NordenBladet.ee

NordenBladet.ee
252 POSTS 0 COMMENTS

SKORPION e. Scorpio (24. oktoober – 22. november)

NordenBladet – Skorpioni sodiaagimärk – salapärane ja sügavmõtteline, tugeva tahte ja läbitungiva pilguga. Skorpionid on karismaatilised ja mitmekülgsed, suutes mõista teiste varjatud emotsioone ning mõjutada ümbritsevaid oma tugevate isiksuseomadustega. Nende eesmärgikindlus ja enesevalitsemine paistavad silma ning nende tunded ja sisemine elu on sageli varjatud. Skorpionitel on suurepärane intuitsioon, mis aitab neil nii eraelus kui karjääris saavutada oma eesmärke. Neil on sügav huvi müstika ja elu keerukuse vastu ning neis peitub alati pisut salapära.

Skorpioni sodiaagimärk: salapärane ja karismaatiline jõud

Skorpion on veemärgi esindaja. Skorpioni tähtkuju all sündinud inimesed on sügavamõttelised, kirglikud ja kütkestavad isiksused. Skorpionite meisterlik enesevalitsemine on legendaarne – nad suudavad jätta emotsioonid kontrolli alla ja jääda vaikivalt läbitungimatuks. Kui Skorpion jagab teile komplimendi, võite olla kindel, et see on siiras ja aus. Tema usaldusring on piiratud, kuid neile, kes sinna mahuvad, on Skorpion usaldusväärne ja lojaalne kaaslane.

Skorpioni sodiaagimärgi peamised iseloomuomadused

Skorpioni sodiaagimärk on tuntud oma karisma ja tugeva tahte poolest. Nende isiksust iseloomustab äärmuslik iseseisvus ja sügav mõistmisvõime. Skorpionitel on võime tunnetada ja mõista teiste inimeste sisemaailma ja emotsioone, mis võimaldab neil hõlpsasti mõjutada ning inspireerida oma lähedasi. Skorpioni jõulisus ja enesekindlus võivad sageli tuua kaasa tugeva reaktsiooni – nad kas võidavad jäägitult poolehoidu või põrkuvad vastuseisuga. Selle tähtkuju esindajad ei talu ebaõiglust ning hindavad ausust ja otsekohesust.

Emotsionaalne ja salapärane olemus

Karismaatiline Skorpion armastab hoida saladusi ning jääb tihti teistele raskesti mõistetavaks. Skorpionitele on omane sügav huvi müstika ja varjatud teemade vastu, mis teeb neist tihti filosoofilised või spirituaalsed isikud. Skorpionite omanditunne ja kirg on nende käitumise ja valikute mootorid. Neil on võime jääda rahulikuks ja strateegiliseks, eriti kui nad liiguvad oma eesmärkide poole. Nende püsivus ja enesekindlus võimaldavad neil võtta juhtpositsiooni nii eraelus kui ka töös.

Skorpioni sodiaagimärk ja tema suhted

Skorpion on truu ja lojaalne partner, kes kaitseb oma peret ja lähedasi. Skorpionid ihaldavad sügavat ja kirglikku sidet ning nad ei tee seda kunagi pealiskaudselt. Armastuses on Skorpion intensiivne ja pühendunud, pakkudes nii tugevust kui ka kaitset. Neil on sageli raske leppida pealiskaudsete suhetega, kuna nad otsivad emotsionaalset sügavust ja kestvust.

Skorpioni ambitsioonikus ja töökus

Skorpion on loomult sihikindel ja ambitsioonikas ning suudab saavutada oma eesmärke tänu raudsele tahtejõule. Kui Skorpion on otsustanud oma karjääris edasi liikuda, teeb ta seda märkamatu, kuid kindla sammuga, mis tagab talle usaldusväärse ja austusväärse positsiooni. Skorpionid ei karda raskusi ega võitlust, olles valmis oma eesmärkide nimel pingutama kuni lõpuni.

