KOGU INFO, mida pead Eestis kehtivast “emapalgast” ehk vanemahüvitistest teadma

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Igapäevakeeles öeldakse “emapalk”, ametlik nimetus on vanemahüvitis. Selle eesmärk on hoida lapsevanemale lapsega kodus olles alles tema varasem sissetulek (bruto), et töö- ja pereelu oleks lihtsam ühildada. Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ning seda maksab Sotsiaalkindlustusamet.

Vanemahüvitise liigid

Eestis on kolm omavahel sobituvat hüvitist/puhkust:

Ema vanemahüvitis ja emapuhkus – mõeldud lapse emale vahetult sünnituse ümbruses.

Isa vanemahüvitis ja isapuhkus – isale eraldi 30 kalendripäeva.

Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus – paindlik periood, mida saavad vastavalt pere valikule kasutada ema või isa (korraga siiski ainult üks vanem).

Kui kaua saab lapsevanem vanemahüvitist?

Ema vanemahüvitis: töötaval emal kuni 100 järjestikust päeva – kuni 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 päeva pärast seda. Kui ema alustab hiljem (31–69 päeva enne tähtaega), on emapuhkus lühem ning kasutamata emapuhkuse päevad lisatakse jagatavale perioodile; kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, lisamist ei toimu. Kui emal töösuhet pole, on õigus 30 järjestikule päevale alates lapse sünnist.

Isa vanemahüvitis: 30 kalendripäeva (võib võtta paindlikult reeglites sätestatu järgi).
Sotsiaalkindlustusamet

Jagatav vanemahüvitis: üldjuhul 475 kalendripäeva. Kui ema ei kasuta kõiki 100 emapuhkuse päeva (nt alustab 31–69 päeva enne tähtaega), pikeneb jagatav periood vastavalt kasutamata emapuhkuse päevadele.

Kui suur on “emapalk” 2025. aastal?

Vanemahüvitise suurus arvestatakse iga saaja varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi (nn referentsperiood: sünnikuust tagasi 9 “raseduskuud”, seejärel sellele eelnenud 12 kuu tulud).

Olulised perehüvitiste piirmäärad 2025. aastal:

Minimaalne määr (kui 12 kuu jooksul tulu polnud): 820 € kuus (27,33 € päevas).

Kui tulu ≤ alampalk: makstakse kuupalga alammäär – 886 € kuus (29,53 € päevas).

Maksimum: 5265,09 € kuus (175,50 € päevas).
Kõik summad on brutos.

Mis muutub 2026. aastal?

Alates 1. jaanuarist 2026 sündivate laste puhul on jagatava vanemahüvitise maksimum 3806,10 € kuus (126,87 € päevas) ning kaob teenitud tulu piirmäärast tulenev vähendamine – st vanem võib vanemahüvitist saades teenida piiramatut töist tulu, hüvitis ei vähene.

Kuidas arvutatakse?

Võetakse arvesse palgatulu, preemiad ja ettevõtlustulu, millelt on makstud sotsiaalmaks.

Ei võeta arvesse toetusi, pensione, haigus- ja töötushüvitisi, dividende jms.

Ülempiir tuleneb valemist: üle-eelmise aasta Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav kuusissetulek × 3. Seetõttu on 2025. a ülempiir 5265,09 €.

Töötamine ja tulu saamine hüvitise ajal

Ema/isa vanemahüvitis (emapuhkus/isapuhkus): töösuhe on peatatud, töölepinguseaduse või ATSi alusel töötada ei tohi, kuid teatud töine tulu (nt juhatuse liikme tasu, VÕS-leping) võib laekuda.

Jagatav vanemahüvitis: 2025. aastal võib ilma vähendamiseta teenida kuni pool ülempiirist ehk 2632,55 € bruto kuus. Ületamisel hüvitist vähendatakse vastavalt seadusele. Alates 01.01.2026 tulu piirmäära ei ole (hüvitist ei vähendata).

