NordenBladet.ee

NordenBladet.ee
252 POSTS 0 COMMENTS

Eesti iseseisvuspäeva ajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Eesti iseseisvuspäeva ajalugu algas 24. veebruaril 1918, mil anti välja “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele,” mis kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Manifest on Eesti Vabariigi sünnidokument ja üks rahvuse tähtsamaid ajaloolisi tekste. See pandi kokku keerulisel ajal, kui maailm oli I maailmasõja keerises ja Venemaa keisririik oli kokku varisemas.

Ajalooline taust – tee iseseisvusele
20. sajandi algus oli Baltikumi ja kogu Euroopa jaoks murranguline aeg. Venemaa keisririigi lagunemise taustal tekkis Eestis rahvuslik liikumine. Rahvusliku liikumise eesmärgiks oli saavutada suurem autonoomia ja hiljem ka iseseisvus. 1917. aastal toimunud Veebruarirevolutsioon Venemaal andis Eestile esimest korda lootuse ise otsustada oma tuleviku üle, ning sama aasta aprillis lubatigi Eestile autonoomiat, luues Eestimaa Kubermangu, kus eestlased said esmakordselt rohkem poliitilisi õigusi.

21. aasta oktoobris haarasid bolševikud Venemaal võimu ja kuulutasid välja Nõukogude Venemaa, mis tõi kaasa uue ebastabiilsuse laine. Eesti, nähes võimalust iseseisvuseks, hakkas liikuma sõltumatuse suunas. 1917. aasta lõpus ja 1918. aasta alguses oli iseseisvuse idee juba laialt levinud, ning Eesti Maapäev ehk kohalik ajutine parlament, mis oli rahva esinduskogu, võttis iseseisvumise teemal vastu otsuseid.

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
24. veebruaril 1918 andis Eesti Päästekomitee – Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja Konstantin Koniku juhtimisel – Tallinnas välja “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”. Tekst avaldati algselt Tallinnas Pärnu maantee Postimehe trükikojas. Manifest kuulutati 23. veebruari õhtul pidulikult ette Pärnus, Endla teatri rõdult, kus rahvahulk kogunes kuulama esimesi sõnu Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise kohta.

Manifestis kuulutati Eesti rahvas iseseisvaks ja kinnitati, et Eesti Vabariik on sõltumatu demokraatlik riik, mis kaitseb oma kodanike õigusi ja tagab neile vabaduse ning õiguse ise oma saatuse üle otsustada. Oluline oli manifesti rahumeelne toon, mis püüdis rõhutada õiglust, võrdsust ja iga rahvuse õigust oma kodumaale ja iseseisvusele. Manifest kinnitas, et Eesti Vabariik seab rahva heaolu ja õigluse kõige keskmesse, lubades seadusandlikku võimu rahva valitud esindajatele ning vabadust ja õigusi kõigile oma elanikele.

Eesti iseseisvuspäeva tähendus
Kuigi Eesti kuulutas iseseisvuse välja 24. veebruaril, ei järgnenud sellele kohe rahulik iseseisvus. Paar päeva hiljem okupeerisid saksa väed Eesti ja Eesti Vabadussõda pidi alles algama. Kuid 24. veebruar jääb Eesti iseseisvuspäevaks, sest see on päev, mil Eesti rahvas ja juhtkond võtsid vastu otsuse ise otsustada oma riigi saatuse üle.

Eesti pole alati saanud oma sünnipäeva tähistada. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal tähistati Vabariigi aastapäeva esimestel aastatel vabalt, kuid see muutus Nõukogude okupatsiooni ja Teise maailmasõja ajal.

1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti ning seejärel keelati Eesti iseseisvuse ametlik tähistamine, samuti sinimustvalge lipu heiskamine. Iseseisvuspäeva tähistamine oli okupatsiooni aastatel keelatud ja Eesti Vabariigi sümbolite kasutamine rangelt kontrollitud ja karistatav. Samuti ei tähistatud iseseisvuspäeva Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944.

Iseseisvuspäeva tähistamine ja sinimustvalge lipu ametlik heiskamine taastati alles pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. Sellest ajast alates on 24. veebruaril peetud Eesti Vabariigi sünnipäeva ja ametlikku riiklikku lipupäeva, mil sinimustvalged lipud heisatakse üle kogu Eesti.

