Reede, august 22, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikohus selgitas kohtute rolli tarbimislaenu kohtuasjade lahendamisel

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Kuigi tarbimislaenulepingu sõlmimisel kehtib üldine lepinguvabaduse põhimõte, näeb seadus ette mitmeid piiranguid laenusaaja kaitseks, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu tervikuna või selles sisalduva intressikokkuleppe tühiseks. Seetõttu peab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi sõnul kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta alati kontrollima, kas leping kehtib.

Esmalt tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk laenu kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas, st ei ületa Eesti Panga viimati avaldatud määra enam kui kolm korda. Vastasel juhul on leping tühine.

Kui laenuandja pole kohtus esile toonud, milline on lepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale ja/või pole esitanud vajalike andmeid selle kontrollimiseks, peab kohus andma laenuandjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui neid ei kõrvaldata, saab sisse nõuda vaid laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida, kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas tarbija on laenuvõimeline ning kas laenuandja on seda ka saadud teabe põhjal hinnanud. Laenuandja kohustus on hinnata tarbija laenuvõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tagasi maksta. Laenulepingu võib laenuandja sõlmida üksnes juhul, kui ta on laenuvõime analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline.

Kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse laenulepingu intressimääraks seaduses sätestatud intressimäär, kui just lepingus kokkulepitud intressimäär pole madalam. Riigikohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab seadus tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Silmas tuleb pidada ka seda, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud laenuandjale raha, siis loetakse see tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.

Riigikohus rõhutas, et pole vahet, kas tarbimislaenu andja tugineb enda nõudes laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas leping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta, kehtivad.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Uuring: kohtuid usaldab 71% eestimaalastest

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Keskmine kohtu usaldaja on 15–44-aastane kõrgharidusega eestlane, kes töötab spetsialisti või juhina Tallinnas või Lõuna-Eestis ning kuulub kõrgema sissetulekuga gruppi.

Kohut ei usalda 20% vastanutest, keda iseloomustab see, et tegemist on 45-aastase ja vanema mehega, kes on kutseharidusega või pensionär Lääne- ja Lõuna-Eestist ning kellel on madalam sissetulek.

Eraldi küsiti ka isiklikku kokkupuudet. Kohtus oli käinud 7% vastajatest ehk 74 inimest. Neist 68% vastas, et usaldab või pigem usaldab kohut.

Uuritud 28 institutsiooni keskmine usaldus oli 66%. Tavapäraselt moodustavad esineliku Päästeamet ja Häirekeskus (usaldab vastavalt 97% ja 96% vastanuist), millele järgnevad Politsei- ja Piirivalveamet (87%) ning Maksu- ja Tolliamet (83%). Kõige madalam usaldusväärsus on erakondadel, kes usaldab 21% vastanutest.

Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS, valimisse kuulus 1010 inimest ning uuringu periood oli 26.10.–6.11.2023.

 

Eesti: Reformierakonna parlamendisaadikud külastavad Ida-Virumaad

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni majandus-, kliima- ja haridustöörühma liikmed külastavad täna ja homme Ida-Virumaad. Visiidi peateemadeks on majandus, energeetika ning eestikeelsele haridusele üleminek. 

„Ida-Virumaa ettevõtlus on muutuses ja seal tegutseb palju innovaatilisi ettevõtteid. Üks piirkonna tugevustest on kindlasti tööstuskompetents. Kohtume erinevate ettevõtetega, et paremini mõista, mis on Ida-Virumaal tegutsemise võimalused ja väljakutsed ning mida saaks veel teha sealse ettevõtluse elavdamiseks,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni majandustöörühma juht Andres Sutt.

Sutt tõi välja, et täna külastavad Reformierakonna saadikud Kiviõli Keemiatööstust ning Ragn-Sellsi, mis muuhulgas uurib põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise võimalusi. Samuti kohtutakse Ida-Viru Turismiklastri esindajatega, külastatakse Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžit, kus toimub ka ümarlaud energeetikutega, ning kood/Jõhvi programmeerimiskooli.

Neljapäeval külastavad majanduse ja kliima töörühma liikmed Sillamäe sadamat, NPM Silmeti tehast ning kohtuvad Töötukassa, Ida-Viru Investeeringute Agentuuri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajatega.

Reformierakonna hariduse töörühm külastab 29.-30. novembril Ida-Virumaa haridusasutusi, eesmärgiga tutvuda eestikeelsele haridusele ülemineku edusammude ja väljakutsetega nii alus-, üld-, kutse- kui ka kõrghariduses.

“Töögrupile pakuvad huvi nii õpetajate kvalifikatsiooni ja keeleoskuse tagamine kui ka õpilaste edasijõudmine. Kuna esimesena, juba 2024. aastal lähevad eestikeelsele õppele üle lasteaiad, siis on just alushariduses toimuv erilise tähelepanu all ja töögrupp ootab huviga kohtumist Jõhvi lasteaedadega. Kavas on külastada Kiviõli 1. Keskkooli, Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Narva Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Taltechi Virumaa kolledžit, Kood Jõhvit, TÜ Narva Kolledžit, Sillamäe Kutsehariduskeskust ja mitmes majas laiali paiknevat asutust Jõhvi lasteaiad,” sõnas haridustöörühma juht Margit Sutrop.