Maksustamine ja väljamakse

Vanemahüvitised on tulumaksuga maksustatavad; maksuvabastuse kasutamise soovi saab SKA-le esitada.

Väljamakse tehakse iga kuu 8. kuupäeval eelmise kuu eest (kui 8. on puhkepäev/püha, siis eelneval tööpäeval).

Ravikindlustus

Jagatava ja ema vanemahüvitise ajal on ravikindlustus tagatud. Emal on ravikindlustus tagatud ka raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega.

Erijuhud

Enneaegne sünnitus: kui laps sünnib varem kui 70 päeva enne tähtaega, tekib töötaval emal ema vanemahüvitise õigus lapse sünnist 100 päevaks. Muidu arvestatakse ikka eeldatava sünnitähtaja järgi.

Raskeim juhtum (surnultsünd või lapse surm 70 päeva jooksul): töötaval emal on endiselt õigus 100 päeva emapuhkusele ja -hüvitisele; ravikindlustus on tagatud.

Järjest sündivad lapsed: kui laste vanusevahe on alla 3 aasta, võrreldakse uue lapse referentsperioodi tulu eelmise lapse alusega ning rakendatakse vanemale soodsamat (ei lange “emapalk” väiksema sissetuleku tõttu).

Kuidas taotleda?

Taotlemine käib Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Sama keskkonna kalkulaator (eeltäidetud andmetega) aitab hinnata tulevast hüvitist.

Levinud küsimused

Kas isa võib olla vanemapuhkusel, kui ema töötab?
Jah – jagatava vanemahüvitise ajal võib puhkusel olla korraga üks vanem (pere saab ise valida, kumb).

Kas hüvitise summa kõigub kuude lõikes?
Võib kõikkuda, sest hüvitist arvestatakse päevamääras ja vanem saab ise planeerida, mitme päeva eest kuus hüvitist kasutada. Kalendrikuu erinev päevade arv mõjutab samuti.

Millal pere saab “kõige rohkem päevi”?
Kui töötav ema alustab emapuhkust vähemalt 31 päeva enne tähtaega, kanduvad kasutamata päevad jagatava perioodi pikenduseks. Kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, päevad ei kandu.

 

Õpetajatepäev – 5. oktoober

By
Helena-Reet Aari
-
Õpetajatepäev

NordenBladet – Õpetajatepäev on üleilmne tähtpäev, mil tunnustatakse õpetajaid ja nende panust ühiskonda. Põhjamaad (sealhulgas Soome ja Rootsi) tähistavad õpetajatepäeva üldjuhul samal päeval, mil tähistatakse ka ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) ülemaailmset õpetajatepäeva (inglise keeles World Teachers’ Day) – igal aastal 5. oktoobril. 

Õpetajatepäev loodi UNESCO eestvedamisel 1994. aastal, et tähistada 5. oktoobril 1966 vastu võetud ILO/UNESCO soovitust õpetajate staatuse kohta – dokumenti, mis seab rahvusvahelised orientiirid õpetajate õigustele, kohustustele ning töö- ja koolitustingimustele.

Ajalooline ja õiguslik taust

1966. aasta ILO/UNESCO soovitus õpetajate staatuse kohta võeti vastu 5. oktoobril 1966 Pariisis. See käsitleb muu hulgas õpetajate ettevalmistust, töötingimusi, tööaega ja akadeemilist autonoomiat.

1997. aasta UNESCO soovitus kõrgkoolide õppejõudude staatuse kohta laiendab põhimõtteid ülikoolide ja kõrgkoolide õppejõududele (nt akadeemiline vabadus, kollegiaalsus).

UNESCO kuulutas 5. oktoobri õpetajate päevaks 1994. aastal – sellest ajast on päev tähendanud nii tunnustust kui ka õpetajapoliitika fookust.

