NordenBladet – Sea IT-süsteemid valmis uuteks ID-kaartideks! Uued ID-kaardid võetakse kasutusele 17. novembril 2025, mil senise tootja IDEMIA asemel hakkab ID-kaarte tootma Thales. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) tuletab teenusepakkujatele meelde, et oma IT-süsteemid tuleb enne seda kuupäeva kindlasti ära uuendada.
Uuenduste tegemata jätmisel ei ole uute ID-kaartide elektrooniline kasutamine teenusepakkuja süsteemides võimalik ning ei toimi ka kliendikaardi funktsionaalsus.
Uute kaartide kasutuselevõtuga lisandub turule uus usaldusteenuse osutaja Zetes, kes on alates 20. oktoobrist 2025 kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja. Zetes vastutab uue platvormiga ID-kaartide sertifikaatide loomise ja sertifikaatide elutsükli staatuse haldamise eest. See tähendab, et infosüsteemid peavad hakkama toetama kahte usaldusteenuse osutajat.
Zetes on avalikustanud ka omalive-sertifitseerimisahela sertifikaadid ning live LDAP ja OCSP teenused on nüüd kättesaadavad. Teenusepakkujatel on aeg teha vajalikud muudatused, et tagada uute ID-kaartide elektrooniline kasutamine.
RIA ootab teenusepakkujatelt tagasisidet aadressil klient@ria.ee. Palume teada anda, kas teie infosüsteem töötab uue ID-kaardiga ning kui ei tööta, siis millised probleemid esinevad.
NordenBladet – Kui sul on elukoht nii Eestis kui Soomes, siis loe kindlasti Siseministeeriumi infot ja korrasta oma elukoha andmed rahvastikuregistris.
Peagi algab automaatne Eesti ja Soome elukohaandmete vahetamine kahe riigi rahvastikuregistrite vahel.
Kui sul on erinevad elukohaandmed Eesti ja Soome rahvastikuregistrites, siis tuleb sul otsustada, millise riigiga sa rohkem seotud oled.
Kui sa aga oma elukoha osas valikut ei tee, jääb mõlema riigi registris uuest aastast kehtima viimati esitatud elukoht.
Kui selline lahendus sulle sobib, siis sa ei peagi midagi tegema!
Vaata ja korrasta oma rahvastikuregistris olevaid andmeid e-rahvastikuportaalis: www.rahvastikuregister.ee
Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on andmekogu, mis koondab rahvastikuregistri andmesubjektiks olevate isikute peamised isikuandmed. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile, omavalitsusele ning füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks. Nende täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest.
Registrit haldab ja arendab vastutava töötlejana Siseministeerium ja volitatud töötlejana Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).
Rahvastikuregister sisaldab järgmisi andmeid:
ees- ja perekonnanimi, sünniandmed (sünniaeg ja -koht), sugu, isikukood, kodakondsus, elukoha andmed, lisa-aadressid, kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress), viibimiskoha aadress, perekonnaseis (vallaline, abielus, registreeritud kooselus, lesk, registreeritud kooselu lõppenud, lahutatud, registreeritud kooselu lõpetatud); isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja laste andmed, sealhulgas andmed hooldusõiguse kohta; eestkoste andmed; teovõime piiramise andmed; surmaandmed (surmaaeg ja -koht); kõrgeim omandatud haridustase ja andmed rahvuse ning emakeele kohta.
Samuti kantakse rahvastikuregistrisse andmed loetletud dokumentide kohta:
isikut tõendav dokument; perekonnaseisudokument; kooseluleping, andmete muutmise dokument (elukoha, lisa-aadresside, kontaktandmete, viibimiskoha aadressi, kõrgeima omandatud haridustaseme ja ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme kohta); kohtulahend; Eesti kodakondsust muutev dokument; riigis seadusliku viibimise alust tõendav dokument, isikukoodi andmist tõendav dokument, isiku teade oma andmete kohta, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse kohta.
Lisaks isikuandmetele sisaldab rahvastikuregister andmeid registri andmete töötlemise, näiteks registrisse kandmise aja, andmete kandja või andmete kohta päringu teinud isikute kohta.
Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Kui registrisse kantud andmed kaotavad oma aktuaalsuse, näiteks muutub inimese perekonnaseis või inimene sureb, kantakse need rahvastikuregistri mitteaktuaalsete andmete hulka.
Andmete parandamise ja muutmise avalduse blakenti leiate SIIT
NordenBladet – Politsei- ja Piirivalveamet hakkab novembri teisest poolest väljastama täiesti uue kujunduse ja uuendatud tehnilise lahendusega ID-kaarte!
Uue ID-kaardi kättesaamise järel tuleb arvestada ühe olulise muudatusega. Pärast uue ID-kaardi kättesaamist tuleb teha ühekordne samm ja muuta ära PIN2-kood. Alles pärast PIN2 muutmist on võimalik ID-kaarti digiallkirjastamiseks kasutada.
Uute ID-kaartide kasutuselevõtuks on vajalik, et kõik e-teenuseid pakkuvad organisatsioonid ja ettevõtted ajakohastaksid oma süsteemid enne uute kaartide väljastamise algust. Kui tarkvara ja liidesed ei ole õigeaegselt uuendatud, ei pruugi uute ID-kaartidega autentimine, allkirjastamine ega ka kliendikaardi funktsioon esimestel päevadel toimida.
Tehniline üleminek võib võtta aega ning sellega seoses ei pruugi kõik uue ID-kaardi kasutamisega seotud e-teenused esimestel päevadel kohe täielikult toimida.
Kõik seni väljastatud dokumendid kehtivad oma kehtivusaja lõpuni ning uute dokumentide taotlemine ja kättesaamine jätkub samamoodi nagu seni.
Uue ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb arvutisse või nutiseadmesse paigaldada novembri alguses uusim ID-tarkvara versioon, mida saab uuendada või alla laadida lehelt www.id.ee.
ID kaardist
ID-kaart on isikut tõendav dokument ning tänu kaardi digitaalsele osale on internetipankade ja teiste e-teenuste kasutamine lihtne, mugav ja turvaline.
ID-kaart on Eestis elavale Eesti kodanikule kohustuslik isikut tõendav dokument, kuhu kantakse alates 12-eluaastast kaardi kasutaja sõrmejäljed.
Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides.
ID-kaart väljastatakse ka Eestis elamisõiguse alusel elavale Euroopa Liidu kodanikule. Euroopa Liidu kodaniku ID-kaart ei ole reisidokument.
NordenBladet – NordenBladeti peatoimetajana jälgin ma iga päev Põhjamaade ja Baltikumi infovälja. Ma näen pidevalt, kuidas meie regiooni ettevõtted – olgu nad siis Rootsist, Soomest, Lätist või Eestist – vaatavad ambitsioonikalt oma naabrite turgudele. Need turud on geograafiliselt lähedal, aga mentaalselt tihti üllatavalt kaugel. Ja ma näen ikka ja jälle sama mustrit: tuuakse turule suurepärane toode või teenus, panustatakse korraks messile või digikampaaniale ning siis… vaikus.
Meie meediamaastikul püsib visalt müüt, et “hea toode müüb end ise”. Võib-olla koduturul, kus kõik tunnevad kõiki, see isegi toimib. Aga lubage mul olla otsekohene: Skandinaavia B2B-konkurentsis on see parimal juhul naiivne lootus. See on otsetee läbikukkumisele.
Külaline, kes lahkub enne pidu
Tabava võrdluse tõi eis.ee lehel hiljuti EISi ekspordiosakonna rahvusvahelise turunduse valdkonna juht Kadri Gröön, kui ta võrdles ühekordsete kampaaniatega turule sisenejat „külalisega, kes astub korraks uksest sisse, ütleb „Tere!“ ja kaob enne, kui temaga tutvuda jõutakse.“
See on täpselt see, mida me siin NordenBladetis näeme. Turundus ei ole ühekordne sprint, see on maraton. Eriti turgudel, kus usaldus on valuuta number üks.
