NordenBladet — Soomes registreeriti täna teisipäeval, 27. aprillil viimase ööpäevaga 224 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates epideemia algusest 86 161 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (52), Espoos (26), Vantaal (21) ja Tamperes (21).
NordenBladet — Täna esmaspäeval, 26. aprillil 2021 allkirjastasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka ning Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas kahe riigi vahelise transpordikoostöö vastastikuse mõistmise memorandumi.
Vastastikuse mõistmise memorandum võimaldab transpordisektori alast koostööd ja riikide vahelist teabevahetust, et edendada suuri transpordiprojekte. Selliste projektide hulka kuuluvad Helsingi-Tallinna tunneliprojekt, Rail Baltica projekt, kogu ELi hõlmavad transpordivõrgud ja Põhjamere-Läänemere põhivõrgu koridor. Vastastikuse mõistmise memorandum loob ka paremad võimalused projektidele ELi rahaliste vahendite taotlemiseks.
Vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt ei seo riigid end individuaalsete projektidega.
„Soomes ja Eestis on käimas väga ambitsioonikad raudteetranspordiprojektid. Meie riigid ja pealinnad asuvad samadel ELi põhivõrgu koridoridel, mida peagi laiendatakse. Transpordisüsteemid töötavad multimodaalselt koos, pakkudes kvaliteetset ja jätkusuutlikku ühendust Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel reisi- ja kaubatranspordi jaoks,” ütleb transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka.
Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas tunneb heameelt, et Soome ja Eesti on kokku leppinud Helsingi-Tallinna tunneliprojekti ja Rail Baltica ühises vundamendis. „Rail Baltica ei peaks lõppema Tallinnas, vaid peaks jätkuma Helsingisse. Tunneli ühendamine TEN-T võrguga on uus kaubaveotee Euroopasse. See ühendab ka Tallinna ja Helsingi kui kaksiklinna.”
Helsingi-Tallinna tunneliprojekt on vastastikuse mõistmise memorandumis märgitud kui ainulaadne tulevikuprojekt, mis nõuab uuenduslikke meetmeid ja mitmekesiseid rahastamisallikaid. Koos Rail Balticaga pakub see kiiret juurdepääsu Kesk-Euroopale.
FinEst Linki projekt avaldas 2018. aasta veebruaris Helsingi-Tallinna raudteetunneli uuringuprojekti tulemused. Soome ja Eesti transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Helsingi ja Tallinna linnade esindajad hindavad selle aruande põhjal töögrupis jätkamise võimalusi. Tunneliga seotud koostööd arutati ka 2018. aasta maikuus toimunud Soome ja Eesti valitsuste ühisistungil.
Vastastikuse mõistmise memorandum kehtib aastani 2030.
NordenBladet — Täna kohtusid video teel haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Euroopa Komisjoni innovatsiooni-, teadus-, kultuuri, haridus- ja noortevaldkonna volinik Mariya Gabriel, kes oma esimesel kohtumisel keskendusid Erasmus+ programmi ja Euroopa teadusruumi tulevikule.
“Kuigi uus Erasmus+ programmiperiood loob väga häid uusi võimalusi õppuritele ja haridusasutustele, on meie jaoks murekohaks koostööprojektide tööjõukulude ebaõiglane kompenseerime. Selle aluseks on enam kui kümme aastat vanad andmed, mis ei peegelda enam reaalsust, on demotiveerivad ja nõuavad meie kõrgkoolidelt üha enam lisapanust,” sõnas minister Liina Kersna volinikule. “Selline lähenemine ei täida programmi eesmärke ning Eesti ootab Euroopa Komisjonilt selgeid samme uuendusteks.”
Ministri sõnul kinnitas volinik Mariya Gabriel, et mõistab muret ning lubas sel teemal veel eraldi Euroopa Komisjoni liikmetega nõu pidada. Samal ajal rakendab komisjon samm-sammult uut paindlikumat lähenemist, mille järgi saavad taotlejad ise projekti eelarvet erinevate kuluridade vahel jagada. Sel aastal rakendatakse uut kindlal toetussummal põhinevat lähenemist väiksemahulistes projektides ning noorte- ja spordivaldkonnas.
