Pühapäev, august 17, 2025

EESTI UUDISED

Venemaal leitakse, et Lääs on liiga nõrk, et vastu panna – arvatavalt rünnatakse juba sel aastal Eestit, et see nõrkus välja tuua

NordenBladet — Venemaa kõrged ametnikud ja suurärimehed, keda president Vladimir Putini alustatud Ukraina sõda esialgu vapustas, ei kohanenud sellega lihtsalt. Nüüd arutavad nad, kuidas võit välja näeks ja usuvad, et see võib hõlmata enamat kui lihtsalt Venemaa valitsuse jaoks kasulikku sõjategevuse lõpetamist Ukrainas. Kuna sõda on kasvanud eksistentsiaalseks vastasseisuks Läänega, on Putin valmis ründama NATO riike, näidates sellega alliansi riikide nõrkust, lõhestatust ja sõjaväsimust, kirjutab väljaanne Foreign Affairs.

Vene eliit on lõpetanud sõja pärast muretsemise ja arutab nüüd, kuidas see lõpeb. Ja see saab ühel või teisel kujul lõppeda ainult Venemaa võiduga, ütlesid ametnikud ja ärimehed ajakirjanikule ja selliste raamatute nagu „Kogu kremli armee”, „Impeerium peab surema” ja „Sõda ja karistus” autorile Mihhail Zõgarile. Ühe oligarhi sõnul on Venemaal kõik muutunud: suhtumine Putinisse, Ukrainasse, seda isoleerida püüdvasse Läände:

„Halb on olla võitjana heidik, kuid veel hullem on olla heidik kaotajana. Peame selle sõja võitma. Muidu nad ei lase meil elada. Ja Venemaa kukub loomulikult kokku.”
Ametnikud ja äriringkonnad arutavad, kas võit saabub Harkivi või Vene tsivilisatsiooni hällile olulise Kiievi vallutamisega. Paljud Moskvas usuvad, et Valgevene teine pealetung Ukraina pealinnale on edukam kui 2022. aastal, kuna Vene armee on nüüd suurem, paremini välja õpetatud ja varustatud ning ukrainlased on liiga väsinud, et tõhusat kaitset luua.

Kuid edu Ukraina lahinguväljal ei pruugi olla piisav, et rahuldada Putinit, kes peab Ukraina rinnet vaid üheks osaks täiemahulises konfliktis läänega, väidavad tema lähedased. Et võita oma tõelisi vaenlasi Washingtonis ja Brüsselis, võib Putin tunda, et ta peab ründama mõnda NATO liiget.

Eliidi hinnangul oleks kõige tõenäolisem sihtmärk Eesti või Läti, kus on suur venekeelne kogukond. Rakendatakse juba tõestatud skeemi: FSB korraldab ühe väidetavalt neonatside režiimi poolt rõhutud riigi vene keelt kõnelevate elanike abipalve kremlile; vastuseks ületavad piiri vene väed, vallutades mitu linna, näiteks Eestis Narva. See võimaldab Putinil testida, kas alliansi riigid on tõesti valmis riskima kolmanda maailmasõja esilekutsumisega mõne ruutkilomeetri pärast Venemaa piiri lähedal Narvas.

Nad ei riski sellega, arvavad paljud Moskvas. Nende arvates on Lääs väsinud ja lõhestunud, president Joe Biden ja Euroopa liidrid nõrgad. Nad satuvad paanikasse ega tee midagi, mis veelgi õõnestab nende usaldusväärsust nende riigis ja maailmas. Putin võib isegi sel aastal alustada rünnakut, et õõnestada Bideni tagasivalimise võimalusi.
Läänes aga valmistutakse sündmuste selliseks arenguks. Sõjaväelased, luureohvitserid ja poliitikud on tänavu korduvalt väitnud, et Putin võib alustada konflikti NATO-ga – kuigi nende hinnangul ei juhtu seda varem kui mõne aasta pärast. Kuid just Vene eliidi esindajate kirjeldatud lähenemist arutas jaanuaris kindral Ben Hodges, kes juhtis USA armeed Euroopas aastatel 2014–2018. Vene väed võivad rünnata Balti riike ja näiteks püüda hõivata nn Suwalki koridori – umbes 100 kilomeetri pikkust ala Valgevene ja Kaliningradi oblasti vahel, mida mööda kulgeb Poola piir Leeduga. Pärast seda võib Moskva teha pausi, et hinnata, kuidas NATO riigid on valmis oma partnereid kaitsma, ütles Hodges: „Kui me kõhkleme, siis NATO põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmata jätmine (mille kohaselt käsitletakse rünnakut ühe liikme vastu rünnakut kõigi vastu) viib liidu kokkuvarisemiseni.”

