NordenBladet — Maaeluministeerium pikendab seitsmendale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad end kirja jõuaksid panna. Avatud talude päev toimub tänavu 25. juulil.

„Avatud talude päeva registreerimistähtaja pikendamine on iga-aastane nähtus – osa talupidajaid ja maaettevõtjaid vajab veidi enam kaalumisaega. Sel aastal on talude registreerimine avatud talude päeval osalemiseks olnud tagasihoidlikum, mis on ka mõistetav, kuna olukord riigis on jätkuvalt ebakindel ning teadmatus suviste ürituste toimumise kohta siiski veel püsib. Eks iga talu peab ise otsustama, kas ta on valmis osalema,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun ikkagi üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on hea võimalus oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks.“

Praeguseks on talusid avatud talude päeval osalemiseks registreerunud kõikidest Eesti piirkondadest, samas ettevaatlikumad ollakse seni veel Lääne-, Saare-, Jõgeva- ja Järvamaal.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on seniste registreerunute seas märgata, et uusi tulijaid on umbes samas suurusjärgus nagu varasematel aastatel ehk kolmandiku jagu.

„Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedu, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi avatud taludesse on püsinud jätkuvalt suur.“

Avatud talude päeval esimest korda osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata läbi veebiseminarid või vähemalt sirvida läbi ettekanded, mille lingid on saadaval avatud talude veebilehelt.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

NordenBladet — Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ettepanekud maaeluga arvestamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis viimasel kabinetiistungil ka heaks kiideti.

“Arvestades, et maapiirkond on koduks kolmandikule Eesti inimestest ja maapiirkonnas tegutseb kolmandik Eesti ettevõtjatest, siis on väga oluline, et maapiirkonna elanikele oleks tagatud võrdsed võimalused,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Maapiirkonnad seisavad silmitsi mitmesuguste katsumustega, olgu selleks demograafilised muutused, teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohade olemasolu või toimiv infrastruktuur, seetõttu tuleb poliitikaotsuste puhul hinnata nende mõju maapiirkonnale, lisas maaeluminister.

Valitsuse tänase otsusega töötavad Maaeluministeerium koos Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga välja metoodika, mille alusel hinnata poliitikasuundade mõju regionaal- ja maaelu arengule. Ministri sõnul hakkab Maaeluministeerium otsuse kohaselt koostama ka regulaarseid ülevaateid maaelu arengusse panustavate poliitikasuundade mõjudest.

„Pealtnäha sama otsus võib linna- ja maapiirkonnale mõjuda erinevalt,“ lausus Urmas Kruuse. „Regionaal- ja maaelupoliitika edu sõltub kõigi ministeeriumite ühisest tegevusest. Meie eesmärk on, et maal oleks hea elada ning otsuste tegemisel lähtutaks eri piirkondade eripäradest ja vajadustest.“

Maaeluga arvestamise metoodika eesmärk on iga otsuse või tegevuse puhul hinnata, milline võiks olla selle mõju maaelule ning kuidas oleks võimalik seda (halba) mõju vähendada või see hoopis heaks pöörata.

NordenBladet — Kohalikku elu edendava Euroopa Liidu algatusprogrammi Leader-lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud, piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„Euroopa Liidu maaelupoliitika üht edulugudest, enam kui 20-aastase ajalooga Leader-lähenemise häid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba sel ELi rahastusperioodil laiendati võimalusi rakendamiseks muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD-lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„Leader-lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab ulatuslikumat koostööd eri sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osaliste koostöös.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest “Liaison entre actions de développement de l’economie rurale”, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli Leader-meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897, ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875.