Skorpion ja tema sügav maailmavaade

Skorpionite sodiaagimärk on seotud sügava arusaamaga elu ja surma teemadest, nende olemus kätkeb endas tõe ja teadmiste otsingut. Nad on uudishimulikud ja tunnevad huvi elu sügavamate küsimuste vastu. Skorpionite enesekindlus ja intuitsioon aitavad neil kogeda elu terviklikult, hinnates kõrgelt ka keerulisi ja varjatud teemasid, nagu religioon, spirituaalsus ja müstika.

Mis Skorpionit mõjutab

Sünnimaja: kaheksas
Omadus: kindel ehk fikseeritud
Element: vesi
Polaarsus: negatiivne
Eksaltatsioon: Uraan
Langus: Kuu
Vastasmärk: Veenus
Õnnenumbrid: 8, 17, 26, 35, 44, 53
Värv: Roheline, karmiinpunane, kastanpruun
Mõjutav planeet: Pluuto
Element: Vesi
Õnnepäev: Teisipäev
Õnnekivi: Topaas, opaal
Metall: Teras
Lilled / taimed: Krüsanteem, rododendron
Sobivus: Vähiga, Neitsiga, Kaljukitsega, Kaladega
Sügavad tunded: Sõnniga, Skorpioniga
Erilised tunded: Lõvi, Veevalajaga
Mittesobivus: Jääraga, Kaksikutega, Kaaludega, Amburiga

Kuulsaid Skorpioneid läbi ajaloo:

Marie Antoinette, Jim Bishop, Richard Burto, Richard E. Byrd, Johnny Carson, Prints Charles, Jiang Jieshi, Marie Curie, Charles de Gaulle, Marie Dressler, George Eliot, George Gallup, Indira Gandhi, Billy Graham, Hetty Green, Katharine Hepburn, Grace Kelly, Robert Kennedy, Vivien Leigh, Martin Luther, Douglas MacArthur, Margaret Mead, Marianne Moore, Jawaharlal Nehru, Mike Nichols, Pablo Picasso, Theodore Roosevelt, Jonas Salk, Eric Sevareid, Billy Sunday jne.

Avafoto: NordenBladet

Istuta need taimed oma aeda ja oled suvel sääskedest prii + FOTOD!

NordenBladet  — Ei möödu ühtki suveõhtut, kui me poleks kimpus tüütute sääskedega. Just nüüd on õige aeg suveks ettevalmistusi teha! Sääskede peletamiseks on mitmeid mooduseid. Toome teieni sellise võimaluse, mis lisaks sääskede tõrjumisele toob ka mõnusad maitsetaimed toidulauale.

Kuna sääski meelitab teadupärast enim ligi seisev vesi ning kehalõhnad (higilõhn), tasub kõigepealt esimesest loobuda. Eemalda aiast igasugune seisev sadevesi. Aias tööd tehes on normaalne, et higi hakkab kergesti mööda nahka voolama ja selleks puhuks tulevadki appi aias kasvavad taimed, mis sääsed nö ära petavad. Aias kasvavaid taimi saab peos hõõruda, veidi nahale määrida ja nii kaodki sääskede huviorbiidist, vahendab Good Housekeeping.

Aga milliseid taimi tuleks siis aeda kasvama panna?

Salvei ja rosmariin
Need mõlemad taimed eritavad väga tugevat aroomi ja ergutavad ka inimmeeli. Kui oled aias parasjagu lõket tegemas, viska tulle veidi ka salvei- või rosmariinioksi. Sääskede jaoks on suitsust tulenev aroomisegu eemalepeletav.


Foto: Pexels/Monicore

Lavendel
Lisaks sääskedele peletab lavendel eemale ka ohtlikke puuke. Lavendel on laialt tuntud õhu lõhnastaja, mis lõõgastab meeli. Hõõru taime peo vahel või otse vastu ihu.


Foto: Pexels/Brigitte Tohm

Piparmünt
Piprmünt on kontsentreerituna niivõrd kange, et võib tappa mitmete liikide munad ja vastsed. Loomulikult tõrjub ta hästi ka sääski eemale.


Foto: Pexels/Pixabay

Naistenõges
Naistenõges sisaldab looduslikku kemikaali nepetalaktoon, mis peletab putukaid eemale. Eeterlik õli annab noorele taimele roosilõhna, aga vananedes muutub sidrunilõhnaliseks, mis omakorda sääskedele eemalepeletav.