Igal aastal on oma õpetajatepäeva teema

2025. aasta üleilmne teema on „Recasting teaching as a collaborative profession“ – õpetamise mõtestamine loomuldasa koostöisel elukutsena. Fookuses on õpetajate koostöö, kolleegitugi ja ühine vastutus, mida peetakse võtmeteguriks nii õpetajate professionaalseks arenguks kui ka haridusmuutuste elluviimiseks.

Miks õpetajatepäev on oluline?

UNESCO ja Teacher Task Force’i värske ülevaade, et 2030. aastaks vajab maailm juurde ligikaudu 44 miljonit õpetajat (eriti suur puudujääk on Aafrikas). Teemapäev toob tähelepanu nii järelkasvu, koolituse, töökoormuse kui ka õpetajaameti maine küsimustele.

Kuidas maailma eri paigad õpetajatepäeva tähistavad?

Kuigi paljud riigid on liitunud 5. oktoobri tähistamisega, on mitmel maal oma ajaloolistel põhjustel teine kuupäev.

India: 5. september (president ja filosoof Sarvepalli Radhakrishnani sünniaastapäev).
Hiina: 10. september (riiklik õpetajate päev alates 1985. aastast).
USA: traditsiooniliselt „Teacher Appreciation Week“ mai esimesel täisnädalal, rõhuasetusega tänulikkusel.

Tähistamine on Põhjamaades (nagu ka paljudes teistes riikides) peamiselt seotud õpetajate olulise rolli tunnustamise ja väärtustamisega.

  • Tunnustus ja tänu: Peamine fookus on õpetajate tänamisel nende töö eest.
  • Üritused ja sündmused: Korraldatakse erinevaid üritusi, seminare ja konverentse, mis tõstavad esile haridustöötajate panust ja arutavad haridusega seotud teemasid. Näiteks Soomes tegutseb CCE Finland (Centre for Creative Education), mis on seotud ülemaailmse õpetajatepäeva tähistamisega 5. oktoobril.
  • Koolisisesed tegevused: Koolid ise võivad korraldada väiksemaid pidulikke hetki, kus õpilased ja koolipersonal avaldavad õpetajatele tänu. Eestis on tavaks, et viimase klassi õpilased annavad tunde, lubades õpetajatele puhkuse – see on üks erilisemaid ja tuntumaid tähistamise viise regioonis.

Kuigi tähistamine on olemas, ei ole 5. oktoober Põhjamaades (v.a osades erandjuhtudel) riigipüha, vaid pigem teadlikkuse tõstmise ja tunnustamise päev. Eesmärk on meelde tuletada õpetaja elukutse tähtsust ning propageerida õpetajate staatuse parandamiseks vajalikke meetmeid.

Õpetajatepäev Eestis

Eestis tähistatakse õpetajate päeva 5. oktoobril. Paljudes koolides võtavad abituriendid ja vanemate klasside õpilased sel päeval sümboolselt õpetajatöö üle, viivad läbi tunde ning toetavad kooli juhtimist – see on meie koolikultuuri armastatud traditsioon.

Üleriiklikult on kesksel kohal „Eestimaa õpib ja tänab“ – Aasta Õpetaja gala, kus tunnustatakse silmapaistvaid õpetajaid, tugispetsialiste, juhte ning haridustegusid. Gala on kasvanud Eesti haridusvaldkonna suurimaks iga-aastaseks tunnustussündmuseks.

Mida õpetajatepäev tavaliselt kaasa toob?

Tunnustused ja autasustamised (koolis, omavalitsuses, riiklikul tasandil).

Õpilaste ja õpetajate rollivahetused, pidulikum meeleolu koolipäevas.

Arutelud hariduspoliitikast – töökoormus, järelkasv, toetavad tugisüsteemid ja koostöö koolides.

Tore traditsioon on õpetajatepäeval õpetajaid tänada ning õpetajatele lilli viia!

