NordenBladet —Riigikogu liikmed küsisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt valitsuse otsuste kohta COVID-19 kriisis.
Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder küsis valitsusjuhilt koolides õpilaste testimise kohta. Ta tõi välja, et juba märtsis tegi teadusnõukoda ettepaneku alustada koolides testimist ning Haridus- ja Teadusministeerium teatas ka, et sellel otstarbel eraldatakse 850 000 eurot. Seeder märkis, et testide soetamine jäi tegelikult oktoobri lõppu ja novembri algusesse, testimine jäi hiljaks ja kogu hange leidis erinevate osapoolte teravat kriitikat. Teda huvitas, miks valitsus on olnud pool aastat otsustamatu ja lõpuks otsustas kiirkorras ning kuidas kujunes kiirtestide hange.
Peaminister Kaja Kallas viitas suvel lapsevanemate seas läbi viidud uuringule, mis tõi välja, et lapsevanemate valmidus lapsi vaktsineerida on tunduvalt kõrgem kui lapsevanemate valmidus lasta oma lapsi testida. Kallase sõnul töötati valitsuses selle uuringu põhjal välja juhised, kuidas koolides testida eelkõige lähikontaktseid õpilasi. Kui nakkuse levik kasvas, otsustati viia läbi skriining kõikides koolides, et noppida positiivsed varakult välja.
Valitsus otsustas 14. oktoobril, et skriining kõikides koolides algab peale koolivaheaega, mis lõppes 1. novembril. „Testimine koolides on toimunud peale koolivaheaega ja see on läinud tegelikult oodatust edukamalt,“ ütles Kallas. Ta märkis, et nädala jooksul nopiti kiirtestidega välja üle 900 positiivse proovi, kelle PCR-test osutus ka hiljem positiivseks.
Kallase sõnul tuvastati kiirtestidega ka need inimesed, kellel ei olnud veel sümptomeid. Nad jäid koju ja tänu sellele katkestati nakkusahelad.
Peaminister vastas veel Ruuben Kaalepi küsimusele vaktsiinikahjustuste fondi kohta, Helmen Küti küsimusele olukorra kohta riigis ja Sven Sesteri küsimusele kriisijuhtimise kohta. Veel vastas valitsusjuht Peeter Ernitsa küsimusele kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimiste kohta ja Kalle Grünthali küsimusele vaktsineerimisest.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastas Riigikogu liikme Paul Puustusmaa küsimusele vaktsiinipasside kohta ja Heiki Hepneri küsimusele tervisekriisi kohta.
NordenBladet – Eesti tennisist Anett Kontaveit (WTA 8.) alistas Mehhikos Guadalajaras alanud WTA finaalturniiril avamängus 6:3, 6:4 tänavuste Prantsusmaa lahtiste võitja, tšehhitari Barbora Krejcikova (WTA 3.).
Kohtumine kestis tund ja 15 minutit. See on Kontaveidile hooaja viies ja ühtekokku karjääri 16. võit esikümnemängija üle. Eestlanna on enda viimasest 29 mängust nüüd võitnud 27, neist 11 järjest.
“Olen väga õnnelik, et võitsin. See oli äärmiselt raske matš, pidin kõvasti võitlema,” ütles Kontaveit mängujärgses intervjuus. “Serv mängis suurt rolli, esimesest servist oli palju abi. Need oleks võinud rohkem sisse minna, aga…”
Kontaveit ei loovutanud avasetis enda esimeselt servilt punktigi ja realiseeris esimese murdevõimaluse, mis tal tekkis, asudes 3:1 juhtima. Sellest piisas, et võita sett 6:3.
NordenBladet — USA toidukullerfirma DoorDash andis teada, et ostab 7 miljardi euro eest Soome analoogse kullerfirma Wolti.
Tehingust teatati koos DoorDashi majandustulemuste avaldamisega. DoorDash on maailma juhtivaid toidukullerfirmasid.
Tegemist on läbi ajaloo suurima Soome ettevõtte müügitehinguga. Näiteks kui Nokia müüs 2013. aastal mobiiltelefonide haru Microsoftile, siis oli tehingu hind 5,44 miljardit eurot. Jaapani Softbank ostis 2013. aastal enamusosaluse Supercellis 1,1 miljardi euro eest. Taani Danske Bank ostis Soome Sampo panga 2006. aastal 4,05 miljardi euro eest.
Wolt teatas, et ettevõte jätkab iseseisvat tegevust kuni tehingu toimumiseni. Pärast tehingut jätkab Wolt tegevust praeguse nime ja toodetega.
Wolti klientide, kauba müüjate ja kullerite jaoks ei muutu midagi.
DoorDash asutati 2013. aastal ja tegemist on 50 miljardi euro väärtusega börsifirmaga ning turuliidriga USA-s. DoorDash arendab ja opereerib sarnaselt Woltiga rakendusi, mille abil saavad inimesed tellida toitu, toiduaineid ja muid kaupu.
Wolti juht Miki Kuusi jätkab ettevõtte teatel firma juhatuses ja liigub pärast tehingut DoorDashi juhtkonda. Temast saab ettevõtte rahvusvahelise arenduse juht.
