NordenBladet — Kehtiva seaduse kohaselt makstakse õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile iga kuu esinduskuludeks 20 protsenti ametipalgast.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (524 SE) sooviti seadust täiendada selliselt, et esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel ning esinduskulude väljamaksmise korra ja alused kehtestab Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel toetas ettepanekut 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust – eelnõu lükati tagasi ja see langes menetlusest välja.
NordenBladet — Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ootavad komisjonid Eesti välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise eest vastutavate asutuste esindajatelt üksikasjalikku ülevaadet Eesti kriitilise taristu kaitse hetkeseisust ning edasistest plaanidest, arvestades viimastel aastatel aset leidnud merealuste kaablite ja torujuhtmete lõhkumisi Läänemeres.
„Olukorras, kus Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas ja toimuvad mitmesugused sabotaažrünnakud meie ja liitlaste vastu, peame maksimaalselt pingutama, et tagada oma kriitilise taristu turvalisus ja energiajulgeolek, sealhulgas Balti riikide elektrisüsteemide peatne sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga,“ ütles Mihkelson. „Parlamendikomisjonidena tahame saada kindluse, et meie praeguse olukorra kaardistus haarab kõiki detaile ning ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise plaanid on põhjalikult läbi mõeldud.“
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul eeldab Läänemere veealuse taristu kaitse head koostööd nii riikides sees kui ka rahvusvaheliselt. „Hübriidrünnakud kujutavad ohtu NATO-le ja Euroopa Liidule ning just liitlastega koostöös saame anda neile mõjuva vastuse,“ ütles Stoicescu, kelle sõnul käsitletakse ühisistungil eraldi nii rahvusvahelist koostööd kui ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise rahastamist. „Liitlaste sõjaline kohalolek ja nähtavus Läänemerel on hädavajalik, kuid siiski mitte piisav, kuivõrd tõhusa heidutuse tagab lõpuks kurjategijate vastutusele võtmine,“ lisas ta.
Komisjonide kell 14.15 algavale ühisele istungile on kutsutud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ning Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi, Mereväe ja ASi Elering esindajad.
Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühine istung ei ole avalik, kuid komisjonide esimehed jagavad ajakirjanikele istungil arutatu kohta kommentaare pärast ühisistungi lõppu orienteerivalt kell 15.30 Riigikogu konverentsisaalis.
NordenBladet — Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson sõnas, et toitjakaotuspension asendub 2026. aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetusega ning tagab vanema kaotanud lastele igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust.
„Toitjakaotustoetus tagab 90 protsendile saajatele senisest suurema toe ja ei sõltu vanema välja teenitud vanaduspensionist. Eelnõu järgi on uus toetuse alussumma 272 eurot ja praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetus 2026. aastal ligi 345 eurot,“ selgitas esimees. Ta lisas, et täiendavad kulud toitjakaotustoetuse maksmiseks aastateks 2026–2028 on ligi 3 300 000 eurot.
Komisjoni aseesimees Riina Solman tõi esile, et seni said toitjakaotuspensioni õppivad noored kuni 24. eluaastani, kuid uut toetust makstakse vaid kuni 21-aastastele õppuritele. „Näen, et võtate raha ära ülikoolis käivatelt noortelt. Ma ei pea seda õigeks,“ märkis ta. „Laps võib olla kaotanud vanema noores eas ja tal on juba selle tõttu haavatavam stardiplatvorm võrreldes eakaaslastega. Ühe vanema surma korral asetub teisele vanemale topeltkoormus laste kasvatamisel ja kulude katmisel. Lapse ülikoolihariduse omandamise ajal kulutused ei vähene, vaid suurenevad, seega ei tohiks toitjakaotuspensioni ülikooliõpingute ajal kindlasti ära võtta,“ lisas Solman.
Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Lastele, kes eelnõu jõustumisel juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.
Loodava toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega.
Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Sotsiaalkomisjon tegi juhatusele ettepaneku võtta perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (547 SE) eelnõu täiskogu istungi päevakorda 22. jaanuaril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet — Peaminister Kristen Michal vastas arupärimisele taaste- ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamise kohta.
Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev ja Andrei Korobeinik soovisid peaministrilt teada, kas ta peab mõistlikuks, et tänases julgeolekuolukorras on Eestil vajalik omada võimekust toota vajadusel põlevkivielektrit.
Michal selgitas, et Eesti elektrisüsteemis on vaja tagada vähemalt 1000 megavati ulatuses kindlaid võimsusi aastani 2030. Enamus nendest võimsustest on täna põlevkivielektrijaamad, mis kahjuks elektriturul täna heas konkurentsipositsioonis ei ole. „Esimene võimalus uute juhitavate jaamade saamiseks saabub 2028. aasta lõpus, 2029. aastal peaks, mis valmima Eleringi sagedusreservide hanke tulemusel mõned gaasielektrijaamad. Seniajani oleme valmis oma põlevkivielektrijaamu elektrisüsteemis hoidma,“ ütles Michal.
Peaminister viitas asjaolule, et Eesti taaste- ja vastupidavuskava koostati ja räägiti läbi Euroopa Komisjoniga 2020.–2021. aastal. Lõplikud kokkulepped sõlmiti 2021. aasta sügisel. Keskerakonnal on olnud väga oluline roll, milliseks taastekava kujunes. Läbirääkimiste alustamisel juhtis valitsust Keskerakond ja taastekavalepingu sõlmimisel oli Keskerakonnal keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri roll. „Taaste- ja vastupidavuskava on kahepoolne leping, millega oli nõus nii Eesti Vabariik kui ka Euroopa Komisjon,“ toonitas Michal. Ta lisas, et ühepoolne soov taganeda ühest või teisest kokku lepitud reformi eesmärgist ei ole võimalik. „Praktika on näidanud, et Euroopa Komisjon ei luba muuta reformidega seotud eesmärke. Võimalik on vaid investeeringutega seotud eesmärke muuta,“ ütles Michal.
„Lisaks oleks lepingu ühepoolsel muutmisel oluline mõju ka tulevaste rahastusperioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. Teisisõnu, kui Eesti loobub olulistest reformi lubadustest, mõjutab see Eesti kui lepingupartneri usaldusväärsust,“ märkis Michal.
Peaminister vastas veel arupärimistele, mis käsitlesid valitsusliikmete tegevust maksude tõstmisel (nr 665) ning elektritootmise stabiilsust ja hinda (nr 670).
Arupärimistele Jõhvi kohtumaja sulgemise (nr 666) ning kohtute kärpeplaani kohta (nr 669) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
NordenBladet — Eesti justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et vaatamata vangide arvu vähenemisele ei suleta tulevikus ka Viru vanglat, sest seda võib vaja minna sõjavangide jaoks.
Kui Tartu vangla on vangidest tühi ja riik kaalub vanglakohtade väljarentimist näiteks Rootsile või Suurbritanniale, siis ka Viru vanglas on vangide arv jõudsalt vähenenud. Ent plaani seda sulgeda pole. „Ühiskonnal on vanglahooneid vaja,” ütles Pakosta Põhjarannikule.
„Õpime väga palju Ukraina kogemusest ja võime öelda, et praegu me teeme kõik selleks, et sõda edasi lükata. Ilma ilustamata öeldes on sõjavangide võtmine eskaleerunud olukorras üks asi, mida teha tuleb, sest see, kelle vastu nad lõpuks välja vahetatakse, võib olla teie lugeja isa, ema või laps. Seepärast me ühtegi vanglat praegu kinni ei pane,” rääkis minister.