Head õpetajate päeva, armsad õpetajad! 🌷🌷🌷

Avafoto: Unsplash

Teine Tartu Illustratsioonifestival seab fookuse raamatuillustratsioonile

By
Helena-Reet Aari
-
Tartu Illustratsioonifestival

NordenBladet – Laupäeval, 4. oktoobril toimub Tartus taas Tartu Illustratsioonifestival (TIF) – ühepäevane sündmus, mis koondab illustratsiooni, kirjanduse, disaini ja kujutava kunsti huvilisi Eestist ja lähiriikidest. Teist aastat aset leidev festival toob kokku nii loojad kui ka publiku.

Sel aastal on TIF pühendatud raamatuillustratsioonile ning teeb koostööd Eesti Raamatu Aasta ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega.

Raamatukultuur on mitmekesine ja illustratsioonidel on selles keskne roll. Seetõttu on tänavune TIF pühendatud just raamatuillustratsioonile. Koostöös raamatuaastaga sünnivad mitmed erisündmused: kirjanike ja illustraatorite “kiirkohting”, mitu vestlusringi ning rändnäitus, mis toob esile märgilised eesti luuleraamatud. Nii rõhutab ka raamatuaasta peakorraldaja ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht Marja Unt festivali fookuse olulisust.

Lisaks raamatutele käsitleb programm mitmeid trükikunsti ja illustratsiooni ühendavaid teemasid: karakteriloome, zine-kultuur, kirjanike ja illustraatorite koostöö ning rahvusvaheline Bologna Lasteraamatute mess.

Päeva jooksul toimuvad töötoad, ettekanded ja vestlusringid ning avatakse turg, kus esitleb oma loomingut ligi 40 illustraatorit Eestist ja naaberriikidest. Külalised saavad kuulata ka ühe Eesti tuntuma illustraatori ja animaatori Heiki Ernitsa vestlust tema loometeekonnast, tööprotsessidest ja armastatud tegelaste sünnist.

 

Eesti loobus Saksa börsiettevõtte Rheinmetall pakkumisest ja liigub oma laskemoonatootmise kokkulepeteni

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti ei võtnud vastu Rheinmetalli pakkumist, pidades seda riigile liiga kohustavaks, ning valis moonatootja leidmiseks avaliku konkursi

NordenBladet – Eesti ei võtnud vastu Rheinmetalli pakkumist, pidades seda riigile ebasoodsaks, ning valis moonatootja leidmiseks avaliku konkursi.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on läbirääkimised edenenud niikaugele, et lähinädalatel jõutakse esialgsete allkirjadeni; pakutud mudelites ei lasu riigil nii suuri rahalisi ja ostukohustusi. Plaanis on tuua Eestisse nii 155 mm suurekaliibrilise suurtükimoonaga kui ka muude lõhkelaengutega seotud tootmist.

Samal ajal kritiseerib Riigikogu liige Leo Kunnas Eesti tempos mahajäämist Lätist ja Leedust, ent Kaitsetööstusliidu juht Taavi Veskimägi rõhutab, et Eesti fookus on kõrgema lisandväärtusega oma tehnoloogiatel ning ekspordisuunitlusel.

Eesti rõhuasetus kõrgema lisandväärtusega omatehnoloogiale tuleneb eelkõige turu ja mahu loogikast

Eesti kaitsevägi on väike ning „mahuäri“ nagu standardne laskemoon või toorsõlmed eeldab hiigelinvesteeringuid ja madalamaid marginaale. Kui aga arendada enda intellektuaalomandit – sensorid, drooniplatvormid, tark- ja küberturbelahendused, tulejuhtimis- ja autonoomikamoodulid, uued materjalid – tekib ekspordipotentsiaal, kõrgem hinnastamisjõud ja võimalus müüa terviklahendusi, mitte pelgalt komponenti. IP ehk intellektuaalse omandi omamine tähendab ka paremat läbirääkimispositsiooni tarneahelates ning väiksemat sõltuvust üksikute suurtootjate tsüklitest.