Basiilik
Basiilik on samuti üks väga tugev aroomieritaja. Uuringud on tuvastanud, et basiiliku eeterlik õli on sääsevastsetele mürgine. Kuna taim maitseb toidulaual hästi, siis kasvata neid aias kohe ohtralt, sest boonusena piirab see ka sääskede munemist.


Foto: Pexels/Kaboompics.com

Sidrunmeliss
Sidrunmeliss on mündi sugulastaim ja lõhnab kergelt sidruni järgi. Tegemist on ravimtaimega, ent peletab tõhusalt ka sääski eemale.

Avafoto: Pexels/Pixabay

Loe lisaks:
NENDE KODUS LEIDUVATE looduslike vahenditega saate puuke peletada

Valmista ise looduslik õhuvärskendaja + mitu näidet!

Kasulikud nipid, kuidas end sääskede ja puukide eest kaitsta

 

Maagilised sümbolid ja nende tähendused Põhjamaade mütoloogias: Mis on Vegvísir?

NordenBladet – Vegvísir on iidne sümbol, mida tuntakse kõige sagedamini ruunikompassina ehk Viikingite kompassina. Otsetõlkes tähendab sümboli islandipärane nimetus “teeviita” või “teetähist”. Vegvisir ise koosneb kaheksast Viikingite maagilisest liitruunist (sigil). Liitruune (sõltuvalt kombinatsioonist) kasutati ning kasutatakse ka tänapäeval ruunimaagias kinglatel eesmärkidel – teatud sündmuste loomiseks, mingite omaduste võimendamiseks või kaitseks.

Vegvisiri mainitakse algselt kahes allikas – Geir Vigfussoni 1880 aastal koostatud Huldi käsikirjas (the Huld Manuscript) ning teises käsikirjas – Galdabrokis (The Galdabrok), mille näol oli algselt tegemist maagia käsiraamatuna.

Huldi Käsikirjas räägitakse Vegvisirist, kui maagilisest kaitsvast ning teed juhatavast sümbolist. Tõlkes kõlab see umbes nii: “selle sümboli kandja ei kaota kunagi oma teed tormis või halvas ilmas ka siis, kui ta ei tea oma sihtpunkti” ( “the wearer of this symbol will not lose his way during storms and bad weather, even if he does not know of his destination” ).

Huldi Käsikiri on dokument, mis on koostatud umbes kümme sajandit peale viikingite aega ja kuigi mõningad selle osad baseeruvad ajalool ning tõelistel Norra rahva teadmistel ja uskumustel, siis ei tohiks siiski päris kõike seal kajastatut pimesi usaldada. Osade ekspertide arvates võib Vegvisiri puudutav osa baseeruda eeskätt pärimuslikul folklooril.

Galdabrok, teine allikas, kus Vegvisiri mainitakse, on memuaar – loitsude raamat – mis sisaldab erinevaid loitse ning teadmisi maagia, Põhjala jumalate, aja ja kosmoloogia kohta.

Ehkki keegi ei tea täpselt, kust Vegvisir pärineb ning millal ja kus seda esmakordselt kasutati, on tänaseni kõige enam levinud uskumus, et tegemist oli Viikingite kompassiga.

Kuna arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on leitud Viikingite poolt avastusretkedel reaalselt kasutusel olnud “päikesekive” ehk päikesekompasse (ning ehkki nendel puuduvad vastavad liitruunid nagu Vegvisiril ning väline sarnasus on väike), arvatakse, et just nendest kompassitest võis Vegvisiri sümbol olla algselt inspireeritud.

Mitmete legendide kohaselt joonistati Vegvisiri juba iidsetel aegadel Viikingite laevadele, selleks et rändajad leiaksid turvalise tee koju tagasi.

Ka täna on Vegvisir Põhjala traditsioonides ning eeskätt Islandis kõrgelt austatud ja laialdaselt kasutusel olev sümbol. Sümbol kannab sügavat tähendust ka kõigi nende jaoks, kes huvituvad sügavamalt ruunidest ning ruunimaagiast.

