NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et meditsiinilisi ühekorramaske võib pärast kuumtöötlust uuesti kasutada. Koroonakriisis on üks suuremaid keskkonnajalajälje tekitajaid ühekorramaskid. Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et tegelikult kannatavad ka need maskid korduvat kuumtöötlust, enne kui nende kaitsevõime märkimisväärselt kahanema hakkab.
Uuringu jaoks tegid teadlased Tartu Ülikooli füüsika instituudi laboris katseid viie tootja meditsiiniliste maskidega, proovides viirust hävitada kolme meetodiga: pesta maski pesumasinas 60 kraadi juures, hoida viis minutit keevas vees ja hoida viis minutit kuumas vees. Iga meetodit rakendati kümme korda ja iga kuumtöötluse vahel lasti maskidel 24 tundi kuivada. Pärast kümnekordset töötlust mõõdeti maskide võimet osakesi filtreerida ja hingatavust.
Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori juhataja professor Heikki Junnineni sõnul näitavad uuringu tulemused, et maskide kvaliteedi märgatavat langust kuumtöötluse tõttu karta pole vaja.
Maske on laias laastus kolme liiki: isikukaitsevahendid, mille kohta kehtivad kõige karmimad nõuded, meditsiinilised ehk nn sinised maskid ning kogukonnamaskid ehk kõik ülejäänud, sh isetehtud maskid.
Pärast viirust hävitava korduskasutusmeetodi rakendamist uuriti, millise suurusega osakesed maski läbivad. Selleks tehti katsed kolmes suuruses osakestega: 100 nm osakesed, mis on kõige väiksemad, viirusesuurused; 300 nm osakesed, mis tulevad maskist kõige paremini läbi, ning 3000 nm suurused osakesed, mis kujutavad endast väga väikesi pritsmeid (selline on kogukonnamaskide sertifikaadis määratud suurus). Katse eesmärk oli teha kindlaks, kas meditsiiniliste maskide filtreerimisvõime on pärast töötlust muutunud.
Tulemused näitasid, et ühekorramaskide kvaliteet muutub kuumtöötluse järel vähe. Meditsiinilist maski võib pärast viis minutit kuumas vees hoidmist uuesti kanda ja kuumaveeprotseduuri võib korrata vähemalt kümme korda. Maskide hingatavuses erilist muutust ei täheldatud.
Samuti jäi maskide kvaliteet pärast kümnekordset töötlemist paremaks, kui see on mitmel korduskasutataval kangast maskil, millel puudub filterkiht. Eraldi filtreerivat kangast sisaldavate korduskasutatavate maskide omadused on sarnased nüüd katsetatud meditsiiniliste ühekorramaskidega.
Junninen ütles, et selle uuringu tulemuste põhjal on võimalik vähendada maskiprügi teket, kuid tõdes, et meditsiinilised maskid looduses siiski ei lagune ja see on nende peamine halb omadus. „Muus osas on meditsiiniliste maskide kvaliteedi ja hinna suhe vaieldamatult kõige parem: need filtreerivad igas suuruse osakesi väga hästi, neil on väga hea hingatavus ja odav hind,“ sõnas ta.
Kirjaga on kaasas kaks visuaali.
- Protsendid joonisel näitavad, kui palju mask filtreerib kindlas suuruses osakesi pärast nende kümnekordset töötlemist korduskasutatava meetodiga. Visuaali autor: Sandra Saar
- Maskid kuumtöötlemise järgselt kuivamasl. Foto autor: Marko Vana
Lisateave: Heikki Junninen, keskkonnafüüsika professor ja labori juhataja, 737 4774, heikki.junninen@ut.ee