Avafoto: NordenBladet

Kes kirjutas Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”?

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on laul, millel on Eesti rahva südames eriline koht. Hümni sõnade ja muusika taga seisavad kaks tuntud autorit. Kes need inimesed on ja kuidas sündis Eesti hümni tänapäeval tuntud versioon?

Kes kirjutas Eesti hümni sõnad?
Eesti hümni sõnade autor on Johann Voldemar Jannsen, eestlasest luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik, kes oli aktiivne rahvusliku ärkamisaja üks tähtsamaid tegelasi. Jannsen kirjutas hümni eestikeelsed sõnad 1869. aastal, et need kõlaksid uhkelt esimesel üldlaulupeol Tartus. Tema sõnad peegeldasid sügavat armastust ja pühendumist Eesti rahvale ja maale ning tekitasid kuulajates tugeva rahvusliku tunde.

Jannseni loodud sõnad, mis algavad ridadega „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!”, väljendavad kodumaa ilu ja tähendust. Need sõnad on püsima jäänud tänaseni ja neid kasutatakse ametlikul Eesti hümnil.

Kelle looming on Eesti hümni muusika?
Eesti hümni muusika pärineb Fredrik Paciuselt, soome heliloojalt, kes lõi algselt selle meloodia Soome rahvuslaulu „Maamme” jaoks 1848. aastal. Meloodia oli rahvusvaheliselt tuntud juba enne, kui see sai osaks Eesti hümnist. Kuna Eesti ja Soome rahvaste ajaloos ja rahvuslikus ärkamises on palju ühist, kohandas Jannsen Paciuse muusikale eestikeelsed sõnad.

Kas Eesti ja Soome hümnid on täpselt samad?
Ehkki Eesti ja Soome hümnid kasutavad sama meloodiat, on nende sõnad erinevad. Soome hümn „Maamme” ja Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on küll oma viisi poolest sarnased, kuid kummalgi on oma rahvuslik tähendus ja sõnastus, mis kõnetavad eraldi Soome ja Eesti rahvast.

Millal sai Eesti hümn ametlikuks?
Kuigi „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” esitati esmakordselt avalikult 1869. aasta Tartu laulupeol, sai see ametlikult Eesti hümniks alles pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist 1918. aastal. Hümnist sai iseseisvunud Eesti sümbol, mis kõlas kõikidel riiklikel ja pidulikel üritustel, kuid kaotati avalikust kasutusest Nõukogude okupatsiooni ajal.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastatal sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” taas Eesti Vabariigi ametlikuks hümniks ja on sellest ajast saati olnud oluline osa Eesti rahvuslikust identiteedist.

Kuidas on Eesti hümni ajalugu seotud rahvusliku ärkamisajaga?
Eesti hümni sõnade ja muusika ühendamine peegeldab Eesti rahvusliku ärkamisaja olulisi sündmusi ja väärtusi. Laul esindab eestlaste vabaduse ja identiteedi püsimajäämise soovi, kandes endas austust Eesti rahva ja maa vastu. See sümboliseerib ühtsust, vabadust ja järjepidevust, olles Eesti rahvale kallis ja inspireeriv sümbol.

Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sõnade autor on Johann Voldemar Jannsen ja muusika looja Fredrik Pacius. Kuigi Pacius kirjutas muusika algselt Soome rahvuslaulule, on Eesti hümn oma eestikeelsete sõnade ja rahvusliku tähenduse poolest unikaalne. Eesti hümn on ajaproovile vastu pidanud ja jäänud Eesti iseseisvuse ja rahvusliku identiteedi tugevaks sümboliks.

Rohkem infot Eesti hümni kohta leiad SIIT

Avafoto: Laulupeolised Tallinna Lauluväljakul. Eesti hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” esitatakse üldlaulupeo raames tavaliselt kaks korda (NordenBladet)

Eesti hümni ajalugu: „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sünnilugu

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on olnud eestlaste jaoks sümboliks üle sajandi. Selle ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja algusaegadesse ja hõlmab olulisi verstaposte Eesti kultuuris ja iseseisvuses.