Seetõttu asus NATO koostama plaani sõja korral vägede üleviimiseks Venemaa ja Valgevene piirile. Ameerika sõdurid saavad randuda viies Euroopa sadamas ja liikuda mööda ettevalmistatud marsruute, kui tekib vajadus kaitsta alliansi idapiire.

Sõda ei pruugi aga sugugi lõppeda, usuvad mõned Moskvas. Putin armastab liiga palju sõda, mis aitas tal ühiskonda mobiliseerida, osa teisitimõtlejaid vangistada, teisi tappa ja palju teisitimõtlejaid riigist välja saata, ütles kremlile lähedalseisev ärimees Zõgarile. Sõda on toonud kokku ka eliidi, kes tunneb end nüüd Läänes soovimatuna ja kellele Putini jätkuv võim pakub ainsa lootuse heale elule.

 

 

Eesti: Rahanduskomisjon valmistub mootorsõidukimaksu seaduse uuesti arutamiseks täiskogu erakorralisel istungil

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralisel istungil käsitleti mootorsõidukimaksu seaduse uuesti arutamise ettevalmistamist. Riigikogus 12. juunil vastuvõetud seaduse jättis president välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuvad selle sätted võrdse kohtlemise põhimõtet.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas presidendi seisukohta, mille kohaselt mootorsõidukimaks eirab võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teeb erandi eraisikutele kuuluvatele sõidukitele, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, aga ei vabasta maksust neid füüsilise puudega inimeste sõidukeid, mis ei vaja kasutamiseks kohandamist.

Akkermann ütles, et seaduse koostamisel lähtuti eelkõige sõidukist, mille ümberehitamine muudab selle kasutatavaks väga kitsale ringile inimestest ning samuti raskendab selle tulevast müümist.

Rahanduskomisjoni tänasel erakorralisel istungil käsitleti presidendi esitatud põhjendusi. Arutelu käigus esitasid oma seisukohad presidendi kantselei, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad, et lahendada üleskerkinud probleemid.

„Komisjon otsustas võtta aega presidendi esitatud seiskohtade analüüsimiseks ja seejärel langetada sisuline otsus, kui on teada täiskogu erakorralise istungi toimumise aeg,“ ütles Akkermann. „Komisjon koguneb uuesti vahetult enne täiskogu istungit ja kujundab siis menetluslikud otsused.“

Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul peaks võrdse kohtlemise printsiipi mootorisõidukimaksu seaduses vaatama laiemalt. „Arvesse peaks võtma erinevate sotsiaalsete gruppide majanduslikku kindlustatust, näiteks lasterikaste perede rahalist seisu,“ ütles Korobeinik. „Kui automaksu seadus jõuab Riigikogu saali, siis loodan sisulise arutelu peale, mida eelmisel korral ei toimunud,“ lisas ta.

 

26 fakti, mida sa Eesti kohta ei pruugi teada

1. Eesti lipu päeva tähistatakse 4. juunil

2. 2023. aasta statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eestis metsamaad 2 334 177 ha ehk 51,5% kogu Eesti territooriumist ehk metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast.

3. Riigil on maailma üks kõrgemaid kirjaoskuse määrasid 99,8%.

4. Eestil on üks maailma parimaid internetivabaduse edetabelis.

5. See oli esimene riik, kes võttis 2005. aastal vastu veebihääletuse.

6. Eestlased tähistavad 20. augustil “Taasiseseisvumispäeva”.

7. Eestil on ainulaadne laulukultuur ja võõrustab maailma suurimat amatöörkooriüritust Laulupidu.

8. Sellel on üle 2000 saare, suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.

9. Riigikeel, eesti keel, on inglise keele oskajatele üks raskematest keeltest, mida õppida.

10. Eestil ei ole alalist armeed, kuid iga meeskodanik peab teenima sõjaväes.

11. Eesti kaotas Teises maailmasõja ajal 7,3% kogu rahvastikust

12. Riik on kuulus oma digitaalsete idufirmade, sealhulgas Skype’i poolest.

13. Eestis on suur meteoriidikraatrite arv ruutkilomeetri kohta.

14. Pealinn Tallinn on üks paremini säilinud keskaegseid linnu Euroopas.

15. Eestlased armastavad sauna ja kombineerivad tihti saunasessioone jäises vees suplusega.

16. Eestis elab rohkem naisi kui mehi.

17. Eestis on vähe suurlinnu. Ainult kolmes linnas – Tallinn, Tartu ja Narva – on rahvaarv suurem kui 50 000.

18. Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on Eesti maailma kõige usuleigem riik.