Skandinaavias ja Baltikumis olete “külaline” seni, kuni pole tõestanud oma pikaajalist pühendumist. Üksik kampaania, olgu see nii nutikas kui tahes, on vaid see põgus “Tere!”. See võib tekitada hetkelise huvi, kuid see ei loo usaldust. Ja ilma usalduseta Põhjamaades ega Balti riikides äri ei tee. Probleem on selles, et paljud ettevõtted käsitlevad turundust kuluna, mitte strateegilise investeeringuna. Kui kuluartikkel saab “tehtud”, tõmmatakse kriips peale ja oodatakse tulemusi, mis iial ei saabu.
Kultuuriline kurtus: Kui teie sõnum kõlab valesti
Kõige suurem komistuskivi on aga kultuuriline kontekst. Ettevõtjad eeldavad tihti, et naaber on ikka naaber. Eesti ettevõtjad eeldavad tihti, et Soome on nagu Eesti ja Rootsi on… noh, peaaegu nagu Soome. Rootslased eeldavad, et Soome turg toimib täpselt nagu Rootsi oma; soomlased arvavad, et mõistavad Eesti turgu intuitiivselt jne. See on ohtlik eksimus.
Meie NordenBladetis, mis opereerib igapäevaselt nii eesti, soome, rootsi kui ka inglise keeles, elame ja hingame neid kultuurilisi nüansse. Me teame, et sõnum, mis töötab Tallinnas, võib Stockholmis mõjuda tehnokraatliku ja külmana. Sõnum, mis müüb Helsingis, võib Göteborgis tunduda liiga otsekohene või isegi ebaviisakas.
Kui puudub sügavam arusaam kohalikust hingeelust, kultuuriruumist ja väärtushinnangutest, võib kampaania tehniliselt küll laitmatult töötada, kuid see ei suuda luua sihtrühmaga vajalikku emotsionaalset sidet ega pälvida nende tegelikku tähelepanu.
Ei piisa sellest, et tõlgite oma eestikeelse müügiteksti heasse naaberkeelde. Te peate tõlkima oma väärtuspakkumise kohalikku väärtusruumi. Te peate mõistma kohalikku meediatarbimist, ärikombeid ja isegi huumorit. Eesti digiriigi kuvand avab uksi, see on tõsi. Kuid see on vaid jala ukse vahele saamine. Selleks, et teid ka sisse kutsutaks, peab lugu olema kohandatud. Hea näitena kohandatud reklaamkampaaniast tuleb kohe meelde hiljutine Visit Estonia koostöö maailmakuulsa Soome koomiku Ismo Leikolaga (Ismo Leikolan ruokareissu Viroon).
Ärge olge külaline. Olge kohalik.
Siin peitubki strateegilise meediapartneri väärtus. Ei aita, kui ostate reklaamipinda ükskõik millisest globaalsest võrgustikust või suurest päevalehest. Jääte ikkagi “külaliseks”, kes ostab endale eetriaega.
NordenBladeti filosoofia on teistsugune. Me ei ole väljaspool turgu seisev agentuur; me oleme see turg. Me oleme Põhjamaade ja Baltikumi meediakanal. Meie toimetajad ja lugejad on teie sihtrühm.
Meie eesmärk ei ole müüa bännerit. Meie eesmärk on aidata teil oma lugu rääkida nii, et see kõnetaks soomlast, rootslast või eestlast tema enda keeles ja kultuurikoodis. Me ei paku ühekordset “Tere!”-kampaaniat, vaid pikaajalist kohalolu. Me aitame teil tehnilised näitajad ja müügiargumendid tõlkida sisukateks arvamuslugudeks, analüüsideks ja intervjuudeks, mis tekitavad usaldust.
Me muudame teid “külalisest” oodatud vestluspartneriks.
Turundus välisturgudel on osa ekspordistrateegiast. Ja kui te valite partneri, kes seda regiooni läbi ja lõhki tunneb, kes mõistab nii ühe riigi ettevõtja hingeelu kui ka teise riigi otsustaja ootusi, siis ei ole see kulu. Siis on see kõige olulisem investeering teie firma rahvusvahelisse edusse.
Põhjamaade ja Baltikumi innovatiivsetele ning positiivsetele äri- ja kultuuriuudistele keskendunud neljakeelne meediaplatvorm NordenBladet(https://nordenbladet.ee; https://nordenbladet.com; https://nordenbladet.fi; https://nordenbladet.se ) aitab teadlikult võimendada teie saavutusi, annab hääle teie eduloole, positsioneerib teid edukalt nii Põhjamaades kui Baltikumis — aitab suurendada rahvusvahelist nähtavust, mis on kriitilise tähtsusega nii talentide, klientide kui ka välisinvesteeringute kaasamisel.