Kes kirjutas Eesti hümni ja kust pärineb meloodia?
Eesti hümni muusika pärineb soome heliloojalt Fredrik Paciuselt, kes kirjutas sama meloodia algselt Soome rahvuslaulule „Maamme” 1848. aastal. Eesti hümni sõnade autor on Johann Voldemar Jannsen, kes kohandas soome hümni viisi eestikeelse tekstiga. Jannsen kirjutas sõnad aastal 1869, kui valmistuti esimeseks üldlaulupeoks Tartus, kus hümn ka esmakordselt ette kanti.

Jannseni kirjutatud eestikeelne hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” muutus kiiresti populaarseks, kuna see väljendas eestlaste rahvuslikku uhkust ja armastust kodumaa vastu. Laul liitis eestlasi ja tõstis nende meelsust just siis, kui rahvuslik identiteet oli tõusuteel.

Millal sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti ametlikuks hümniks?
Ehkki laul sai rahvusliku ärkamisaja jooksul väga armastatuks, kinnitati „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti ametlikuks hümniks alles pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist 1918. aastal. Hümn kõlas uhkelt ja ametlikult kõigil tähtpäevadel ja riiklikel sündmustel, kandes endas eestlaste vabadusvõitlust ja iseseisvuspüüdlust.

Mida tähendas Eesti hümn Nõukogude ajal?
Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti hümn keelatud. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal eemaldati „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ametlikust kasutusest ja asendati Nõukogude Liidu hümniga. Hümn jäi aga eestlastele südamesse ja oli kodus või salaja lauldes vastupanuliikumise sümbol, mis väljendas jätkuvat rahvuslikku meelsust ja lootust vabadusele.

Eesti hümni taaselustumine
Eesti hümn taastati ametlikult 1990. aastate alguses, mil Eesti taastas oma iseseisvuse. Taas sai see osaks riiklikest ja rahvuslikest tseremooniatest, väljendades vaba Eesti rahva identiteeti. Hümn on tänaseni oluline osa Eesti kultuurist ja seda mängitakse igal aastal iseseisvuspäeval, võidupühal ja rahvusvahelistel spordiüritustel, kus Eesti sportlased saavutavad võidukaid tulemusi.

Eesti ja Soome hümn – kas tegemist on sama lauluga?
Jah, Eesti ja Soome hümnid jagavad sama meloodiat. Eesti ja Soome rahvaste sarnane ajalugu ning mõlema rahvuse vabadusvõitlus on seotud sama meloodiaga, mille Fredrik Pacius kirjutas algselt Soome jaoks. Eesti versioon „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on kohandatud samale viisilisele alusele, kuid eestikeelsed sõnad ja rahvuslik tähendus teevad sellest ainulaadse sümboli.

Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sümboliseerib eestlaste ühtsust ja vabadust. Hümn on kinnitus Eesti rahva tugevusele ja armastusele oma kodumaa vastu, kandes edasi väärtusi, mis on eestlaste jaoks olulised ka täna.

Rohkem infot Eesti hümni kohta leiad SIIT

Mis on Eesti rahvussümbolid?

By
NordenBladet.ee
-
Eesti rahvussümbolid, Eesti rahvuslikud sümbolid

NordenBladet – Iga eestlane teab seda tunnet, mis tuleb südamesse nähes sinimustvalget lippu, suitsupääsukest ja rukkilille. Ent need pole ainsad sümbolid, mis Eestit ja eestlust esindavad.

Eesti rahvussümbolid on olulised märgid ja objektid, mis esindavad Eesti rahvuse identiteeti, kultuuri ja loodust. Need sümbolid peegeldavad meie ajalugu, väärtusi ja rahva side oma maaga. Eestis peetakse rahvussümboleid väga oluliseks ning nende tundmine aitab mõista Eesti kultuuri ja traditsioone. Eesti rahvussümbolite tundmine ja austamine aitab hoida elavana Eesti kultuuripärandit ning väljendab rahva armastust oma maa vastu.

