Neljapäev, august 7, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu

By
Helena-Reet Aari
-
Riigikogu lükkas tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu

NordenBladet — Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) kohaselt annab protokolliga ühinemine Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.

Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes.

Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames ning teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Züleyxa Izmailova ning Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE), millega sooviti välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud, isegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses.

Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.

Avafoto: Riigikogu lükkas tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu (Unsplash)

 

 

Keskkonnakomisjon toetas puurkaevude rajamisega seotud reeglite lihtsustamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamine võib olla olulise keskkonnamõjuga. Tavaolukorras, kus rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisaks kohaliku omavalitsuse kooskõlastusest.

Taro toonitas, et komisjoni arutelust tuli välja eelnõus sisalduv suurema vastutuse panek kohalikele omavalitsustele, mis toob kaasa rea väljakutseid. “Peame need eelnõu edasise menetluse käigus läbi analüüsima ja kutsuma huvigruppide esindajatena ka omavalitsusi komisjonile selgitusi jagama,” sõnas Taro.

„Omavalitsused vajaksid seetõttu partnerit riigistruktuuride näol, kuna vastutus suureneb, kuid samas puudub neil võimekus mõjutada kõiki kaasnevaid protsesse,“ ütles keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja. Tema sõnul on riigi roll praegu selge puurkaevude rajamisel looduskaitsealadele, kuid sama võiks kaaluda ka kaevanduspotentsiaaliga maardlate piirkonnas, kus aastate jooksul võib veerežiim oluliselt muutuda.

Muudatused on seotud ka reoveekogumisaladega, mida hakkab edaspidi kinnitama valdkonna ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Taro märkis, et veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kliimaministeerium ei pea ise andma välja veeproovivõtjate atesteerimistunnistusi ja seetõttu väheneb mõnevõrra ministeeriumi töökoormus. Samuti viiakse veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele. Muudatused vähendavad Keskkonnaameti töökoormust. Eelnõu kohta on arvamust avaldanud ka mõned puurkaevude rajamisega tegelevad ettevõtted ning nad on plaanis parlamentaarsesse menetlusse kaasata eelnõu 1. ja 2. lugemise vahel, nagu näeb ette Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) täiskogu istungile 11. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

 

Tallinna Sadam taastub langusest ja muutub regionaalseks kaubandussõlmeks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Tallinna Sadam on ületanud Ukraina sõja põhjustatud kaubavedude languse ja saavutanud tänavu kolmandas kvartalis seitsmeprotsendilise käibekasvu. Kaubamahtude suurim langus oli möödunud aastal, kuid alates teise kvartali algusest on olukord paranenud. Kaupade lastimine on siiski võrreldes sõja- ja koroonaeelse ajaga vähenenud poole võrra.

Kaubamaht kasvas kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes ligi seitse protsenti, kusjuures veoautode ja konteinerite mahud suurenesid oluliselt, viimased isegi üle kümne protsendi. See näitab ekspordi kasvu, mis on üheksa kuu jooksul tõusnud kaks protsenti.

Merekaubandus on globaalne, hõlmates 60 sihtriiki ja 50 lähteriiki. Venemaa ja Hiina kaubavahetus on praktiliselt katkenud, ning Kesk-Aasia kaupade vedu pole käivitunud. Soome ja Rootsi on jätkuvalt suurimad kaubapartnerid, oluliste sihtriikidena lisanduvad Belgia ja Holland.

Eesti sadamad on muutunud regionaalseks sõlmpunktiks põhja-lõuna suunal, teenindades Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa vahelist kaubavahetust. Samuti kasvab Skandinaavia ettevõtete tootmise liikumine Eestisse, mis loob võimalusi sadamate tööstusparkidele. Venemaa tegevus ja poliitilised muutused on neid protsesse kiirendanud.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Keskmine brutopalk on 1959 eurot

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Eesti keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1 protsenti kõrgem kui 2023. aastal samal ajal, teatas statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal.

Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning kinnisvaraalaste tegevuste (1366 eurot) tegevusaladel.

Kõige enam kasvas palk Hiiu maakonnas – 10,7 protsenti võrreldes 2023. aastaga.

Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk Tallinnas (2307 eurot), Harjumaal (sealhulgas Tallinn, 2200 eurot) ning Tartus (1962 eurot).

Madalaim palk oli tänavu kolmandas kvartalis Valga (1452 eurot), Võru (1477 eurot) ja Lääne (1485 eurot) maakonnas.

Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot.

Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas (1900 eurot), järgnesid Harju (sealhulgas Tallinn, 1821 eurot) ja Tartu maakond (1661 eurot). Madalaim oli mediaanpalk Võru (1252 eurot), Valga (1271 eurot) ja Ida-Viru (1272 eurot) maakonnas.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Korruptsioonivastane erikomisjon arutab avalikult Eesti Energia juhtimisvigu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et arutelu tõukub Rahandusministeeriumi algatatud erikontrolli raportist.

„Raportist nähtub, et Eesti Energia juhtimises oli puudusi, mis tõid kaasa nii keskkonnaalaseid ulatuslikke rikkumisi, majanduslikku kahju kui ka mõjutasid jaotusvõrgu töökindlust.  Kahjuks on juhtimisvead riigiettevõtetes muutunud süsteemseteks. See omakorda tõstatab küsimuse riigi kui omaniku järelevalve kvaliteedi kohta. Kas riigil on iga ettevõtte puhul olemas strateegilised eesmärgid, kas teostatakse piisavat kontrolli ning kas tegeletakse vajalikul määral riskide ja sealhulgas ka korruptsiooniriskide ennetamisega?” märkis esimees.

Erikontrolli käigus analüüsiti nelja valdkonda ja tehti kokku 35 tähelepanekut. Suuremad rikkumised ilmnesid seoses keskkonnanõuete täitmise ja finantsriskidega – vanemate õlitehaste ja elektrijaamade heide ületab kompleksloaga lubatud norme ja tehtud on kahjulikke riskimaandamistehinguid. Samuti esinesid puudused jaotusvõrgu töökindluse tagamisel.

Erakorralisele istungile on kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja ja Eesti Energia esindajad.

Istung algab kell 13.15 ruumis L332 ettepanekuga korraldada see avalikult ning ettepaneku heakskiitmisel saab istungit jälgida ka veebiülekandes. Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

 

1...101112...735Page 11 of 735