Esmaspäev, november 10, 2025

EESTI UUDISED

Riigikogu ei toetanud Eesti-Vene kontrolljoone sulgemise ettepanekut

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“ eelnõu (562 OE), mille seletuskirjas juhiti tähelepanu, et riigipiiri seadus annab valitsusele õiguse peatada riigi julgeoleku huvides riigipiiri ületamine.

„Arvestades julgeolekuolukorda ning toimunud rünnakuid ja prognoositavat ohtu, oleks asjakohane valitsusel langetada lühikese etteteatamisajaga otsus Eesti-Vene maismaapiiri sulgemise kohta. Sel otsusel oleks kaal vastusammuna Venemaa kasvavatele vaenulikele tegevustele,“ märkisid esitajad seletuskirjas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Maris Lauri Reformierakonna, Aleksei Jevgrafov Keskerakonna ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 14, vastu aga 61 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE), mille kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga.

Fakultatiivprotokolliga liitumine annab inimestele ja organisatsioonidele võimaluse esitada konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi. Naiste õiguste pideva rikkumise korral saab komitee algatada omal initsiatiivil uurimisi ning anda osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks soovitusi.

Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on mullu novembri seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga. 2000. aastal jõustunud fakultatiivprotokolli oli eelmise aasta seisuga ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

 

Eesti: Riigikogu esimees on Leedu taasiseseisvumispäeval visiidil Vilniuses

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Vilniuses kogunevad täna Eesti, Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Soome ja Islandi spiikrid, kes arutavad Ukraina edasist toetamist ja Euroopa julgeolekut. „Meie ülesanne on hoida kokku ja teha kõik võimalik, et suurendada sõjalist toetust Ukrainale, tugevdada sanktsioone ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad ning investeerida oma julgeoleku tagamiseks ja agressori heidutamiseks oluliselt rohkem kaitsesse,“ lausus Lauri Hussar.

Peale Riigikogu esimehe osalevad kohtumisel Leedu Seimi esimees Saulius Skvernelis, Läti Seimi esimees Daiga Mieriņa, Poola Seimi marssal Szymon Hołownia, Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefanšuk, Soome Eduskunna esimees Jussi Halla-aho ja Islandi Althingi aseesimees Bryndís Haraldsdóttir. Spiikrid võtavad vastu ühisavalduse Ukraina toetuseks ning annavad seejärel ühise pressikonverentsi.

Homme osalevad parlamentide esimehed Leedu 35. taasiseseisvumispäeva tähistamisel ja peavad kõne Leedu Seimi pidulikul istungil.

Visiidi jooksul külastavad spiikrid Vilniuses ka kultuuriruumiks ümber kujundatud Lukiškėsi vanglat ja Vilniuse teletorni.

 

Lasteabi telefonile tehtud kõne paljastas endise PERH-i tehnikadirektori Ivo Milli pedofiiliakuriteod

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Lasteabi telefonile (116 111) tehtud kõne aitas paljastada endise PERH-i tehnikadirektori Ivo Milli pedofiiliakuriteod.

Harju Maakohus tunnistas Ivo Milli süüdi kümneaastase lapse seksuaalses kuritarvitamises ja määras talle viieaastase vangistuse, mida lühimenetluse tõttu vähendati kolme aasta ja nelja kuu peale. Kuna ta on juba 11 kuud vangistuses viibinud, otsustas kohus, et ülejäänud karistus jääb tingimisi viieaastase katseajaga.

Juhtum tuli ilmsiks, kui laps, kartes ema reaktsiooni, pöördus lasteabi poole. Kohus leidis, et ohvrit pole põhjust kahtlustada valetamise pärast, samas kui Milli ütlused olid vastuolulised ja tema süüd vähendavad väited ebausutavad. Tingimisi vabadusse pääsemise eelduseks on sotsiaalprogrammis osalemine ja alkoholikeeld.

Milli on ka varem seadusega pahuksis olnud – 2017. aastal mõisteti ta süüdi korruptsioonikuritegudes PERH-is.