Wolti peakorter jääb Helsingisse ja sellest saab DoorDashi rahvusvahelise tegevuse keskus. Kuusi teatas, et ettevõttele on ka varem pakutud koostööd, aga ettevõte on seni otsustanud jätkata iseseisvana.
Kõnelustel DoorDashiga tunti esimest korda, et on võimalik korda saata midagi erakordset. Tehingu tulemusel saab Wolt enda käsutusse enneolematud ressursid tegevuse laiendamiseks ja üha paremate teenuste arendamiseks.
Wolti hinnangul makstakse ligi 7 miljardi eurose tehingu pealt Soome makse summas üle 600 miljoni euro, kui Soome aktsionärid oma maksud ära maksavad. See tähendab ühtlasi sadade miljonite eurode lisandusmist soomlaste pensionikassasse, kui Wolti investeerinud Soome investeerimisfirmade tulu läheb Soome pensionikindlustuse firmadesse.
Kuusi märkis, et Soome riigil on olnud kandev roll selles, milliseks Wolt on arenenud. Wolti jaoks on oluline, et maksud makstaks Soome ja antakse suurele hulgale inimestele tööd ja tulu.
Kuusi sõnul on Wolti jaoks oluline, et ühiskond, millest ollakse välja kasvanud, saab kasu tehtud tööst ning firma asutajad maksavad oma maksud Soome riigile ilma mingi jututa.
DoorDashi tehing peab veel saama ametivõimude heakskiidu eri riikides. Tehing loodetakse lõpule viia järgmise, 2022. aasta algul.
NordenBladet – Euroopa Liit kaalub Turkish Airlinesi ja FlyDubai keelustamist Euroopa lennujaamades. Mõlemad lennufirmad lennutavad migrante Valgevenesse. “EL uurib, kuidas karistada, sealhulgas musta nimekirja kandmisega, kolmandate riikide lennufirmasid, kes on aktiivsed inimkaubanduses,” ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
“Kaks EL-i kõrget ametnikku, Josep Borrell ja Margaritis Schinas reisivad sellistesse riikidesse nagu Armeenia, Egiptus, Iraak, Jordaania, Liibanon, Türgi ja Araabia Ühendemiraadid, et sundida neid lõpetama inimeste lennutamist Minski,” lisas von der Leyen.
Suurem osa “inimkaubandusest” toimub Valgevene lennufirma Belavia kaudu. See lennufirma on juba EL-is keelatud.
Minski lennujaama andmed näitavad, et Türgi lennufirma Turkish Airlines jätkab endiselt migrantide transportimist Istanbulist Minskisse. Turkish Airlines on väga populaarne EL-i turistide seas, vahendas EUobserver.
Migrante lennutavad ka AÜE odavlennufirma FlyDubai ja Süüria firma Cham Wings.
Von der Leyen esitas oma ähvarduse pärast seda, kui Iraagist pärit inimesed üritasid Valgevene-Poola piiril asuvast traattarast läbi murda.
Sotsiaalmeedias levivad videopostitused, kuidas Poola-Valgevene piirile on kogunenud suur grupp migrante. Sündmusi jälgitakse murega ka teistes Euroopa Liidu riikides, kellel Valgevenega piir on.
Poola piirivalvurid tõrjuvad migrante veekahurite ja pisargaasiga. Poola võimude teatel on piiritsoonis umbes neli tuhat migranti.
“Me eeldame, et Poola piiril võib peagi olukord veelgi eskaleeruda. Viimane asi, mida me teha tahame, on kasutada relvajõududu,” ütles Poola valitsuse pressiesindaja Piotr Mueller.
Saksamaa siseminister Horst Seehofer ütles ajalehele Bild, et EL peab looma ühise rinde. Ajaleht kirjeldas sündmusi kui rünnakut Euroopa Liidu vastu.
Venemaa välisministeerium avaldas toetust Valgevene režiimile.
“Rohkem kui kaks tuhat Poola sõdurit tungis Iraaki, et seal demokraatiat luua. Miks mitte aktsepteerida nüüd nii palju tänulikke iraaklasi? ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Varssavis asub EL-i piirikontrolli agentuur Frontex. Poola asesiseminister Maciej Wasik leidis, et agentuuri võimekus on piiratud. “Frontexis on 1300 ametnikku. Poolas on 16 000 piirivalve funktsionääri, keda aitavad 10 000 Poola sõdurit,” ütles Wasik.
NordenBladet – Toiduainete pakenditel on sageli märge “pakendatud gaasikeskkonda”. Reeglina peetakse gaase millekski keemiliseks ja tervist ohustavaks aga see oleneb siiski sellest, mis gaasiga on tegu. Gaasikeskkonda pakendamine (MAP – modified atmosphere packaging) on looduslik alternatiiv kunstlike säilitusainete lisamisele toiduainetele.
Korrektse ja nõuetekohase pakendamise abil on võimalik säilitatavate toiduainete, pooltoodete ja valmistoodangu kvaliteeti kõrgena hoida. Pakendamata tooraine või toode ei ole kaitstud saastumise eest. Olenevalt suurköögi eripärast kasutatakse nii õhku sisaldavatesse pakenditesse, vaakumpakenditesse kui ka gaasikeskkonda pakendamist.