Lisaks uuele Erasmus+ programmile arutati ka digiõppe ja õpetajatega seonduvat. Volinik Gabriel juhtis tähelepanu uuele õpetajate akadeemia algatusele ning kutsus üles õpetajakoolitusega tegelevaid kõrgkoole selles osalema. Samuti peatuti pikemalt teadusteemadel ning arutati teaduse rahastamise küsimusi ja Euroopa teadusruumi kujundamise küsimusi, sh erinevate rahastusinstrumentide koostoimet ja teadlaste laialdast osalemist raamprogrammides ja Euroopa teadusruumis.
Erasmus+ uue programmiperioodi taust
Uus Erasmus+ programm on mahukam nii sisult kui ka vormilt ning lisaks on haridus- ja noorsootöötajatel ning üld-, kõrg-, kutse- või täiskasvanuhariduses õppijatel võimalik juba tuttavatele võimalustele osaleda ka spordiga seotud tegevustes. 83% eelarvest eraldatakse hariduse ja koolituse valdkonnale, 10,3% noortevaldkonnale ning 1,9% sporditegevustele. Kokku on eelarve enam kui 26 miljardit eurot ning osalejate arv kasvab eelduste kohaselt kolm korda.
Enam tähelepanu pööratakse mitmekesisemale õppijate rühmale (sh vähemate võimalustega õppurid ja kooliõpilased) ning lihtsustatakse väikeste ja rohujuuretasandi organisatsioonide osalemist. Samuti toetatakse õppekavade innovatsiooni, õppimis- ja õpetamismeetodite arendamist, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamist ning rohe-dimensiooni. Lisaks projektidele toetatakse programmi raames Euroopa ülikoolide võrgustiku, kutsehariduse tippkeskuste, DiscoverEU ja õpetajaakadeemiate algatusi. Uuel perioodil pannakse suuremat rõhku ka virtuaalsetele õpivõimalustele.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad eesotsas minister Liina Kersnaga kohtusid täna Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Haridustöötajate Liidu juhtidega, et arutada õpetajate palgatõusu. Riigieelarve strateegias saavutatud esialgsete kokkulepete kohaselt tõuseb õpetajate miinimumpalk 3% ehk 1354 euroni.
„Oleme kokku leppinud, et üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalk kasvab järgmisel aastal vähemalt 3% protsenti. See ei ole muidugi piisav, aga siiski koroonakriisi aastal märgiline. Töötan selle nimel, et leida võimalusi õpetajate palka suurendada,“ ütles minister Liina Kersna, kelle sõnul on õpetajad teinud lõppeval õppeaastal distantsõppe tõttu olulisel määral ületunde. „Üksnes sel kalendriaastal on 14-st õppenädalast üheksal pidanud nii Harjumaa kui ka Ida-Virumaa õpilased ja õpetajad olema distantsõppel, ülejäänud Eestis seitsmel nädalal. See on kasvatanud õpetajate töökoormust oluliselt,“ ütles Kersna.
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri: „Hea, et järgmiste aastate riigi eelarvestrateegiasse on õpetajate palgatõus, mis on küll väike, siiski sisse kirjutatud ja loodame, et sügisestel läbirääkimistel jõuame järgmise tasemele, et õpetajate töötasu võrreldes kõrgharidusega spetsialistide keskmisega ei langeks.“
Minister Liina Kersna sõnul oli palgaläbirääkimistel juttu ka koolivõrgu korrastamisest, mis võimaldaks õpetajate palkade kiiremat ja suuremat kasvu: „Eesti panustab haridusse 6% sisemajanduse kogutoodangust, milles me oleme Euroopas esikolmikus. Samal ajal on meie õpetajate palgad Euroopa Liidu ühed kõige madalamad. Mis näitab, et haridusse suunatud rahast läheb selgelt liiga vähe meie kõrgelt kvalifitseeritud õpetajate väärtustamisse.“
Valitsus kinnitab riigieelarve strateegia aastateks 2022-2025 tuleval nädalal. Õpetajate palga alammäära kolmeprotsendilise kasvu tulemusel on tuleval aastal õpetajate miinimumpalk vähemalt 1354 eurot ja õpetaja prognoositav keskmine palk 1586 eurot. Selleks on planeeritud lisaraha ligi 12 miljonit eurot. Õpetajate palkadeks on kavandatud 2022. aastal kokku 400 miljonit eurot.
Õpetajate palgaläbirääkimised jätkuvad sügisel.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna laupäeval, 24. aprillil viimaase ööpäevaga 263 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates epideemia algusest 85 607 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Espoos (34), Helsingis (30), Vantaal (30) ja Tamperes (30).
