NordenBladet — AS-i LHV Group nõukogu otsustas nomineerimiskomitee ettepanekul valida LHV Groupi juhatuse uueks liikmeks ja riskijuhiks Kadri Haldre. Haldre liitub juhatusega 18. novembril 2024 volituste tähtajaga 5 aastat.
Ühtlasi valis AS-i LHV Pank nõukogu nomineerimiskomitee ettepanekul alates 18. novembrist 2024 viieks aastaks Kadri Haldre ka LHV Panga juhatuse uueks liikmeks ja riskijuhiks. Otsuse uue juhatuse liikme sobivusnõuetele vastavuse kohta teeb ka Euroopa Keskpank. Senine juhatuse liige Martti Singi kutsuti vastavalt varasemale kokkuleppele alates 18. novembrist 2024 mõlema ettevõtte juhatusest tagasi.
“LHV juhatus saab Kadri näol finantsmaailma sügavuti tundva täienduse. Viimaste aastate jooksul muutunud intressikeskkonna taustal on Kadri tegevused rahastamis- ja intressiriski juhtimisel andnud kinnituse tugevast riskide juhtimise võimekusest. Kadri varasem kogemus finantsjuhina, kuid ka vastavuse eest vastutavatel kohtadel, annab kinnitust heast sobivusest LHV Groupi ja LHV Panga juhatusse asumiseks,” kommenteeris LHV Groupi juhatuse esimees Madis Toomsalu.
Kadri Haldre on töötanud LHV-s alates 2019. aastast treasury juhina. Hetkel viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Aastatel 2011 kuni 2019 töötas ta Eesti Energias, kus tõusis investorsuhete ja treasury juhiks. Enne seda on ta töötanud juhtivatel kohtadel Avaron Asset Managementis ja Trigon Capitalis. Kadri Haldrel on majanduse ja ärijuhtimise alal magistrikraad Kopenhaageni Ärikoolist. Samuti on ta lõpetanud bakalaureseõpingud majanduse ja ärijuhtimise alal Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias ja õigusteaduste alal Tartu Ülikoolis. Haldre kuulub OÜ KMA Invest juhatusse. Kadri Haldrele kuulub 51 540 LHV Groupi aktsiat, lisaks on tal võimalik märkida 2022., 2023. ja 2024. aastal väljastatud optsioonide eest kokku 102 168 LHV Groupi aktsiat.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 1100 inimese. LHV pangateenuseid kasutab mai lõpu seisuga 435 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 119 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 168 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — Bigbank AS teatab, et on lunastanud 5000 „BIGBANK 6,5% ALLUTATUD VÕLAKIRI 17-2027“ võlakirja ISIN EE3300111400 väljalaskehinnas kokku 5 000 000 eurot ning on esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse võlakirjade kustutamiseks registrist.
Võlakirjad kandsid intressi 6.5% kalendriaastas. Iga võlakirja väljalaskehind oli 1000 eurot ning võlakirjade lunastuspäev oli 28.12.2027.
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 2,5 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
NordenBladet — 2024. aasta II kvartali lõpu seisuga oli Coop Pangal 196 000 klienti. Klientide arv kasvas kvartaliga 7000 kliendi võrra (+4%) ja aastaga 29 000 võrra (+17%). Aktiivselt arveldavaid kliente oli 89 500, kvartaliga kasvas aktiivselt arveldavate klientide arv 5100 võrra (+6%) ja aastaga 13 300 võrra (+17%).