Avafoto: NordenBladet-i peatoimetaja Helena-Reet Aari
NordenBladet – EISi sügiskohtumisel Eesti eksportijatega joonistus välja ühine mure: ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja bürokraatia õõnestavad rahvusvahelist konkurentsi.Eesti eksportivad ettevõtted leiavad, et edu eeldab etteaimatavaid reegleid, paindlikkust ning järjepidevat, vähemalt 5–10 aasta pikkust ekspordipoliitikat.
YOOKi juhtKatre Kõvask sõnastas tuuma otse: „Üks asi on maksumäär, teine on ebastabiilsus. Kui sa ei tea, mis maks järgmisel aastal tuleb, on väga keeruline investeerida.” Tema sõnul määravad just maksud ja tariifid, kas ettevõte turul üldse püsima jääb — „kui tariif on 30%, oleme automaatselt mängust väljas.”
Tööstusettevõtete närvilist hetke kinnitas BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk: „Adapteerumine on eluliselt oluline… iga ootamatu maks või viivitus teeb kõik väga kalliks.” Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht lisas, et maksud on osa suuremast pildist: „Kaitse pole tasuta — aga meil puudub strateegiline kommunikatsioon, miks ja mille nimel me maksame.”
Kohtumisest jäi kõlama vajadus pikema, ent kohanduva ekspordiplaani järele. „Plaan, mis ei kohandu, on paber, mitte tööriist,” rõhutas Vinartšuk. Kõvask tõi omakorda näiteks, et ametlik fookus ei tohi sulgeda ootamatuid uksi: Türgi turg „tuli täiesti ootamatult”, kuid osutus YOOKile üheks suurimaks edulooks.
Samas peeti piduriks ELi regulatsioonide ületähtsustamist ja kodumaist bürokraatiat. „Kulutame tuhandeid eurosid pakenditele ja märgistustele, mida keegi ei loe,” kirjeldas Kõvask. Aruandluse lihtsust ja läbipaistvust taotleb ka EIS ise. Et konkurentsis püsida, on ettevõtjate hinnangul vältimatud partnerlused, välisinvesteeringud ja oskustööjõu kaasamine.
Mis pärsib konkurentsi
Maksud ja tariifid määravad turulepääsu; koduturul tekitab investeerimiskõhklust maksude ettearvamatus.
ELi nõuete ületähtsus ja keeruline aruandlus suurendavad kulusid, viies fookuse müügilt ja turuarenduselt bürokraatiale.
Tööstus vajab tööjõudu ja välisinvesteeringuid; väikese turu tõttu on partnerlused vältimatud.
Mida on vaja
Selge, kohanduv ja pikk plaan sihtturgude jaoks; ametlik fookus ei tohi välistada uusi võimalusi (nt Türgi, Lõuna-Korea, Brasiilia).
Strateegiline kommunikatsioon maksude ja kaitsekulude seosest.
Lihtsamad toetuste- ja aruandlussüsteemid.
Fookussektorid 2025–2028
Puidu- ja merendusvaldkond, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, IKT, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia — seal on Eesti tugev alus ja globaalne nõudlus.
EISi roll
EIS lubab kärpida bürokraatiat, toetada turule sisenemist ja partnerlusi ning kasutada 14 riigis tegutsevaid ekspordinõunikke, et viia kontaktid reaalseks koostööks.
EISi ekspordijuht Eva-Kristiina Ponomarjov kinnitas, et uus ekspordistrateegia 2025–2028 koondab jõu sinna, kus potentsiaal on kõige suurem: puidu- ja merendusvaldkond, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, IKT, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia. „Keskendume sellele, kus on reaalsed võimalused — mitte mugavustsoonile,” ütles ta. EIS lubab vähendada bürokraatiat ja aidata turule sisenemisel, kasutades muu hulgas 14 riigis tegutsevaid ekspordinõunikke.
Avafoto: Eva-Kristiina Ponomarjov
Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (Eis.ee)