19. Eestlastele meeldib harrastada naisekandmist. Kuigi spordiala on pärit Soomest, õnnestus eestlastel aastatel 1998-2008 naisekandmise maailmameistrivõitlustel tulla 11 aastat järjest võitjateks.

20. Eesti keel on üks väheseid keeli, kus sõnadel ei ole sugu ja kasutusel ei ole ühtegi artiklit.

21. Riigil on rikkalik folkloori ja mütoloogia traditsioon, sealhulgas lood metsavaimudest ja maagilistest olenditest.

22. Eesti on Euroopa Liidu, NATO ja eurotsooni liige.

23. Riik on tuntud kvaliteetsete piimatoodete, eriti juustu ja või poolest.

24. Eesti on üks digitaalselt arenenumaid riike maailmas, e-residentsuse ja e-hääletamise süsteemidega.

25. Eestlased on leiutanud maailmas täiesti ainulaadse spordiala – kiikingu (ringiratast üle võlli kiikumine)

26. Eesti keelt peab oma emakeeleks ümmarguselt 920 000 inimest. Siia hulka on arvatud nii Eestis elavad eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed kui ka välismaal elavad eestlased.

Hussar juuniküüditamise aastapäeval: vabaduse hoidmine nõuab meie kõigi ühist pingutust

NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles täna juuniküüditamise mälestustseremoonial, et Eesti vabaduse hoidmiseks ja kaitsmiseks tuleb kõigil inimestel igapäevaselt tegutseda ning see nõuab meie kõigi ühist pingutust.

Hussar ütles mälestustseremoonial peetud kõnes, et 14. juuni 1941 oli see must päev Eesti ajaloos, mil kümned tuhanded inimesed ebainimlikesse tingimustesse paigutatuna Venemaa avarustesse surema viidi. „Me ei unusta neid kunagi, samuti nagu me ei unusta vaid kaheksa aastat hiljem märtsiküüditamisega represseeritud ja hukatud kaasmaalasi ning kõiki teisi inimesi, kes oma eludega riskides hoidsid alles meie vabaduse aadet, meie mälestust Eesti iseseisvast demokraatilisest vabariigist ning seda kõike okupatsiooni tingimustes. Need ohvrid ei olnud asjatud, sest täna elame taas Eestis, mis on vaba ja iseseisev riik, võrdsena Euroopa Liidu riikide hulgas,“ rääkis ta.

Hussar märkis, et kuigi me võitsime vabaduse tagasi, ei ole selle jätkumine iseenesestmõistetav ning vabaduse hoidmiseks ja kaitsmiseks tuleb meil kõigil igapäevaselt tegutseda. „Koledad sõjakuriteod, mida Venemaa praegunegi valitseja armastab ja soosib ning mille kõhedaimaks näiteks on hiljuti saanud Butša ja Irpin Ukrainas, tuletavad meile meelde, kellega on meie idanaabri puhul tegu ning kui oluline on meie kõigi ühine kaitsetahe, et selliste sündmuste kordumist ära hoida,“ ütles ta ja lisas, et ei pea silmas üksnes kaitsevõime arendamist koos NATO liitlastega, vaid palju laiemaid ühiskondlikke protsesse.

Hussar kutsus Eesti inimesi olema üle igapäevastest nääklemistest, kokku hoidma ning olema üksteise suhtes tähelepanelikud ja toetavad. „Meil on inspireerivate ja avarate võimalustega iseseisev ja demokraatlik riik. Niisugune, millest unistas juba Juhan Liiv. Niisugune, mille käekäik läheb meile korda ja mille üle me võime põhjusega uhked olla,“ ütles ta.

Mälestustseremoonial asetas Riigikogu esimees Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalile pärja Eesti rahvalt. Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest.

 

Eesti: Riigi lisaeelarve eelnõu läbis teise lugemise

NordenBladet — Täiendaval Riigikogu täiskogu istungil läbis teise lugemise selle aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ning esimese lugemise läbis eelnõu, millega Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst.

Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seaduse eelnõu sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.

Riigikogu võttis mullu 8. detsembril vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Annely Akkermann (RE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE), Riina Solman (I) ja Lauri Laats (SDE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 13 ja vastu oli 57 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu (457 SE) näeb ette korraldada Maa-amet ümber Maa- ja Ruumiametiks, et koondada eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks. Sellest ametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Eelnõuga koondatakse elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed ühte kohta, mis loob võimaluse teha paremaid ruumiotsuseid, kasutada ressursse paremini ning hoida kokku kulusid. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Maa-ameti seniste ülesannete kõrval koondatakse Maa- ja Ruumiametisse Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi tegevused; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded; Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded; Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused; samuti strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Eelnõu kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 2025. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võttis sõna Madis Kallas (SDE).