EISA nõukogu juhiks valiti Erkki Raasuke

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) nõukogu liikmeks ja ühtlasi selle juhiks saab Erkki Raasuke, kes vahetab sel kohal välja majandusministeeriumi (MKM) asekantsleri Sandra Särava.

Raasuke ütles, et soovib EISA uue juhatuse ja kõigi oluliste osapooltega koostööd teha, et asutusele pandud kõrgeid ootuseid täita.

Varem on Erkki Raasuke töötanud Swedbanki grupi finantsjuhina ja MKM-i nõunikuna. Samuti on ta olnud LHV grupi tegevdirektor ning Nordea ja DNB ühendpangast moodustatud Luminori tegevjuht. Ta on juhtinud Eesti Energia nõukogu ja on praegu Enefit Geeni ja Inbanki nõukogu liige.

Sandra Särav jätkab EISA nõukogu aseesimehena. Tema sõnul vajab EISA juhtimine muutust ning need muutused on vajalikud ka nõukogu tasandil.

EISA nõukokku kuuluvad Hando Sutter, Mait Palts, Oliver Väärtnõu, Renno Veinthal, Hannes Ojangu, Anto Liivat, Taavi Tamkivi, Sandra Särav ja Erkki Raasuke.

EISA loodi 2022. aastal Kredexi ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) liitmisel.

Eesti tuumajaama rajamise eeldatav maksumus ja tulevikuväljavaated

By
Helena-Reet Aari
-
tuumajaama illustratsioon

NordenBladet – Eesti riik hindab, et tuumajaama rajamine võib järgneva kümne aasta jooksul riigieelarvest nõuda umbes 120 miljonit eurot. See summa hõlmab tuumaregulaatori loomist, haridusprogramme ning pääste ja tehnilise võimekuse arendamist.

Tuumaregulaatori ja haridusprogrammide jaoks kulub eeldatavalt 73 miljonit eurot, samas kui pääste ja tehnilise võimekuse arendamine nõuab lisaks kuni 54 miljonit eurot. Riik jätkab nende kulude täpsustamist vastavalt arengutele.

Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming rõhutas, et tuumajaama rajamisega kaasnevad ka olulised maksutulud ning juba neljandaks aastaks võiks projekt hakata riigile tulu tooma. Käitamisfaasis peaksid riigi tulud ületama kulusid vähemalt 19 miljoni euro võrra.

Praegu pole veel kindel, milline ettevõte tuumajaama ehitab või millist tehnoloogiat kasutatakse. Kuigi Fermi Energia on avaldanud huvi, on riik jätnud avatuks võimaluse ka teistele erasektori ettevõtetele. Lisaks pole veel hinnatud sõjaliste ohtude maandamise ja turvalisusega seotud lisakulusid.

Tuumajaama rajamine võib kaasa tuua uusi investeeringuid energiamahukatesse tööstustesse ning edendada haridus- ja teadusturismi. Samuti on võimalus teenida tulu maakasutustasudest, kui jaam rajatakse riigimaale.

Fermi Energia on esitanud taotluse 600-megavatise tuumajaama riigi eriplaneeringu algatamiseks, kuid lõplikke otsuseid pole veel tehtud.

Miks oma tuumajaam Eestile vajalik oleks?

Tuumajaam oleks suur samm Eesti energiajulgeoleku ja rohepöörde saavutamisel ning kasulik mitmel põhjusel:

Energia sõltumatus – Vähendaks sõltuvust imporditud elektrist ja fossiilkütustest.
Stabiilne elektritootmine – Tagaks pideva ja usaldusväärse elektrivarustuse, erinevalt tuule- ja päikeseenergiast.
CO₂-heite vähendamine – Aitaks saavutada kliimaeesmärke ja vähendada kasvuhoonegaase.
Majanduslik kasu – Loob töökohti, arendab tehnoloogiat ja meelitab investeeringuid.
Energia hind – Pikas perspektiivis võib stabiliseerida ja vähendada elektrihinda.

Avafoto: GE-Hitachi, BWRX-300 tuumajaama illustratsioon, mis on üks jaamadest Fermi Energia valikus (Fermi Energia)

1...181920...747Page 19 of 747