Coop Panga hoiuste maht kasvas 2024. aasta II kvartalis 46 miljoni euro võrra (+3%), ulatudes 1,74 miljardi euroni. Eraklientide hoiuste portfell kasvas 6 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 17 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kahanesid 11 miljoni euro võrra. Äriklientide hoiuste maht kasvas 39 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 38 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kasvasid 1 miljoni euro võrra. Rahvusvahelise hoiuste kaasamise platvormi Raisin hoiused ja muu finantseering kasvas 1 miljoni euro võrra. Võrreldes 2023. aasta II kvartaliga on Coop Panga hoiuste maht kahanenud 15 miljoni euro võrra (-1%). Aastases võrdluses on panga tähtajaliste hoiuste osakaal kõigist hoiustest kasvanud 67% pealt 68% peale. 2024. aasta II kvartalis oli finantseerimiskulu 3,3%, eelmisel aastal samal ajal 2,1%.
2024. aasta II kvartalis kasvas Coop Panga neto laenuportfell 90 miljoni euro võrra (+6%), ulatudes 1,62 miljardi euroni. Head kasvu näitasid kõik finantseerivad äriliinid. Ärilaenude portfell kasvas kvartaliga 42 miljonit eurot (+6%), kodulaenude portfell kasvas 37 miljonit eurot (+6%), liisinguportfell kasvas 7 miljonit eurot (+4%) ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 4 miljonit eurot (+4%). 2023. aasta II kvartaliga võrreldes on laenuportfell kasvanud 163 miljoni euro võrra (+11%).
2024. aasta II kvartalis langes Coop Panga viivises olev laenuportfell 2,4% tasemelt 2,2% tasemele. Aasta tagasi oli viivises olev laenuportfell 2,0% tasemel.
Finantsvarade allahindluse kulu oli 2024. aasta II kvartalis 1,2 miljonit eurot, mida on 0,7 miljonit eurot rohkem (+113%) kui eelmises kvartalis ja 1,0 miljonit eurot vähem (-45%) kui oli 2023 II kvartalis.
Coop Panga netotulud olid 2024. aasta II kvartalis 20,5 miljonit eurot, kasvades kvartaalses võrdluses 1% ja kahanedes aastases võrdluses 9%. Tegevuskulud ulatusid II kvartalis 10,1 miljoni euroni, kasvades kvartaalses võrdluses 7% ja aastases võrdluses 18%.
Coop Pank teenis 2024. aasta II kvartalis 8 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 12% vähem kui eelmises kvartalis ja 23% vähem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli II kvartalis 49% ning omakapitali tootlus 16,4%.
Coop Pangal on 30.06.2024 seisuga 36 900 aktsionäri.
Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki kommentaar tulemustele:
„Coop Panga teise kvartali edulooks oli ärimahtude korralik kasv. Kui jahtunud majanduskeskkonnas on kogu Eesti pangandussektori laenuportfell sel aastal kasvanud kõigest ligi 350 miljoni euro võrra, siis meie osa sellest oli ligikaudu kolmandik. See tähendab, et me jätkuvalt kasvatame jõudsasti oma turuosa. Eriti vilgas äritegevus käis kodulaenu ja autoliisingu segmentides. Elavnemas on tegevus ka äriklientide finantseerimisel. Laenuportfelli kvaliteet püsib kõrge ning tänaseks võib öelda, et oleme teinud minevikus õigeid laenuotsuseid, mille tõestuseks on fakt, et selle majanduskriisiga me pihta ei saanud.
Intressikeskkond on alates möödunud sügisest langeva trendiga. Samas on languse tempo olnud aeglasem, kui eelmise aasta lõpus prognoositi. Alanenud on nii laenuportfelli intress kui hoiustele makstav intress. Neist esimene on muutunud operatiivsemalt, kuna siin konverteerub turul toimuv kiiremini panga laenuportfelli – laenuintress muutub iga 6 kuu järel. Kuna tähtajaliste hoiuste intressid muutuvad valdavalt 12-kuulise sammuga, siis on nende konversiooni mõju panga bilanssi olnud aeglasem. Nimetatud trendide tulemusena langes meie netointressimarginaal aastaga 4,6%-lt 3,6%-le, jõudes tagasi 2022. aasta tasemele.