Koostasime ülevaate Eesti peamistest rahvussümbolitest:

Eesti lipp – sinimustvalge trikoloor
Eesti lipp on rahvussümbolitest kõige tuntum. Sinimustvalge trikoloor esindab Eesti rahva vabadust ja ühtsust. Lipu värvidel on sügav tähendus: sinine sümboliseerib taevast ja vabadust, must viitab Eesti mullale ja ajaloolisele kannatusele ning valge tähistab lootust ja helget tulevikku. Eesti lippu heisatakse kõikidel riigipühadel ja pidulikel sündmustel. Eestlased armastavad oma lippu ning sooviks seda näha ka igapäevaelus ning linnapildis tihedamini, sest see süvendab eestimeelsust ning tuletab meile meelde, et oleme väike rahvas ja peame hoidma kokku.

Rukkilill – Eesti rahvuslill
Rukkilill (Centaurea cyanus) on Eesti rahvuslill, mis sümboliseerib maalähedust, ilu ja rahulikkust. Rukkilillel on armastatud ravimtaim, mil rahvasuus mitmeid rahvapäraseid nimesid. Tuntumad rahvapärased nimed on härja pea, rukkisinine, rüälill ja sinilill. Rukkilill kasvab Eestis laialdaselt taliviljapõldudel ja heinamaadel ning on eestlastele lähedane ja armastatud taim. Rahvussümbolina peegeldab rukkilill eestlaste tihedat sidet oma looduse ja kodumaaga. Rukkilille kuju ja sinine värv on laialdaselt kasutuses ka Eesti kunstis ja käsitöös. Ametlikult sai rukkilill Eesti rahvuslilleks 1968. aastal.

Suitsupääsuke – Eesti rahvuslind
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on Eesti rahvuslind ja sümboliseerib kevadet, kodusoojust ja vabadust. Pääsukesed saabuvad Eestisse igal kevadel ja nende kohalolu peetakse uue alguse märgiks. Suitsupääsuke kinnitati Eesti rahvussümboliks 1988. aastal. Suitsupääsuke on sinimustvalge lipu ja rukkilille kõrval kolmas armastatuim sümbol, mis ehib suveniire ning on esindatud ka mitmetes Eesti postmargikogudes ja trükistes. Eesti käsitöölised armastavad seda tikkida ja maalida ning laialdaselt rahvuslikus käsitöös kasutada.

Paekivi – Eesti rahvuskivi
Paekivi ehk paas on Eesti rahvuskivi, mis sümboliseerib rahva tugevust ja püsivust. Paekivi on Eestis laialdaselt levinud ja mängib olulist rolli Eesti looduses ja ehituses. Seda kivimit leidub Põhja-Eesti pankrannikul ja vanades hoonetes, sümboliseerides kestvust ja tugevust. Paekivi kasutatakse ka skulptuurides ja monumentides, olles rahvusliku iseloomuga element.

Tammepuu – Eesti rahvuspuu
Eesti rahvuspuuks on tammepuu, mis sümboliseerib vastupidavust ja ajalugu. Tamm on Eesti looduses ja rahvapärimuses olulisel kohal, esindades nii jõudu kui ka tarkust. Tammepuu sümbolina tähistab eestlaste püsivust ja tugevat seotust oma juurtega.

Eesti rahvussümbolid looduses ja kultuuris
Eesti rahvussümbolite nimekiri peegeldab tugevat sidet looduse ja rahvusliku identiteedi vahel. Eesti lipu, rukkilille, suitsupääsukese, paekivi ja tammepuu kaudu väljendavad eestlased oma armastust maa, looduse ja rahva kestvuse vastu. Need sümbolid on igapäevaelus nähtavad ja mängivad olulist rolli pidulikel sündmustel, käsitöös ning kunstis.

Eesti rahvussümbolid – Eesti lipp, rukkilill, suitsupääsuke, paekivi ja tammepuu – esindavad Eesti rahvust, loodust ja kultuuri. Need sümbolid kannavad edasi olulisi väärtusi, mida eestlased peavad kalliks: vabadus, tugevus ja side oma kodumaaga.

Suure ülevaate Eesti riiklikest ning rahvuslikest sümbolitest leiate NordenBladet’i teemalehelt: Eesti riiklikud sümbolid

Avafoto: NordenBladet

 

HEAOLU GARANTEERITUD! 10 TARKUST, kuidas Feng Shui abil oma tervist ja armuelu parandada ning iseseisvust kasvatada – vaja läheb vaid ühte asja!