Õhku sisaldavas pakendis (DYNO-pakendis) on toorained ja tooted küll täiendava saastumise eest kaitstud, kuid selline pakend ei peata neis juba olevate mikroorganismide elutegevust, sh paljunemist.
Ka õhuta pakendamine ehk vaakumpakendamine või gaasikeskkonda pakendamine (MAP-pakend) ei takista kõikide mikroorganismide elutegevust. Aeroobsed hallitusseened on hapnikku vajavad (aeroobsed) mikroorganismid, mis vaakumpakendis ei paljune, kuna vaakumpakenditest on neile elutegevuseks vajalik õhk eemaldatud. Kuid hapnikku mittevajavad (anaeroobsed) mikroorganismid, näiteks anaeroobsed bakterid ja pärmiseened saavad elutegevust jätkata. Gaasikeskkonda pakendatud toorained ja tooted on saastumise eest kaitstud, kuna pakendites on õhu asemel süsihappegaas (CO2) või süsihappegaasi ja lämmastiku segu. Sellega takistatakse paljude, kuid mitte kõikide mikroorganismide elutegevust.
Gaasikeskkonda pakendamist kasutatakse eelkõige toiduainete säilivusaja mitmekordseks pikendamiseks, see säilitab nende värske välimuse, maitse ja struktuuri. Toidugaas on igati tarbijasõbralik pakendamisviis, mida kasutatakse üle maailma nii liha, kala, juustu, singi, salatite, puu- ja köögiviljade, pastatoodete, leiva, snäkkide, valmistoitude kui ka paljude muude toiduainete säilivusaja pikendamiseks. Teatud juhtudel aitavad gaasid ka toiduainete õigel värvusel püsida. Näiteks MAP-keskkonda pakendatud värske liha säilitab punase värvuse ega muutu tänu lisatavale hapnikule hallikaks. Seetõttu ei pea lisama koostisse keemilisi säilitusaineid. Lisaks pakendamisele vajab toiduainetööstus gaase ka jookide gaseerimiseks – selleks kasutatakse süsihappegaasi. Samuti kasutatakse toiduainetööstuses aktiivselt tahket süsihappegaasi ehk kuivjääd.
Gaasikeskkond valitakse vastavalt pakendatava toiduaine omadustele. Kõrge niiskusesisalduse ja madala rasvasusega toodete puhul tuleb mikroorganismide kasvu pidurdada. Lahenduseks on õhu asendamine pakendis süsihappegaasi ja lämmastiku seguga. Just süsihappegaas omab bakterite tegevust pärssivat, toiduainet konserveerivat toimet. Kui aga tootel on kõrge rasvasisaldus ja madal veesisaldus, tuleb seda kaitsta oksüdatsiooni eest. Rasvad nimelt rääsuvad. Sellisel juhul on kaitsegaasi põhikomponent lämmastik – N2 (E941). Inertset gaasilist lämmastikku kasutataksegi pakendamisel enamasti hapniku väljatõrjumiseks, et takistada oksüdeerumist. Puhtasse lämmastikku pakendatakse näiteks soolapähkleid ja piimapulbrit, mis säilivad seal seetõttu ligi kümme kuud kauem.
Toiduainete gaasisegusse pakendamisel mängib kõige tähtsamat rolli süsihappegaas – CO2 (E290), sest enamikku mikroorganisme, nagu hallitusseened ja aeroobsed bakterid, mõjutab just see gaas, mis pidurdab mikrobioloogilist aktiivsust, lahustudes efektiivselt toidus sisalduvas vees ja rasvas. Seega vähendab gaas toiduainete pH-väärtust. Puhtasse süsihappegaasi pakendatakse näiteks leib-sai, mille säilivusaeg pikeneb tänu sellele neli korda. Süsihappegaasi miinuseks võib pidada selle suurt lahustumisvõimet tootesse, mistõttu karpi pakendatud tooted tõmbavad gaasisegu vale valiku korral pakendi vaakumisse.
Hapnikust 02 (E948) on pakendamisel rohkem tüli kui kasu. Aeroobsete mikroorganismide kasvu pidurdamiseks peaks pakend sisaldama alla 1 protsendi hapnikku, tavalises õhus on aga hapnikku 21%. Kuid on ka erandeid, näiteks aitab hapnik säilitada hakkliha punast värvust. Enamasti kasutatakse pakendites puhaste gaaside asemel gaasisegusid. Näiteks vorstipakendis on 20% süsihappegaasi ning 80% lämmastikku.
Kokkuvõtteks. Toidugaasi kasutamine on tarbijale täiesti ohutu ja tagab parema kvaliteediga toidu. Põhiline, et tootjad ei pea toote realiseerimisaja pikendamiseks kasutama säilitusaineid. Samuti ei pea toitu kõrgel temperatuuril kuumutama või külmutama, et see paremini säiliks. Toit on värskem, tervislikum ja säilib kauem, sest toidugaas pidurdab nii keemilist, ensümaatilist kui mikrobioloogilist riknemist.
