NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikoolis on lõpule jõudmas uurimistöö, milles uuritakse titaaniumdioksiidi (TiO₂) kui kõige perspektiivikamat fotokatalüütilist pinnakattematerjali ning selle rakendamisvõimalusi igapäevastes olmetegemistes.

Pindade desinfitseerimine ja õhu puhastamine eluruumides esinevatest saasteainetest on TalTechi doktorandi ja töö ühe autori, Jekaterina Sydorenko, sõnul olulisem kui kunagi varem –  tänapäeval veedab inimene siseruumides ligi 90% ajast ning viirusepuhangud nõuavad uusi lahendusi.

“Pinnakatte teeb unikaalseks see, et seda võib rakendada kõikides hoonetes, olgu selleks eluruum, kontor, haigla või kool ning selle paigaldamine on ühekordne kulu,” rääkis doktorant Jekaterina Sydorenko.

Ta rääkis, et läbipaistvat õhukesekilelist titaaniumdioksiidi on vähe uuritud ning praktilist ja õhku puhastavat pinnakattematerjali ei ole seni veel loodud.

“See pinnakate sobib õhupuhastuse seadmetesse, ventilatsioonisüsteemidesse ja aknaklaaside katmiseks. Kahtlemata on see tulevikkuvaatav ja kuluefektiivne tehnoloogia ruumide õhu puhastamiseks ning pinnakatte kasutusaeg on põhimõtteliselt piiramatu,” lisas Sydorenko.

Fotokatalüüs on lihtne ja keskkonnasõbralik protsess, kus katalüsaatori TiO₂ pinnal toimub valguse toimel erinevate orgaaniliste ühendite madalatemperatuurne oksüdatsioon. Tegemist on madalatemperatuurilise põlemisega, mille tulemusena tekivad süsihappegaas ja vesi.

“TiO₂ pinnal lagunevad nii orgaanilised ühendid, bakterid kui ka viirused,” ütles Sydorenko.

“Protsess saab kogu vajaliku energia valgusest, mille toimel moodustuvad materjalide pinnal vee molekulidest keemiliselt aktiivsed ühendid, mis on samasugused oksüdeerijad kui hapnik ja osoon. Viimast kasutatakse rohkelt nii vee- kui õhu puhastamisel, kuid osoon on ka väikeses koguses inimesele mürgine,” selgitas Sydorenko.

TiO₂ viib puhastusprotsessi uuele tasemele. Protsess on kiire ja inimesele ohutu – juuksekarvast üle 300 korra õhema pinnakattega kaetud aknad saavad  siseruumide õhupuhastuse protsessiga suurepäraselt hakkama.

Puhastumise protsess kannab teaduslikku nimetust “gaasifaasiline fotokatalüütiline oksüdatsioon” ning TalTechis valmiva töö autorid teavad, et näiteks aknaklaasidele kantav ja seal nähtava valguse käes ilma kõrvalise sekkumiseta õhust nii saasteaineid, baktereid kui ka viiruseid “komposteeriv” pinnakate võib aidata ka Covid-19 pandeemia maha surumisel, sest teoorias hävitab loodud pinnakate ka kõige kangekaelsemad viirused.

Kui kõik hästi läheb, on pinnakattematerjal kasutusvalmis juba lähiaastatel. Teadustööd tehakse TalTechi keemiliste kiletehnoloogiate teaduslaboris, pinnakatte õhusaasteainete gaasifaasilist lagunemist uuriti keskkonnatehnoloogia teaduslaboris. Uurimistöö on rahastatud Eesti Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse projekti PRG627 poolt.

NordenBladet — Eesti Maaülikoolis sai valmis digitaalne õppematerjal Eesti metsakasvukohatüüpide kohta, kust saab metsatarkusi ammutada igaüks. Rakenduse aadress on kasvukohatyybid.emu.ee ja see on kasutatv nii arvutites kui nutiseadmetes.

Kasvukohatüüp ütleb metsa hästi tundvale inimesele väga palju, kinnitas rakenduse üks autoreid, maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli teadur Hardo Becker. Ta avaldas lootust, et materjaliga tutvumine teeb Eesti metsa tuttavamaks ka neile, kes igapäevaselt metsandusega seotud ei ole.

Tüübi nimetus võtab kokku puistu karakteristikud, esinevad mullaliigid, andmed puistu niiskusrežiimi kohta ja puistu võimalikud boniteedid. Samuti aitab kasvukohatüüp määratleda, millistele puuliikidele sobib vastav ala kasvamiseks, prognoosida saadava puidu väärtust ja kvaliteeti, määratleda metsatööde tegemise tingimused, rekreatsioonivõimalused jm. Seetõttu ongi väga oluline määrata puistute takseerkirjeldustes (hindamisel) kasvukohatüüp adekvaatselt, sõnas Becker.

Et kasvukohatüüpi õigesti määrata, tuleb arvesse võtta kõiki vajalikke aspekte (eraldise reljeef, muld, niiskus, puistu koosseis ja boniteet ning alustaimestikurinded ja -liigid). Teiselt poolt on õppijatele ja vähekogenutele vajalik tõetruu kirjelduse loomine vastavast kasvukohatüübist, et hiljem seostuks kasvukohatüübi nimetus ka neile automaatselt vastava metsasituatsiooniga.

Kui kasvukohatüüpide tuvastamine saab selgeks, siis on oluliselt lihtsam mõista vastava tüübi metsade muutumist (nii tüpogeneetilisest, botaanilisest, metsauuenduslikest kui häiringulistest jt aspektidest). “Ütled I boniteet, saad teada osa tõest, ütled jänesekapsa tüüp, saad peaaegu kogu tõe,” kirjeldas Becker. Oluline on antava kasvukohatüübi nimetuse testimine mitmekordselt: läbi mulla, läbi alus-taimestikurinnete ja -liikide ning läbi puistu boniteedi ja koosseisu.

Metsatüpoloogia juures peab jälgima looduse mängu. “Nagu üks vana metsamees on öelnud, siis pärast 20. aastat metsas käimist hakkas ka temale metsatüpoloogia külge.”

Kasvukohatüüpide rakenduse autorid on Eino Laas ja Hardo Becker ning projekt põhineb E. Lõhmuse Eesti metsakasvukohatüüpide ordinatsiooni süsteemil. Projekti „Metsatüpoloogilise digitaalse õppematerjali koostamine ja metsakasvukohatüüpide käsiraamatu kaasajastamine“ läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.