NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb täna Riias Lätis toimuval Läänemere-äärsete liitlasriikide rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel, et valmistuda eelseisvaks COSACi istungiks.
„Plaan on tänasel kohtumisel läbi arutada ennekõike sõjalise kaitse, sõjalise liikuvuse, kaitsetööstuse ja laia julgeoleku teemad, mis on päevakorras ka juunis Varssavis rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungil,“ sõnas Tali. „Samuti räägime läbi Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve prioriteedid ning COSACi täiskogu päevakorra.“
Kohtumisel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi ja Taani parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhid. Parlamendiliikmed kogunesid Lätis juba eile, et kohtumise eel külastada Ādaži sõjaväebaasi ja Mārupes asuvat kaitsetööstusettevõtet Belss.
COSAC on 27 liikmesriigi rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjone ühendav koostööformaat.
NordenBladet – Eesti energiaettevõte Evecon ja Rootsi investeerimisfond Niam Infrastructure jätkavad koostööd, mille eesmärk on rajada Lätti kuni 110 megavati ulatuses päikese- ja energiasalvestusvõimsust. Tegemist on ühe Läti suurima taastuvenergia arendusplatvormiga, mis aitab tugevdada kogu Balti regiooni energiajulgeolekut.
Koostöö sai alguse 2024. aasta juunis ning tänaseks on esimese etapi kuue projekti ehitus, koguvõimsusega 39,4 MW, lõppjärgus. Seal toodetav elekter peaks võrku jõudma juba käesoleval kuul.
Projekti teine etapp suurendab platvormi koguvõimsuse 75 megavatini – lisandub neli uut päikeseenergia ja salvestusprojekti, mille koguvõimsus on 36,3 MW. Nende valmimist oodatakse 2026. aasta esimese kvartali lõpuks. Mõlema etapi peatöövõtjaks on Eveconi tütarettevõte WiSo Engineering.
„Läti energiatootmise moderniseerimine on oluline kogu regiooni rohepöörde edus. Koostöö Niamiga võimaldab meil kiiresti skaleerida arendusi ja viia turule tipptasemel lahendusi, mis ühendavad päikeseenergia ja salvestustehnoloogia. Me ei loo pelgalt parke – me loome vastupidavat ja hajutatud energiasüsteemi, mis suudab pakkuda elektrit ka tippkoormuste ja kriiside ajal. Selline lähenemine on tuleviku energiajulgeoleku alus,” sõnas Eveconi tegevjuht Karl Kull.
„See laienemine peegeldab meie strateegiat investeerida skaleeritavasse ja jätkusuutlikku taristusse, mis kiirendab energiasiiret,” ütles Niam Infrastructure’i asutajapartner Sverker Åkerblom. „Läti turu põhialused ja regulatiivne keskkond toetavad pikaajalist väärtuse loomist ning meil on hea meel süvendada koostööd Eveconiga selles piirkonnas.”
Projekti toetab Euroopa Liidu InvestEU fond, mis aitab kiirendada strateegilisi investeeringuid kestlikku taristusse.
———————-
Niam Infrastructure on Põhjamaade investeerimisettevõte, mis keskendub jätkusuutlikele investeeringutele taastuvenergia, transpordi ja digitaristu valdkondades. Ettevõtte esimene infrastruktuurifond sihib väikese ja keskmise suurusega investeeringuid, rõhutades vara koondamist, riskide hajutamist ja kestlikku mõju.
Evecon on juhtiv erakapitalil põhinev energiaettevõte Balti riikides. Ettevõte arendab enam kui 2,7 GW suurust energiaportfelli, mis hõlmab päikese- ja tuuleparke ning akupõhiseid salvestuslahendusi. Evecon on arendamas Balti suurimat päikeseparki ning Euroopa mandri suurimat salvestusparki.
Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokument kaupleja mobiilirakenduses. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega. Neile jääb ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal.
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) peamisteks eesmärkideks on muuta ILO haldusnõukogu liikmeskonda, organisatsiooni peadirektori ametisse nimetamise ja põhikirja muutmise protsessi.
Eelnõu näeb ette muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks, mis arvestab valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis suureneb liikmete arv. Hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järel on 112 liiget.
Eelnõuga muudetakse kaasavamaks ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess, mille kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile.
Eelnõu näeb ette ka ILO põhikirja olulisemate põhimõtete muutmise senisest suurema ILO liikmete toetusega. Eelnõu kohaselt nõuavad põhimõttelised muudatused, nagu organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused, suuremat toetust, mis on konverentsi 3/4 häälteenamusega. Muudatuste jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest.