Teiseks sobitub see Eesti tugevustega. Eestil on insener- ja IT-kompetents, kiire prototüüpimise kultuur ning tsiviil–sõjaliste (dual-use) rakenduste loomise oskus. Selline fookus toob rohkem kõrgepalgalisi töökohti ja investeeringuid, aitab hoida oskusteavet riigis ning kasvatab koostööd ülikoolide ja idufirmadega. NATO ja partnerite tänased vajadused – nutikas laskemoon, droonivastased lahendused, lahinguvälja digitaalsed „närvisüsteemid“ – annavad Eestile võimaluse olla nišisüsteemide tarnija, mis suurendab nii liitlasriikide varustuskindlust kui ka Eesti majanduse pikaajalist vastupidavust.

Avafoto: Hanno Pevkur (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)

AUTOMAKS MAKSMATA? Juba 2765 isiku pangakontod on arestitud

By
Helena-Reet Aari
-
Mootorsõidukimaks ehk automaks on riiklik maks, mis kehtib kõigile Eestis liiklusregistris registreeritud sõidukitele

NordenBladet – Septembri lõpu seisuga on mootorsõidukimaksu sissenõudmise käigus arestitud 2765 isiku pangakontod, millest 2111 kuuluvad füüsilistele ja 654 juriidilistele isikutele. Arest rakendati üksnes Eestis asuvatele pangakontodele; välisriikidelt abi ei ole taotletud, sest alla 1500-eurose võla korral seda ei tehta.

Maksu- ja tolliameti hinnangul kulgeb uue maksu laekumine tavapärase mustri järgi ning sarnaselt näiteks maamaksu maksekäitumisele. Maksu on tasunud üle 97% kohustuslastest ning murettekitavat üldist trendi ei täheldata. 29. septembri seisuga oli suurim aresti tinginud võlg 4572 eurot ja väikseim 7,75 eurot. Arestitud kontodega isikute keskmine võlg on 115,81 eurot.

Üldpildis ei ole mootorsõidukimaksu tasunud ligikaudu 2200 juriidilist ja 14 000 füüsilist isikut. Maksuvõla kogusumma on ligikaudu üks miljon eurot, mis on kahanenud võrreldes augusti lõpu/varase septembri ligikaudu 1,3 miljoni euroga. Tasumata isikute osakaal on praeguseks umbes 2,4%.

Võla tekkimisel edastab maksu- ja tolliamet juhised ning annab kümme päeva olukorra lahendamiseks – kas koheseks tasumiseks või ajatamiseks. Tähtajast kinnipidamata alustatakse sissenõudmist ning esimene automaatne samm on pangakonto arest. Väiksemate summade puhul arest üldjuhul ei rakendu; üksikjuhtudel võib arestijärgne jääk väheneda alla kümne euro.

Maksuvõlalt arvestatakse ka intressi. Ajatamisel on võimalik taotleda intressimäära vähendamist vastavalt kehtivatele reeglitele. Kokkuvõtlikult näitab statistika, et laekumine paraneb ning võlasummad vähenevad, samal ajal kui sissenõudmismeetmeid kasutatakse eeskätt nendes olukordades, kus vabatahtlik täitmine on jäänud tegemata.

Mootorsõidukimaks ehk automaks on riiklik maks, mis kehtib kõigile Eestis liiklusregistris registreeritud sõidukitele ning mille maksjateks on eeskätt sõiduki omanikud või vastutavad kasutajad. Maks koosneb kahest osast: iga-aastasest maksust, mida haldab maksuhaldur, ning ühekordsest registreerimistasust, mida kogub teeregistri pidaja. Tulu laekub riigieelarvesse.

Seadus jõustus 1. jaanuaril 2025. Üldreeglina tähendab see, et registris olevate sõidukite eest tuleb maksta iga-aastast maksu ning uute või omanikuvahetusega sõidukite puhul lisandub vajadusel registreerimistasu; seaduse üksikud sätted rakenduvad etappide kaupa vastavalt jõustumisnormidele.

Avafoto: Unsplash

1...181920...756Page 19 of 756