NordenBladet — 24.-26. novembril kohtuvad kolme kooli õpilased islandi näitleja ja kirjaniku Ævar Þór Benediktssoniga. Virtuaalsed kohtumised toimuvad nii Pärnus kui ka Kohilas.
Ævar Þór (Aevar Thor) on näitleja ja kirjanik, keda Islandil tuntakse kõige paremini tänu teadlasest televisiooni-, raadio- ja raamatutegelasele Ævar ning populaarsele raamatusarjale „Your very own“ (eesti k. “Sinu oma”) , kus lugeja saab ise loo tegevust ja lõppu kujundada.
Aastatel 2015.–2019. käivitas Ævar viis ĂĽleriigilist lugemise väljakutset, kus osalesid lapsed vanuses 5–13 aastat. Iga väljakutse lõpus valiti viis osalejat, kellest said tegelased raamatusarjas „The Young Adventures of Ævar the Scientist“ (eesti k. “Teadlase Ævari nooruslikud seiklused”). Viie väljakutse raames loeti rohkem kui 330 000 raamatut. Lugemisväljakutse eest nomineeriti Ævar 2017. ja 2018. aastal lugemise edendajana ALMA auhinnale. 2017. aastal valiti Ævar kogumikku Aarhus39, kus tuuakse esile 39 aasta silmapaistvamat noort kirjanikku.
Ævar on pälvinud oma töö eest veel mitmeid auhindu, sealhulgas Islandi lasteraamatuauhinna, raamatumĂĽĂĽja auhinna (The Bookseller’s Awards), neli Edda auhinda oma telesaate eest ning kultuuri- ja haridusministeeriumi eriauhinna tema panuse eest islandi keele arengusse. 2016. aastal nomineeriti Ævar Islandi laste- ja noorteraamatute auhinnale (teosega „The Robot Attack“) ning samal aastal oli ta ka DeBary silmapaistvate lasteraamatuauhindade finalist ja esimene rahvusvaheline valik (teosega „Dinosaurs in Reykjavik).
Praegu elab Ævar Islandil ReykjavĂkis koos oma kihlatu, nende poja ja kassiga.
NordenBladet — Liikluseeskirju ja kiiruspiiranguid tuleb järgida. Kui seda ei tehta, siis sekkub politsei ja võib halvemal juhul võtta ajutiselt ära sõiduki juhtimisõiguse. Lapi politseijaoskond tuletab meelde, et juhtimisõiguse ajutise äravõtmise põhjus pole toime pandud kuritegu, vaid mõtlematus või isegi inimlik viga. Olenevalt asjaoludest võib juhtimisõiguse äravõtmine toimuda eri viisil, vahendab MTV.
Kui põhjuseks on liikluse ohustamine või eeskirjade eiramine, sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta, joobes juhtimine või muu tegu, mille eest määrab politsei 20 päevamäära ületava trahvi, liigub asi edasi prokurörile ja juhtumisõiguse ajutist äravõtmist arutatakse järelvalve käigus (lupavalvonta).
Juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kestus sõltub isiku poolt antud seletusest, kus on näiteks välja toodud, et juhtimisõigus on oluline tööl käimiseks. Otsus juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kestuse kohta saadetakse posti teel.
On ka selliseid erakordseid olukordi, mis mõjutavad juhtimisõiguse ajutist äravõtmist. Näiteks võib trahviasi liikuda edasi kohtusse, kui isik pole talle määratud karistusega nõus või pole kindlaid tõendeid isiku süü kohta.
Kui tegemist on raskekujulise liikluse ohustamise, raskekujulise joobes juhtimise või raskekujulise narkojoobes juhtimisega, ei tee politsei trahvi, vaid asi läheb kohtusse arutamiseks.
Ka raskekujuliste juhtumite puhul on isikul õigus anda seletus. Politsei tuletab meelde, et selle peab tegema võimalikult kiiresti pärast juhtunut, et otsuse saaks teha kiiremini kui on kolmenädalane ooteaeg.
Kui isik on alaealine, siis saavad juht ja hooldaja anda suuliselt seletuse enne otsuse tegemist juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kohta.
Tee nii, kui sulle on määratud juhtimisõiguse ajutine äravõtmine:
Loe hoolikalt läbi saadud määrus juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kohta ja sellega koos antud juhised.
Kui oled juhtimisõiguse ajutise äravõtmise põhjendustega nõus, on õigus jätta politseile seletus juhtimisõiguse vajalikkuse kohta. Sellest seletusest võib sõltuda juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kestus. Juhised seletuse andmise kohta on juhtimisõiguse ajutise äravõtmise määruse juures. Seletus peab olema tõendatud, ehk tuleb lisada tööleping/töötõend või tööandja ütlused. Kui tegutsed ettevõtjana, tuleb lisada seletus ettevõtte olemuse kohta ja registreerimisnumber. Õpilastelt nõutakse tõendit õppimise kohta. Seletus jäetakse elukohajärgse politseijaoskonna järelvalve osakonda (lupavalvonta).