Seletuskirja kohaselt ei ole ILO põhikirja muudatused siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.
ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.
ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimine ei nõua muudatusi Eesti õigusaktides.
Vastuse sai kaheksa arupärimist
Riigikogu liikmete arupärimisele Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta (nr 729), Eesti põllumajanduse tuleviku kohta (nr 730) ja Via Baltica väljaehitamise kohta (nr 734) vastas peaminister Kristen Michal.
Arupärimistele välisriikide vagunite kasutamise kohta Ukrainas (nr 740) ning tööjõu tootlikkuse, Eesti konkurentsivõime ja odavtööjõu kohta (nr 742) vastas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Arupärimistele loodusobjektide kaitsekorra ebaseadusliku muutmise kohta (nr 738), Eesti keskkonnapoliitika kohta (nr 743) ja elektrienergia tootmisvõimsuste kohta (nr 746) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärijate soovil arvati istungi päevakorrast välja arupärimine Eleringi strateegia kohta (nr 741), millele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Madis Kallas ja Lauri Läänemets.
NordenBladet – Nädalavahetusel Soomes aset leidnud traagiline kopteriõnnetus nõudis viie eestlase elu. Esmaspäeva lõunaks said tuvastatud kõik hukkunud – nende seas ettevõtjad, sportlased ja kogukonnale olulised isikud. Viimasena sai kinnitust, et üheks hukkunuks oli ettevõtja ja rallisõitja Mihkel Kapp.
Otepää vallavalitsus teatas, et 17. mail Eura lennuvälja lähistel toimunud kahe helikopteri kokkupõrkes hukkusid kolm otepäälast: Mapri Ehitus OÜ juhatuse liige Priit Jaagant (52), tema abikaasa Lilit Jaagant ning ettevõtja Mihkel Kapp. „Otepää valla kogukonda on tabanud suur kaotus,” seisis vallavalitsuse avalduses.
55-aastane Mihkel Kapp oli viimastel aastatel tegev kinnisvara arenduse valdkonnas ning varem juhtis ta ettevõtet Baltic Oil Service OÜ, mille tegevuspaik oli Paldiski. Kapp ja Priit Jaagant olid omavahel head sõbrad. Ralliringkondades tunti Kappi kaardilugejana – kuni 2017. aastani oli ta kaardilugeja ärimees Mait Maarendile, kes suri samal aastal ootamatult terviserikke tagajärjel.
Lisaks Jaagantidele ja Kapile hukkusid õnnetuses ka tuuleenergiaettevõtja Oleg Sõnajalg (65) ja motosportlane Tiit Kuusk. Mõlemad helikopterid olid startinud Tallinnast ja teel Piikajärvile, kus pidi toimuma iga-aastane Tõutsi lennuklubi kokkutulek.
Õnnetus leidis aset laupäeva pärastlõunal. Soome ametivõimud teatasid, et kokkupõrge toimus Eura piirkonnas, keerulise maastiku ja tiheda metsa vahelisel alal, mis muudab asitõendite kogumise ja päästetööde läbiviimise raskeks.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse lennuõnnetuste vanemuurija Karl-Eerik Unt kinnitas, et õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tehakse tihedat koostööd Soome ametivõimudega. Kuigi tavapäraselt võib lennuõnnetuse uurimine kesta kuni aasta, peetakse seekordse juhtumi puhul võimalikuks lõpetada uurimine poole aastaga.
Toimunu on vapustanud kogu Eestit – lisaks lähedastele ja kogukondadele on leinas ka äriringkonnad ja ralli- ja lennundusentusiastid, kes kaotasid oma seast mitmeid väljapaistvaid isikuid.
Eura kopteriõnnetus juhtus Kauttuas Eura vallas 17. mail 2025, kui kaks Robinson R44 helikopterit põrkasid õhus kokku ja kukkusid alla Eura lennuvälja lähedal.
Kahes kopteris oli kokku viis inimest: kolm esimeses (Priit Jaagant, Lilit Jaagant, Mihkel Kapp) ja kaks teises (Oleg Sõnajalg, Tiit Kuusk).
Õnnetuse uurimine algas sama päeva pärastlõunal. Õnnetust uurivad Soome politsei ja Soome Ohutusjuurdlusamet (OTKES) ning neid abistab Eesti PPA. Soome Ohutusjuurdlusameti andmetel ei ole veel välja selgitatud, kas kopteriõnnetust põhjustas inimlik viga või tehniline viga.
