Reklaam:



Eesti: CO2 püüdmine Eesti põlevkivitööstuses on teostatav, aga kulukas

NordenBladet — Valminud on Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu „Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCU tehnoloogiate abil“ lõpparuanne. Uuringu eesmärk oli hinnata erinevate CO2 püüdmistehnoloogiate sobivust põlevkivitööstusele. Ka analüüsiti sobivaimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada.

 Uuringus leiti, et tehnoloogilisest aspektist oleks põlevkivitööstuses lähema viie aasta jooksul kõige sobivamad CO2 püüdmise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Põlevkivielektri CO2 jalajälje saaks muuta isegi negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 püüdmise tehnoloogiaga – lähtudes eeldusest, et hakkepuidu põletamisel tekkivat CO2 ei arvestata CO2 heitena.

Uuringus leiti, et tehnoloogilisest aspektist oleks põlevkivitööstuses lähema viie aasta jooksul kõige sobivamad CO2 püüdmise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Põlevkivielektri CO2 jalajälje saaks muuta isegi negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 püüdmise tehnoloogiaga – lähtudes eeldusest, et hakkepuidu põletamisel tekkivat CO2 ei arvestata CO2 heitena.

Ent uuringus selgus ka, et praegu puuduvad kulutõhusad ja kasutusvalmis tehnoloogiaid põlevkivitööstuse CO2 heite püüdmiseks ja kasutamiseks. Püüdmise, puhastamise, transpordi ja ladustamise kulud ületaksid oluliselt CO2 kvooditasu ja keskkonnatasusid. Uuemad tehnoloogiad on küll tõhusamad, aga pole veel valmis tööstuslikuks kasutamiseks. Ühe võimaliku lahendusena nähakse püütava CO2 ladustamist Põhjamere all, kuid selle riiklik toetamine on küsitav ja vajaks täiendavat analüüsi.

“Peame mõistma, et ambitsioonikad kliimaeesmärgid ongi kulu ning senise mõtlemise ümber häälestama. CO2 heitmete vähendamise tehnoloogiaid käsitletakse juba praegu osana tuleviku energeetikast näiteks Saksamaal, Norras ja Suurbritannias, ka maailmas laiemalt,” rõhutas TTÜ energiatehnoloogia professor ning uuringu konsortsiumi juht professor Alar Konist. “Perspektiivikaid ja soodsamaid CO2 püüdmise tehnoloogiaid, lisaks uuringus väljapakutud kahele võimalusele, on mitmeid. Edasi tulekski tehnoloogiat arendada, et see muutuks odavamaks ning seda saaks laiemalt kasutusele võtta.”

Taastuvenergiaallikatest on järjest soodsam elektrit toota, aga stabiilse baasvõimsuse tagab Eestis hetkel kõige paremini põlevkivielektritootmine. Selleks, et niisuguse baasvõimsuse tagamine oleks kooskõlas Euroopa Liidu nägemusega nn süsinikuneutraalsest majandusest, tuleb CO2 püüdmise tehnoloogiad integreerida elektritootmise võimekusega.

„Teame, et CCS/CCU ehk süsiniku püüdmise ja selle kasutamise näol on pikalt loodetud päästerõngast, mis võimaldaks karmistuvates kliimapoliitika tingimustes säilitada põlevkivitööstuse, iseäranis elektritootmise, konkurentsivõimet. Seetõttu on poliitikakujundamiseks nimetatud uuringut pikisilmi oodatud,” rääkis Timo Tatar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsler. “Uuringust tuleneb, et tehnoloogia tasuvuseks peaks CO2 heiteühiku hind olema tänasest pea kaks korda kõrgem. Täname uuringu ekspertrühma põhjaliku ja uusi teadmisi loova töö eest.“

Ka Konist möönis, et läbi viidud rakendusuuring andis palju uusi teadmisi: “Kõige olulisemaks pean lõppjäreldust – kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkivitööstuses. Sellest lähtuvalt soovitame, et süsiniku püüdmise tehnoloogiate uurimise ja arendamisega tuleks edasi tegeleda,” lisas ta

Järk-järgult kliimaneutraalsuse suunas liikumine on tehniliselt võimalik ka olemasolevaid põlevkivitööstuses kasutatavaid tehnoloogiaid kohandades, kuid see ei pruugi olla rahaliselt otstarbekas ja vähendaks Eesti majanduse konkurentsivõimet. Uuring rõhutab, et vaja oleks kompleksseid tõenduspõhiseid uuringuid, mille alusel kujundada Eesti energeetika pikaajaline strateegia, mis looks selguse erainvestoritele, panustaks avalike ressursside optimaalsesse kasutamisse ja energia varustuskindluse tagamisse.

Loe valminud lõpparuannet  SIIN

Uuringu tulemusi tutvustatakse lõppseminaril, mis toimub 19. aprill kell 10.00 SIIN

Uuringu tellis ja rahastas Eesti Teadusagentuur RITA 1 programmi (Strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine) raames. Uuring valmis Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu viisid läbi Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool 2019. aasta aprillist 2021. aasta märtsini.

 


Tags assigned to this article:
Eestiteadusteadusinfoteadusuudised

Reklaam:






Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service