Kui tunned, et tegemist on veaga ja juhtimisõiguse ajutine äravõtmine on määratud valedel alustel, siis on õigus esitada vaie juhtimisõiguse ajutise äravõtmise otsuse kohta. Selle kohta on samuti toodud juhised juhtimisõiguse ajutise äravõtmise määruses. Vaie jäetakse selle politseijaoskonna järelvalve osakonda (lupavalvonta), kus tehti otsus juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kohta.
NordenBladet — Soomes teenisid eelmise, 2020. aasta maksuandmete põhjal kõige enam raha mobiilimängude tegijad. Kõige enam teenis mobiilimängude firma Supercelli asutaja ja endine loovjuht 45-aastane Mikko Kodisoja – 93,5 miljonit eurot. Teine oli sama firmaga seotud 43-aastane Ilkka Paananen, kes teenis 86,7 miljonit eurot, vahendab NordenBladet.fi.
Meeste sissetulekute taga on ettevõtte müük ning populaarsed mobiilimängud Clash of Clans*, Boom Beach** ja Clash Royale***. Praegu kuulub Supercelli enamusosalus Hiina firmale Tencent Holdings.
Ilkka Paananen
Sissetulekute poolest kolmandal kohal asub lahkunud Soome miljardäri Niklas Herlini poeg, liftifirma Kone pärija 31-aastane Heikki Herlin, kelle sissetulek oli 28,3 miljonit eurot.
Jyväskylä suurpere isa ja psühholoog Joni Kettunen, kes müüs Garmin´ile maha füsioloogilist analüüsi pakkuva tervisefirma Firstbeat Analytics, teenis 27,9 miljonit eurot.
IT ettevõtte müügist teenis korraliku tulu ka ka Juha Tommila, kes müüs maha infosüsteemide ja finantsteenuste ettevõtte Staria enamusosaluse. Staria pakub kohalikke ja rahvusvahelisi infosüsteeme, finants-, personali- ja palgaarvestuslahendusi ning RPA-d. Vaaka Partners omandas Staria enamusosaluse 2020. aasta kevadel.
Programmeerimisfirma Supermetrics juht Mikael Thuneberg teenis põhiliselt dividenditulu 24,7 miljonit eurot.
Skandinaavia IT ettevõtte Smartly asutaja Kristo Ovaska müüs firma maha ja teenis 23,4 miljonit eurot. Ettevõte Smartly.io, mis aitab reklaamijatel automatiseerida nende kampaaniaid Facebookis, Instagramis ja Pinterestis, müüs enamusosaluse Providence Equity Partnersile.
Soome noorim IT-miljonär, samuti Smartly.io firma taga olev Tuomo Riekki, teenis 23,3 miljonit eurot.
Supercelli ĂĽks asutajatest John Derome teenis 17,1 miljonit eurot.
Tarkvarafirma Admicom juht, Jyväskyläs elav 73-aastane miljonär Matti Häll, teenis 15,7 miljonit eurot. Helsingis Nasdaq First Northi börsil noteeritud Admicom keskendub ERP-süsteemidele ning pakub ka raamatupidamisteenuseid.
Tulusaajate TOP 10 oli järgmine:
Kodisoja Mikko 93 499 919
Paananen Ilkka 86 707 807
Herlin Heikki 28 305 626
Kettunen Joni 27 904 330
Thuneberg Mikael 24 730 853
Ovaska Kristo 23 360 264
Riekki Tuomo 23 289 937
Derome John 17 082 848
Häll Matti 15 734 335
Tommila Juha 14 642 693
Nimekiri ei pruugi olla täielik, sest enam kui 2000 soomlast on palunud oma nime meediale edastatud avalikust maksuinfomaterjalist eemaldada.Â
____________________________________________ * Clash of Clans on tasuta mobiilistrateegial põhinev videomäng, mille avaldas ja töötas välja Soome mänguarendaja Supercell.Mäng ilmus iOS-i platvormidele 2. augustil 2012 ja Google Play Androidile 7. oktoobril 2013.Mängu tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus mängija on külapealik.Clash of Clans annab mängijatele ülesandeks ehitada oma küla, ressursside saamiseks tuleb teiste mängijate külasid rünnata.Mängijad saavad ka ühineda, et luua klanne (kuni viiekümneliikmelisi liite), kes saavad seejärel koos osaleda klannisõdades, ning omavahel vestelda.
** Boom Beach on strateegiamäng, mille süžee toimub troopilises saarestikus.
*** Clash Royale on tasuta strateegiamäng, mille on taas välja töötanud ja avaldanud Supercell. Videomäng avaldati ĂĽlemaailmselt 2. märtsil 2016 ning teenis turul vähem kui aastaga 1 miljard dollarit. Kolme aastaga teenis Clash Royale’i turu luureettevõtte Sensor Tower andmetel 2,5 miljardit dollarit tulu.
