Reede, juuni 20, 2025

EESTI UUDISED

Priit Lomp: tuumajaama pooldajate read kahanesid riigikogus pea kolmandiku võrra

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tuumaenergia otsus kogus kolmapäeva hilisõhtul riigikogus kõigest 41 poolthäält, mis on sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Priit Lombi hinnangul ilmselgelt nõrk mandaat.

„Märgiliseks võib pidada ka seda, et lühikese aja jooksul vähenes ligi kolmandiku võrra nende saadikute arv, kes näevad Eestit tuumariigina – eelnõu algatas 55 riigikogu saadikut, kuid lõpphääletusel oli toetajaid tervelt 14 võrra vähem. Julgen arvata, et sotsiaaldemokraatide selgitustöö, et kiirustades ja rapsides ei saa nii põhimõttelisi otsuseid langetada, aitas kaasa sellele, et lisandus tuumajaama vajalikkuses kõhklejaid,“ märkis Lomp.

Kahetsusväärseks pidas ta keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro vassimist seoses eelnõule esitatud muudatusettepanekutega. Tõest väga kaugel oli tema väide, et komisjon arvestas kõigi muudatusettepanekutega, lisas Lomp.

„Tuumajaama rajamise küsimus on ülimalt oluline Eesti tulevikku mõjutav otsus, mis peaks tuginema teadmispõhisele  infole, mida praegu ei ole piisavalt. Samuti oleks igati asjakohane, et nii kaalukas otsus koguks vähemalt parlamendi poolthäälte enamuse. 41 toetushäält on nõrk mandaat, et minna otsustavalt edasi tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisega,“ leidis  Lomp, kelle hinnangul peaks riigikogu tuumaenergia küsimuste juurde sügisel tagasi tulema.

Eile hääletas otsuse, mille alusel tuleb Eestis alustada tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisega, vastu 25 saadikut, kaks riigikogu liiget olid erapooletud ning 26 jättis hääletamata.

 

Eesti: Kaitsevägi arvab reservi pea 3000 ajateenijat

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Käesoleval nädalal arvatakse kaitseväes reservi möödunud aasta juulis ning oktoobris ajateenistust alustanud ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust reservis.

1. jalaväebrigaadist jätkavad oma teenistust reservis ligi 1 450 ning 2. jalaväebrigaadis pea 700 ajateenijat.

„Teie oletegi Eesti riigikaitse põhijõud. Ajateenistuse jooksul läbitud väljaõpe on andnud teile teadmised ja oskused, et vajadusel kaitsta Eesti riigi iseseisvust ja terviklikkust. Täna annan ma teile veel ühe olulise kohustuse – hoida iseenda lahinguvalmidust reservis,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülema ülesannetes olev staabi operatsioonide ja väljaõppejaoskonna ülem kolonelleitnant Margus Sander.

„Jätkuvalt treenige ja arendage ennast, hoidke sidet oma kamraadidega ning olge kursis oma üksuse arenguga, et olla nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis täitma oma sõdurivandega antud lubadust. On oluline, et reservarmee suudaks lahinguvalmiduse saavutada kiiresti – saades oma üksuselt kutse, siis reageerige kiiresti ja otsustavalt nagu teid on treenitud,“ lisas kolonelleitnant Sander.

„Ajateenistus on olnud väga huvitav, positiivne ja silmi avav kogemus,“ ütles 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija, kompanii ülema abi lipnik Liisa Lotta Lamp. „Arenevad erinevad oskused, mis pole ainult seotud militaarmaailmaga. Sain hea juhtimiskogemuse ja juurde enesekindlust. Alustan hea meele ja piisava ettevalmistusega reservteenistust.“

Lisaks arvatakse sel nädalal reservi 113 küberväejuhatuse ajateenijat, diviisi logistikapataljoni ligi 120 ja staabi- ja sidepataljoni ligi 220 võitlejat ning nii mereväes kui Sõjaväepolitsei vahipataljonis pea 150 võitlejat. Lisaks jätkab ligi 30 võitlejat erioperatsioonide väejuhatusest oma teenistust reservis.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuu pikkust teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis.

Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi- või nooremallohvitseride väljaõppe.

 

Eesti: Riik ei pea pakkuma põhiharidust võõrkeeltes – 1. septembrist jõustub seadusemuudatus

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Alates 1. septembrist jõustub seadusemuudatus, mille kohaselt on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekeel eesti keel.

Selle, 2022. aastal vastu võetud seadusemuudatuse ajendil pöördus enda ja oma lapselapse õiguste kaitseks kohtusse vanaisa, paludes kohustada riiki pakkuma Eesti venekeelse kogukonna lastele haridust nende emakeeles.