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Nii mõnigi teist võib-olla on küsinud endalt: “Kuidas saada õnnelikuks?”, “Kuidas vabaneda stressist?”, “Kuidas seljatada masendus?”, “Kuidas saada iseseisvaks?”, “Kuidas oma ellu rõõmu tuua?”, “Mida teha, et poleks depressiooni?” jne.

Ka kõige skeptilisemad inimesed on pidanud tunnistama, et Feng Shui abil on nende elu võtnud uue, värske ja positiivse suuna. Toome teieni väga lihtsad nipid, mida te igapäevaselt oma heaolu parandamiseks teha saate! Vaja läheb vaid üht – küünlaid! Võtka aega ning põletage küünlaid!

1. Taasta oma suhtes kirg

Kui kirg on teie suhtest kadunud, pane kaks punast küünalt oma magamistoa tagumisse paremasse nurka. Süüta küünlad kaks korda päevas. Jälgi, et küünlad oleks lähestikku. Kui eelistad lõhnaküünlaid, vali kirelõhnade seast — näiteks roos, ylang-ylang või jasmiin.

2. Tõmba endale seltskonnas tähelepanu

Kas tunnete end unustatuna või kõrvalejäetuna? Küünlaleek aitab su soovitud tähelepanu endale tagasi tõmmata. Võta üheksa punast küünalt, aseta need toa tagumise seina juurde. Süüta küünlad kord päevas, soovitavalt päevavalguses.

3. Leia motivatsioon

Kui sul on kamin, aga see ei tööta või sa ei kasuta seda, ehk sul puudub kokkupuude elava tulega, on motivatsioon kiire langema. Motivatsiooni tagasi saamiseks pane kaminasuule mõned küünlad ning süüta neid vähemalt kord nädalas. Küünalde värv sõltub kamina asukohast. Sissekäiguga samas seinas asuv kamin tahab siniseid küünlaid, toas vasakul asuvasse kaminasse pane rohelised. Tagaseinas asetsevasse kaminasse pane punased ja paremal pool asuvasse kaminasse valged küünlad. Kui teil puudub kamin, siis lähtuge radiaatori asukohast.

4. Too tuppa rohkem kodusoojust

Ruum, mis on külm ja masendav, on täis yin- energiat. Too vajalikku yang-energiat tuppa kolme sissekäigu juurde asetatud küünla abil. Abiks on värsked lõhnad nagu lavendel, piparmünt ja bergamot.

5. Feng Shui abil ülekoormusest priiks

Kui kipud endale võtma rohkem ülesandeid kui täita jaksad, on su kodus liiga palju Puu energiat. Idealiseerite olukordi üle ning see teeb ka teistega suhtlemise keeruliseks. Koormuse vähendamiseks võta üheksa punast küünalt, pane need vasaku seina keskele ja süüta korra igal hommikul.

6. Inspiratsiooni saamiseks ning üksluise elu peletamiseks

Osta kaheksa sinist küünalt, pane toa vasakusse nurka ning süüta igal õhtupoolikul. Lõhnad, mis sind aitavad, on sidrun ja rosmariin.

7. Tervise parandamiseks

Vereringeprobleemide, artriidi, silmamurede või kuiva naha korral pane viis kollast ja kandilise kujuga küünalt köögilauale ning süüta kord päevas.

8. Iseseisvuse kasvatamiseks

Põlevatest küünaldest saad tule-energiat, mis tõstab su enesekindlust. Kui oled liiga klammerdunud oma kallima, lapse või vanema külge, pane üks suur ja ümara kujuga küünal vannitoa ukse juurde ning süüta kord päevas.

9. Tuju tõstmiseks

Kui keegi üritab sind maha teha ning tõmbab su meeleolu nulli, pane kuus pikka küünalt kodu paremasse nurka ja süüta need õhtupoolikul. Küünalde põledes saad oma vabaduse ja rõõmsa meele tagasi.

10. Rahu leidmiseks

Su elus on ainult töö ja ei mingit lõbu ning tahaksid seda muuta? Vajad seitset valget ümmargust küünalt, mis tuleb asetada toa parema seina keskele. Süüta need kord päevas pärastlõunati. Rahustavad lõhnad on apelsin ja sidrun.

Allikas: Ohmygossip.fi (Artikkel tõlgitud Näkkälän noita nõiapäevikust)

1...383940...51Page 39 of 51