 

Eesti: Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas. 24.11.23

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Olukord Ukraina rindel on oluliste muutusteta. Lahingute üldine intensiivsus on võrreldes eelmiste nädalatega mõnevõrra vähenenud, mis võib olla tingitud halvenenud ilmastikuoludest. Sagenenud on vihmasajud, mis koos jätkuvate plusskraadidega muudavad pinnase mudaseks ja tehnikale raskesti läbitavaks ning pärsivad samal ajal ka õhusõidukite (eriti droonide) kasutamist.

Venemaa Föderatsiooni (VF) relvajõudude põhirõhk on suunatud Avdijivka piirkonda, kus käivad kõige jõulisemad lahingud. Kui teistes rindelõikudes on VF-i relvajõudude aktiivsus langenud, siis Avdijivka lähistel on see hoopiski tõusnud. Samuti on Avdijivka lähistel tuvastatud VF-i soomustehnikat, mis viitab läbimurdekatsetele. Avdijivka vallutamine raskendaks Ukraina üksuste võimet Donetski linnas asuvaid sihtmärke suurtükitulega mõjutada ning VF-i üksused looksid sellega n-ö puhvertsooni Donetski ümber. Peale alade hõivamise soovi kätkevad taolised ründetegevused endas ka tahet Ukraina relvajõude lihtsalt kurnata ning seeläbi murendada ukrainlaste võitlusvaimu.

Rinde lõunapoolsemas osas on Ukraina relvajõud suutnud veel hoida enda hõivatud alasid Dnepri jõe idakaldal. Dnepri vasakkaldal alade kontrolli all hoidmine aitab Ukraina üksustel paremini kaitsta Hersoni linna. Selle tõttu on VF-i üksused ilmselt sunnitud sellesse piirkonda jõudusid juurde siirma, mis võib omakorda vähendada survet mõnes muus rindelõigus.

Arvatavasti ei kavatse kumbki sõjapool lähiajal läbimurdeoperatsiooni korraldada. Seda piirab nii ilmastik kui ka jõudude olemasolu. Talvekülmade saabudes sagenevad ilmselt VF-i rünnakud Ukraina olulise taristu pihta (elektrisüsteem, transport, telekommunikatsioon), et tekitada ukrainlastes sõjaväsimust.

Olukord Eesti Vabariigi piiride vahetus läheduses on rahulik. Sügisel saabuvad uued ajateenijad, keda hakatakse välja õpetama.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Õhutõrjepataljoni sõdurid harjutasid õhu- ja maasihtmärkide hävitamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Neljapäeval, 23. novembril lõppesid 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni nooremallohvitseri erialakursuse laskmised, kus sõdurid harjutasid õhu- ja maasihtmärkide hävitamist.

“Kõik protseduurid kulgesid plaanipäraselt ­­– sõdurid said esimest korda kahuriga õhusihtmärke lasta ja see tuli neil väga hästi välja. Samuti oli näha, et õpitu on meelde jäänud, sest liikumine oli sujuv ja tõrkeid eemaldati kiiresti,” ütles õhutõrjepataljoni ülem kolonelleitnant Kristjan Leimann.

Kaks päeva kestnud laskeharjutused algasid kaitseväe keskpolügoonil maasihtmärkide laskmisega ja lõppesid Rutjal mudellennukite ning multirootor-droonide mõjutamisega.  Laskmistel osalesid ka suurtükiväepataljoni sõdurid, kes lasid liikursuurtüki abirelvast, raskekuulipildujast Browning M2. Kokku tabati kaht lennukit ja viit drooni.

Õhutõrjekahuri ZU-23-2 meeskond on seitsmeliikmeline, sealhulgas meeskonna ülem, sihtur, seadur, kaks laadurit, sidemees ja autojuht. Laskmiste käigus sai iga meeskonnaliige proovida erinevaid rolle.

„Sihturi ametikoht oli eriti põnev – tajusid kahuri kiirust. Pean tõdema, et droonide ja mudellennukite  tabamine oli tõsine väljakutse, sest need on meie potentsiaalsetest sihtmärkidest kümneid kordi väiksemad,“ ütles reamees Daniel Laht.

Õhutõrjepataljoni nooremallohvitseri erialakursuse eesmärk on õpetada juhtima oma määratud eriala jao- või meeskonnasuuruse üksust õhutõrjepataljonis või allutatuna teisele üksusele. Õhutõrjekahuri erialaõppes õpib sõdur lahinguülesandeid täitma koostöös teiste õhutõrjepataljoni allüksustega või toetava allüksusena, olles õhutõrje kahuripatarei jao- või meeskonnaülem.

Õhutõrjepataljon on 1. jalaväebrigaadi struktuuriüksus, mis tegeleb õhuseire ja maalt õhurünnakute tõrjumisega. Kaitseväe õhutõrje kasutab maapealseid relvasüsteeme, nagu raketid ja kahurid, ning edastab ülevaate õhuruumis toimuvast radarite ja muude seadmete abil.

1...404142...735Page 41 of 735