Halduskohus tagastas kaebuse, leides muuhulgas, et lapse õiguste võimalik riive on liiga hüpoteetiline, sest koolikohustus tekib alles viie aasta pärast. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et lapse kooliminek on praegu veel liiga kaugel. Lisaks pole halduskohtus võimalik vaidlustada seaduseid.

Arvestades, et koolikohustus tuleneb seadusest ning eestikeelsele haridusele ülemineku protsessi tagasipööramine oleks äärmiselt keerukas, on Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul kaebajad kohtusse pöördunud õigel ajal. Eelnevale vaatamata leidis ka Riigikohus, et kaebus tuleb tagastada, kuivõrd lapselapsel ja teda esindaval vanaisal pole selles asjas kaebeõigust.

Riigikohus selgitas, et põhiseaduses sätestatud õigusest saada haridust ei tulene riigile kohustust pakkuda põhiharidust muus keeles kui eesti keeles. Teistes keeltes on võimalik õppida kas erakoolides või vähemusrahvuse õppeasutustes. Rahvuskuuluvuse säilitamine on põhiseaduslik õigus. See on kaitstud ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Sellest tuleneb riigi kohustus mitte takistada oma emakeele õppimist ja kasutamist. Siiski ei saa ka sellest tuletada riigi ega omavalitsuste kohustust pakkuda muukeelset haridust riigi- ja munitsipaalkoolides. Seega ei ole kaebajatel õigust nõuda riigilt põhihariduse pakkumist vene keeles.

Kohtumäärusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Allikas: Riigikohus
Avafoto on illustreeriv: Unsplash

 

Eesti: President Alar Karis nimetas ametisse uued kohtunikud

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Kohtunikke ametisse nimetamise puhul õnnitledes märkis president Karis, et kohtuniku amet on auväärne ja vastutusrikas, nõudes mitte ainult põhjalikke juriidilisi teadmisi, vaid ka laitmatut eetikat, tasakaalukust ja empaatiavõimet. „Olen kindel, et täna ametivande andnud kohtunikud on valmis kaitsma õigusriigi põhimõtteid, olema oma otsuste tegemisel erapooletud ja vajadusel neid selgitama,“ ütles riigipea.

President Karis tõi välja, et Eesti kohtusüsteemi usaldusväärsus on kõrge. „Hoidke selle usalduse taset, mille on oma tööga välja teeninud enne teid ametisse asunud ja juba ametist lahkunud kolleegid,“ ütles riigipea uutele kohtunikele edu soovides.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas asub 5. augustist süüteoasjade kohtunikuna tööle senine Tartu Ringkonnakohtu kohtujurist Sandra Kallas.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas hakkab 12. augustist tsiviilasju lahendama pikaaegne Tartu Ringkonnakohtu kohtujurist ja õigusteenistuse juht Nele Teelahk.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja süüteoasjade kohtunikuna asub 2. detsembril tööle kogenud riigiprokurör Kadri Väling.

Harju Maakohtu tsiviilasjade kohtunikena alustavad vastavalt 12. augustil ja 23. septembril tööd senised advokaadibüroo PRIORE vandeadvokaat Helvia Räägel ja advokaadibüroo Concordia vandeadvokaat Kaija Koik. Samas kohtus hakkab alates 1. oktoobrist süüteoasju lahendama senine advokaadibüroo Vares & Mõistlik vandeadvokaat Siim Mõistlik.

Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja kohtunikuna hakkab 26. augustist õigust mõistma senine Õiguskantsleri Kantselei nõunik Karolin Soo.

Kohtunikke esitles Riigikohtu esimees Villu Kõve.

Avaafotol (vasakult) Kaija Koik, Nele Teelahk, Sandra Kallas, Alar Karis, Helvia Räägel, Kadri Väling, Siim Mõistlik ja Villu Kõve. (Vabariigi Presidendi Kantselei)

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu riigi tervishoiuvaru kohta

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse sotsiaalkomisjoni 11. juunil algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE).

Eelnõu muudatuste eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele. Riigi tervishoiuvaru hoidmise korraldamine piirkondlike haiglate juures võimaldab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel vähendada või vältida nende aegumisest tekkivaid kulusid. Varude paiknemine piirkondlike haiglate juures lihtsustab nende kasutuselevõtmist, kuna kriisiolukorras on eelduslikult ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Piirkondlikud haiglad sobivad varude haldamiseks, sest nende koosseisus on vajaliku kogemusega spetsialistid.

Riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud varu (riigi tervishoiuvaru) aitab tagada ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras, hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras ja sõjaseisukorras, kui haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate tegevusvarud on ammendunud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

 

 

1...202122...734Page 21 of 734