NordenBladet —Kas jutud tavameedia surmast vastavad tõele või kuidas jõuda teadusteemadega inimesteni, kes meediat ei tarbi? Need ja teised olulised teemad võetakse luubi alla neljapäeval, 11. novembril toimuval konverentsil „Alternatiivsed meetodid teaduskommunikatsioonis”.
Konverentsil jagavad kogemusi Duo Media Networks juhatuse esimees Jüri Pihel, meediauurija Marju Himma-Kadakas, geeniteadlane Tõnu Esko, AHHAA teaduskeskuse juhataja Andres Juur ja paljud teised. Teaduskommunikatsiooni olukorrast turbulentses keskkonnas räägib Aalborgi Ülikooli teaduskommunikatsiooni professor ja rahvusvahelise kogemusega nõunik David Budtz Pedersen. Konverentsi modereerib täiesti ebatraditsiooniline muusik ja saatejuht Indrek Vaheoja.
Konverentsil käsitletakse teaduskommunikatsiooni nii teadlase kui ajakirjaniku vaates aga ka teadusteemade kajastamist sotsiaalmeedias ja ettevõtluses. Lisaks jagatakse häid kogemusi, kuidas tutvustada teadust erinevate kunstivormide kaudu.
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma sõnul on oluline teadusteemade silmapaistvus ning loovate lahenduste kasutamine: „Teadus on meie elus olulisemal kohal kui kunagi varem. See on kõikjal meie ĂĽmber – meditsiinis, toidus ja puidus, aga ka kunstis, arhitektuuris ja ettevõtluses. Oluline on rääkida teadusest nendes keskkondades ja platvormidel, kus erinevad sihtrĂĽhmad päriselt on. Konverentsil arutame, kuidas viia teadust inimesteni mitte ainult mõeldes „kastist-välja” vaid täiesti „kastivaba” lähenemisega.“
Päev kulmineerub piduliku auhinnatseremooniaga, kus jagatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teaduste Akadeemiaga välja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. Auhinnad annab üle kantsler Kristi Vinter-Nemvalts koos žürii esimehe, akadeemik Ene Ergmaga. Konverentsil antakse üle ka Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind „Ökul“.
Käesoleval aastal juba 14. korda toimuv teaduskommunikatsiooni konverents on suunatud kõigile, kes puutuvad kokku teaduskommunikatsiooniga – ajakirjanikud, kõrgkoolide kommunikatsioonitöötajad, teaduse populariseerijad ja teised huvilised. Konverents toimub Tallinnas SwissĂ´telis kell 10.00.
NordenBladet —Riigikogu liikmed küsisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt valitsuse otsuste kohta COVID-19 kriisis.
Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder küsis valitsusjuhilt koolides õpilaste testimise kohta. Ta tõi välja, et juba märtsis tegi teadusnõukoda ettepaneku alustada koolides testimist ning Haridus- ja Teadusministeerium teatas ka, et sellel otstarbel eraldatakse 850 000 eurot. Seeder märkis, et testide soetamine jäi tegelikult oktoobri lõppu ja novembri algusesse, testimine jäi hiljaks ja kogu hange leidis erinevate osapoolte teravat kriitikat. Teda huvitas, miks valitsus on olnud pool aastat otsustamatu ja lõpuks otsustas kiirkorras ning kuidas kujunes kiirtestide hange.
Peaminister Kaja Kallas viitas suvel lapsevanemate seas läbi viidud uuringule, mis tõi välja, et lapsevanemate valmidus lapsi vaktsineerida on tunduvalt kõrgem kui lapsevanemate valmidus lasta oma lapsi testida. Kallase sõnul töötati valitsuses selle uuringu põhjal välja juhised, kuidas koolides testida eelkõige lähikontaktseid õpilasi. Kui nakkuse levik kasvas, otsustati viia läbi skriining kõikides koolides, et noppida positiivsed varakult välja.
Valitsus otsustas 14. oktoobril, et skriining kõikides koolides algab peale koolivaheaega, mis lõppes 1. novembril. „Testimine koolides on toimunud peale koolivaheaega ja see on läinud tegelikult oodatust edukamalt,“ ütles Kallas. Ta märkis, et nädala jooksul nopiti kiirtestidega välja üle 900 positiivse proovi, kelle PCR-test osutus ka hiljem positiivseks.
Kallase sõnul tuvastati kiirtestidega ka need inimesed, kellel ei olnud veel sümptomeid. Nad jäid koju ja tänu sellele katkestati nakkusahelad.
Peaminister vastas veel Ruuben Kaalepi kĂĽsimusele vaktsiinikahjustuste fondi kohta, Helmen KĂĽti kĂĽsimusele olukorra kohta riigis ja Sven Sesteri kĂĽsimusele kriisijuhtimise kohta. Veel vastas valitsusjuht Peeter Ernitsa kĂĽsimusele kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimiste kohta ja Kalle GrĂĽnthali kĂĽsimusele vaktsineerimisest.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastas Riigikogu liikme Paul Puustusmaa küsimusele vaktsiinipasside kohta ja Heiki Hepneri küsimusele tervisekriisi kohta.