Tegevuskuludes näeme aastases võrdluses märkimisväärseid kasve eelkõige seetõttu, et 2023. aastal kasvatasime töötajate arvu teadlike juhtimisotsustega 66 töötaja võrra. Sel aastal on kasv olnud kõigest 13 töötajat ning kvartaalne kulude kasv on vastavuses ärimahtude kasvuga.
Kokkuvõttes oleme panga tulemusnäitajatega pärast erakorralist, kõrgete intressitasemetega 2023. aastat tagasi reaalsuses ehk 2022. aasta tasemel. Vastavalt Coop Panga pikaajalistele eesmärkidele on meie kulu-tulu suhe alla 50% ja omakapitali tootlust üle 15%“.
Kasumiaruanne, tuh eurodes
2024 II kv
2024 I kv
2023 II kv
20246 kuud
20236 kuud
Kohustised ja omakapital kokku
2 026 298
1 979 461
1 986 212
1 978 209
Coop Panga aruanded on leitavad aadressilt: https://www.cooppank.ee/aruandlus
Coop Pank korraldab 2024. aasta II kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari 18. juulil 2024 kell 9.00. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda aadressil: https://bit.ly/CP-18072024-registreerumine
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse Coop Panga kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 196 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: +372 516 0231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee
NordenBladet — AS Tallink Grupp kutsub aktsionäre ning teisi huvilisi osalema 2024. aasta teise kvartali tulemusi tutvustaval veebiseminaril 25. juulil 2024 kell 12:00. Veebiseminar toimub inglise keeles.
Majandustulemusi tutvustavad juhatuse esimees Paavo Nõgene ja juhatuse liige Harri Hanschmidt .
Küsimused palume saata enne veebiseminari toimumist hiljemalt 25. juuliks kella 11:00-ks e-kirja teel: investor@tallink.ee.
Ajalisest piirangust tulenevalt käsitletakse enne veebiseminari kirjalikult saabunud küsimusi eelisjärjekorras.
Kuidas veebiseminaril osaleda? Tulemusi tutvustavat veebiseminari korraldatakse läbi Microsoft Teams’i keskkonna. Juhime tähelepanu, et osalemiseks registreerimist ei toimu ning meeldetuletust ei saadeta. Palume veebiseminariga ühineda 25. juulil kell 12:00.
Osaleda saab nii läbi veebibrauseri kui ka Microsoft Teams’i rakenduse. Kui kasutate veebiseminariga liitumiseks mobiiltelefoni, on vaja eelnevalt telefoni alla laadida Microsoft Teams’i rakendus, mille leiad vastavalt oma telefoni tarkvarale, kas Play Store’ist või App Store’ist.
Veebiseminar lindistatakse ning avalikustatakse ettevõtte veebilehel www.tallink.com/investors/webinars.
Anneli Simm
Investorsuhete juht
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail anneli.simm@tallink.ee
NordenBladet — Euroopa Liit kiitis heaks 15,4 miljoni eurose rahastuse Tallinna ja Helsingi Sadama ühisprojektile TWIN-PORT VI. Nelja-aastane projekt on jätk kahe sadama omavahelisele koostööle, mille eesmärk on Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse keskkonnamõjude vähendamine ning transpordivõimaluste parandamine.
Tallinna Sadam keskendub projekti raames keskkonna mõjudele ja ehitab Muuga sadamasse kaldaelektriühendused, et ro-ro ja konteinerlaevad saaksid kasutada kaldalt elektrivõrgust saadavat elektrienergiat. Helsingi Sadam on sihiks võtnud Vuosaari sadama arendamise. Kokku on kahte sadamat hõlmava projekti maksumus 30,8 miljonit eurot, millest Euroopa Liit rahastab pool. Tallinna Sadama eelarve kogu projektist on 20,3 miljonit eurot ning Helsingi Sadamal umbes 10,5 miljonit eurot. Kui Tallinna Sadama nõukogu investeeringu heaks kiidab, alustatakse tööde planeerimise ja teostamisega nii pea kui võimalik.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