Täna kasutatakse Vegvisiri siiski kõige sagedamini spirituaalse teejuhina.

Fotod: Vegvísir Helena-Reet Ennet´i maalidel “Nordic forest & folklore” ja “Huginn” (ElishevaShoshana.com)
Allikas: NordenBladet.fi

Loe ka:
PÕHJALIK ÜLEVAADE: Kes olid muinasskandinaavia päritolu Viikingid ja millal oli nn viikingiaeg?

Eesti lipu ajalugu: Sinimustvalge sümboli teekond

NordenBladet – Eesti lipp (sinimustvalge) on Eesti rahva ja riigi vabaduse ning identiteedi sümbol, millel on pikaajaline ja põnev ajalugu. Alates selle loomisest 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja perioodil on lipp kandnud endas rahvuslikku uhkust, vaprust ja püüdlemist iseseisvuse poole.

Eesti lipu algus ja tähendus

Kuidas Eesti lipp sündis?
Eesti lipu ajalugu ulatub tagasi 1881. aastasse, mil Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) otsustas luua Eesti rahvust esindava lipu. Sinimustvalge värvikombinatsiooni valik sündis seltsi liikmete kokkuleppel, ja lipu esmaesitlus toimus 4. juunil 1884 Otepääl, EÜS-i lipu õnnistamisel. Sellest hetkest sai sinimustvalge lipp sümboliks eestlaste rahvuslikule liikumisele ja ärkamisaegsele identiteedile.

Mida sümboliseerivad Eesti lipu värvid?
Eesti lipu kolm värvi – sinine, must ja valge – kannavad endas sügavat sümboolikat. Traditsiooniliselt tõlgendatakse sinist Eesti taeva, järvede ja vabaduse sümbolina; musta esivanemate maa, ajaloo ja kannatuste märgina; ning valget kui puhtuse, lootuse ja helge tuleviku sümbolit. Need värvid peegeldavad Eesti rahva väärtusi ja püüdlusi.

Sinimustvalge lipu roll ärkamisajal

Eesti lipp ja iseseisvumine
Eesti lipust sai oluline rahvussümbol 20. sajandi alguses, kui iseseisvusliikumine jõudis haripunkti. 24. veebruaril 1918, mil Eesti kuulutas välja oma iseseisvuse ja sinimustvalge lipp heisati Pärnus Endla teatri rõdule. See sümboolne hetk kinnistas sinimustvalge lipu Eesti iseseisvumise ja vabaduse märgina.

Eesti Vabariigi loomisega kinnitati sinimustvalge trikoloor ametlikult riigilipuks, ja see lehvis uhkelt kõigil tähtsamatel riiklikel tseremooniatel. Sinimustvalgest sai vabaduse ja rahvusliku uhkuse sümbol kogu Eesti rahva jaoks.

Lipu keelustamine ja taastulek

Mis juhtus Eesti lipuga Nõukogude ajal?
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal keelati sinimustvalge lipp ja asendati Nõukogude sümbolitega. Nõukogude ajal oli Eesti rahvuslipu avalik kasutamine keelatud, ja sinimustvalge trikoloor sai peidetult lehvida vaid eestlaste südames.

Sinimustvalge lipu kasutamine jätkus siiski ka salaja, olles vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise sümbol. 1980. aastate lõpus, perestroika ja laulva revolutsiooni ajal, toodi Eesti lipp taas avalikkuse ette, kujunedes rahva iseseisvuspüüdluse ja vabadusvõitluse sümboliks.

Lipu taasheiskamine ja Eesti iseseisvuse taastamine

Veebruaril 1989 heisati sinimustvalge lipp uuesti Pika Hermanni torni Tallinnas, tähistades Eesti iseseisvuse taastamise algust. Eesti lipp kinnitati taas ametlikuks riigilipuks 1990. aastate alguses, mil Eesti taastas oma iseseisvuse. Sellest ajast saati on Eesti lipp lehvinud uhkusega riigipühadel, rahvusvahelistel sündmustel ja kõigil olulistel riiklikel tseremooniatel.