Mõlema kopteri vrakid viidi õnnetuspaikadest minema 19. mail. OTKES andis samal päeval teada, et õnnetuses põlema süttinud kopteri pardasalvesti hävis ning teine sai kahjustada, mistõttu polnud selle uusimad andmed kättesaadavad. Soome Keskkriminaalpolitsei kinnitas, et õnnetust nägid pealt mitmed maapinnal viibinud, kelle sõnul lendas üks kopteritest teadmata põhjustel teisele ootamatult ette.
NordenBladet – 21. mail on tähistatakse Eestis looduskaitsepäeva! See päev on pühendatud looduse hoidmisele, kaitsmisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele. See päev kutsub üles märkama meie looduslikku mitmekesisust, hindama seda kui rahvuslikku rikkust ning tegutsema selle nimel, et säilitada looduskeskkond ka tulevastele põlvedele.
Looduskaitsepäev on saanud kindla koha meie ühiskondlikus kalendris, olles sümboliks eestlaste sügavale loodusearmastusele ja keskkonnahoiu traditsioonidele.
Kuidas ja millal sai looduskaitsepäev Eestis alguse?
Looduskaitsepäeva tähistamise traditsioon Eestis ulatub tagasi 1950. aastatesse. Esimene looduskaitsepäev korraldati 1957. aastal, toonase Eesti NSV looduskaitse komisjoni eestvedamisel. Päeva eesmärk oli algselt peamiselt loodushoiuteadlikkuse suurendamine koolides ning üldsuse kaasamine looduse kaitse tegevustesse.
Tollal keskenduti looduslike väärtuste tutvustamisele, matkapäevadele ja loodusobjektide korrastamisele. Aja jooksul on päeva tähendus süvenenud – muutudes rohkem laiemaks keskkonnateadlikkuse, elurikkuse ja vastutustundliku käitumise edendamise päevaks.
Eesti on Euroopa mõistes erandlikult rikka loodusega riik: meil on üle 50% maapinnast kaetud metsaga, sadu rabasid ja soid, tuhandeid kilomeetreid rannajoont ning väga suur liikide mitmekesisus.
Eestis on looduskaitse all:
Üle 4 000 kaitstava looduse üksuse (nt rahvuspargid, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad)
6 rahvusparki, sh Lahemaa, Soomaa, Matsalu jt
Rohkem kui 600 kaitsealust liiki (nt lendorav, suur-konnakotkas, käpalised)
Looduskaitsepäeva kaudu tuuakse esile nende väärtuste säilitamise vajadus.
Allikad: EELIS andmebaas (Keskkonnaagentuur): Kaitstavad loodusobjektid Eesti Rahvusraamatukogu keskkonnaandmed
21. mai – miks just see kuupäev?
Eestis on looduskaitsepäeva tähistatud mitmel kuupäeval, kuid alates 2000. aastatest on see kinnistunud 21. maile. Valik langeb kokku rahvusvahelise looduskaitsehooaja algusega ning kevadise looduse tärkamisega, mil elurikkus on kõige nähtavam.
Sama kuupäeva läheduses (22. mai) tähistatakse ka ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mis annab looduskaitsepäevale ka globaalse mõõtme.
Kuidas looduskaitsepäeva tänapäeval tähistatakse?
Tänapäeval on looduskaitsepäev seotud paljude hariduslike ja kogukondlike ettevõtmistega:
Koolides ja lasteaedades korraldatakse loodusteemalisi õppepäevi ja viktoriine.
Rahvusparkides ja looduskeskustes toimub matku, talguid, loodusretki ja giidituure.
Mitmed organisatsioonid (nt RMK, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaamet) viivad läbi teavituskampaaniaid ja üritusi.
Eesti looduskaitsepäev on oluline ühiskondliku teadlikkuse kasvatamiseks, rõhutades, et igaühe panus – olgu see liigirikka niidu niitmine, pesakasti riputamine või prügi koristamine – on osa terviklikust loodushoiust.
Eestlaste side loodusega on sügav – me elame metsade ja rabade keskel, looduse keskel toimuvad meie tähtsamad rituaalid, sh jaanipäev ja hingedepäev. Looduskaitsepäev on võimalus tuletada meelde, et loodus ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa meie igapäevaelust ja kultuurist.
Looduslik mitmekesisus on ohus mitte ainult kaugetes troopilistes metsades, vaid ka Eestis. Sellest arusaamine ja oma käitumise kohandamine on keskkonnateadliku ühiskonna tunnus.
21. mai – looduskaitsepäev ei ole lihtsalt kalendris märgitud tähtpäev. See on kutse märgata, väärtustada ja kaitsta elukeskkonda, mis on meile kõigile koduks. Eesti on väike, kuid looduselt suur maa – ja selle hoidmine on meie ühine vastutus. Looduskaitsepäev aitab seda meelde tuletada.
