise puudega inimeste sõidukeid, mis ei vaja kasutamiseks kohandamist.

Akkermann ütles, et seaduse koostamisel lähtuti eelkõige sõidukist, mille ümberehitamine muudab selle kasutatavaks väga kitsale ringile inimestest ning samuti raskendab selle tulevast müümist.

Rahanduskomisjoni tänasel erakorralisel istungil käsitleti presidendi esitatud põhjendusi. Arutelu käigus esitasid oma seisukohad presidendi kantselei, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad, et lahendada üleskerkinud probleemid.

„Komisjon otsustas võtta aega presidendi esitatud seiskohtade analüüsimiseks ja seejärel langetada sisuline otsus, kui on teada täiskogu erakorralise istungi toimumise aeg,“ ütles Akkermann. „Komisjon koguneb uuesti vahetult enne täiskogu istungit ja kujundab siis menetluslikud otsused.“

Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul peaks võrdse kohtlemise printsiipi mootorisõidukimaksu seaduses vaatama laiemalt. „Arvesse peaks võtma erinevate sotsiaalsete gruppide majanduslikku kindlustatust, näiteks lasterikaste perede rahalist seisu,“ ütles Korobeinik. „Kui automaksu seadus jõuab Riigikogu saali, siis loodan sisulise arutelu peale, mida eelmisel korral ei toimunud,“ lisas ta.

NordenBladet — Täiendaval Riigikogu täiskogu istungil läbis teise lugemise selle aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ning esimese lugemise läbis eelnõu, millega Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst.

Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seaduse eelnõu sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.

Riigikogu võttis mullu 8. detsembril vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Annely Akkermann (RE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE), Riina Solman (I) ja Lauri Laats (SDE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 13 ja vastu oli 57 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu (457 SE) näeb ette korraldada Maa-amet ümber Maa- ja Ruumiametiks, et koondada eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks. Sellest ametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Eelnõuga koondatakse elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed ühte kohta, mis loob võimaluse teha paremaid ruumiotsuseid, kasutada ressursse paremini ning hoida kokku kulusid. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Maa-ameti seniste ülesannete kõrval koondatakse Maa- ja Ruumiametisse Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi tegevused; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded; Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded; Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused; samuti strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Eelnõu kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 2025. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võttis sõna Madis Kallas (SDE).

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse strateegia kohta, milles Eesti rõhutab vajadust Euroopa kaitsevalmidust kiirelt tõsta ja teeb selleks ettepaneku kaitsetööstusele täiendavat raha suunata.

Komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles, et kaitsetööstuse tootmisvõimekus rahu ajal on ülioluline, et rahu hoida. „Eesti jaoks on tegu ellujäämisküsimusega. Me teame, et Venemaal on olemas tahe Vene impeeriumi taastamiseks, et Venemaa taastab jõulises tempos oma võimekust, Venemaa väed on numbriliselt suuremad kui enne sõda. Me peame tegema kõik, et Venemaal ei tekiks võimalust rünnata Euroopa Liitu ja NATOt,” toonitas Pakosta.

„Vene impeerium peab saama Euroopa Liidu kaitsetööstuselt selge heidutuse, see tähendab rahuaegset tootmisvõimekust, mis vastab sõjaaja nõudmistele. Isegi kui me seda tootmisvõimekust rahuajal täies mahus ei kasuta, on parem võtta risk võimekuse raiskuminekuks, kui et kaotada järgmine sõda. Kui soovime viie aasta pärast olla paremini kaitstud, tuleb otsustavaid samme teha praegu nii rahvuslikul tasandil kaitsekulutusi tõstes kui ka Euroopa tasandil võimetesse investeerides,“ rõhutas Pakosta.

Komisjoni liige Aleksei Jevgrafov lisas, et komisjoni tänane otsus oli konsensuslik, Riigikogu liikmed nõustusid kõikide prioriteetide ja vajadustega, mida Eesti seisukohtades on rõhutatud. Ta märkis, et kaitsetööstuse strateegia on ajalooline dokument ka Euroopa Liidu enda jaoks. „Määruse eelnõus Euroopa kaitsevalmiduse tõstmiseks planeeritud 1,5 miljardit eurot on vähe ja sellega kaitsevõimet tõsta on keeruline. Kuna rahastust on vaja kiiresti, siis toetab Eesti ühe lahendusena Euroopa Liidu kaitsevõlakirjade väljastamist, et võtta enne 2028. aastat kasutusele vähemalt 100 miljardit eurot täiendavaid rahastamisallikaid.“

Istungil riigikaitsekomisjoni arvamust tutvustanud Kristo Enn Vaga rõhutas Euroopa kaitsetööstuse arendamist kui selget Eesti riigi prioriteeti. „Peame Vene agressioonile ja nende sõjamasina kiirusele reageerima pikaajalise planeerimise ja strateegiaga. Lisaraha toomine kaitsesse kiirendab vajaliku laskemoona tarneid, elavdab Euroopa majandust ja loob juurde töökohti. Eesti huvides on strateegia kiire rakendamine ja see, et mitte vaid idapiiri riigid, vaid kõik 27 ELi liikmesriiki võtaksid kaitsetööstuse arendamist tõsiselt.“

Istungil osutati, et eelnõu ei maini täpselt, mida kaitsevõime tõstmiseks teha tuleb, ent Eesti soovib, et rõhk oleks laskemoona, õhukaitse ja kauglöögivõime arendamisel.

Euroopa kaitsetööstuse strateegiat ja programmi ning valitsuse esitatud seisukohti neile tutvustas istungil Kaitseministeeriumi innovatsiooni osakonna juhataja Miiko Peris.

Komisjon arutas Euroopa kaitsetööstuse strateegiat põhjalikult ka 11. märtsil toimunud avalikul istungil ning kinnitas Eesti seisukohad kaitsevalmiduse rahastuse suurendamise kohta 27. mail toimunud avalikult istungil, kus arutati Euroopa Liidu järgmist pikaajalist eelarvet.