Eesti lipu ajalugu on seotud Eesti rahva rahvusliku ärkamise, iseseisvumise ja vabadusvõitlusega. Alates esmaesitlusest 1884. aastal on sinimustvalge trikoloor olnud eestlaste jaoks rahvussümbol, mis kannab endas kodumaa ilu ja rahva vabadust. Eesti lipu sinine, must ja valge värv tähistavad rahva püsimist ja lootust ning on jäädvustatud Eesti rahvuslikku identiteeti.

Avafoto: Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel laulu «Mu isamaa armas» algusfraase. (NordenBladet)

Kas Eesti hümn on sama mis Soome hümn?

NordenBladet – Inimesed uurivad sagele, kas Eestil ja Soomel on sama hümn. Kiire vastus sellele on “Ei” – hümn ei ole sama, küll aga viis.

Eesti ja Soome hümnidel on unikaalne side, sest mõlema rahvushümni meloodia on tõepoolest sama. Kuigi muusika on sama, on Eesti ja Soome hümnid oma sõnade ja rahvusliku tähenduse poolest siiski erinevad.

Millised on Eesti ja Soome hümni sarnasused?
Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ja Soome hümn „Maamme” (tõlkes „Meie maa”) kasutavad ühte ja sama meloodiat, mille kirjutas 1848. aastal soome helilooja Fredrik Pacius. Algul lõi Pacius meloodia Soome rahvuslauluks, millele lisati Johan Ludvig Runebergi kirjutatud sõnad. See viis sai peagi tuntuks Soome rahvushümnina ja jäi soomlastele südamelähedaseks.

Eesti rahvusliku ärkamise ajal, mil Eesti rahvas otsis oma kultuurilist identiteeti ja rahvustunnet, kohandas Johann Voldemar Jannsen Paciuse meloodiale eestikeelsed sõnad, mis lauldi tuntuks Tartul laulupeol aastal 1869. Nii ongi Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” muusika täpselt sama mis Soome hümnil „Maamme”.

Millised on Eesti ja Soome hümni erinevused?
Kuigi Eesti ja Soome hümnil on sama meloodia, on nende sõnad ja rahvuslik tähendus erinevad. Eesti hümni sõnad räägivad Eestimaa ilust ja tähendusest oma rahva jaoks, väljendades sügavat armastust kodumaa vastu. Eesti hümni eestikeelsed sõnad kirjutas Johann Voldemar Jannsen ja need sümboliseerivad Eesti rahvuse ühtsust ja püsivust.

Soome hümn „Maamme” on samuti kodumaale pühendatud, kuid selle sõnad erinevad Eesti hümni omadest. Soome hümni sõnade autor Johan Ludvig Runeberg kirjutas luuletuse, mis keskendub Soome maastiku ilule ja soomlaste rahvuslikule identiteedile. Kuigi Eesti ja Soome jagavad hümni meloodiat, nende sõnad ja tähendused oma rahva jaoks on erinevad.

Kas Eesti ja Soome hümnide sama meloodia on ainulaadne?
Jah, Eesti ja Soome rahvuslik hümn, millel on sama meloodia, on üsna unikaalne nähtus. Kuna Eesti ja Soome rahvad jagavad sarnast ajalugu ja tugevat sidet, sümboliseerib ühine meloodia ka põhjamaalaste rahvustevahelist sõprust ja ühtsust. Eesti ja Soome hümnide meloodia jagamine on rahvusvaheliselt haruldane ja toob esile kahe riigi kultuurilise läheduse.

Eesti ja Soome hümni ühisosa ja erinevused
Kuigi Eesti ja Soome hümnidel on sama meloodia, on nende sõnad ja tähendus eripalgelised, olles oma riigi rahvussümboliteks. Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on kohandatud Soome rahvuslaulu meloodiale, kuid selle sõnad ja rahvuslik tähendus on Eestile ainuomased. Sarnasuse ja erinevuse kombinatsioon teeb Eesti ja Soome hümnide loo ainulaadseks rahvusvaheliseks näiteks, mis peegeldab eestlaste ja soomlaste ajaloolist ja kultuurilist sidet.

Rohkem infot Eesti hümni kohta leiad SIIT

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv