NEED ON Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse võitjad

By

-

november 11, 2021

NordenBladet – Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kuulutati kolmapäeval välja Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse võitjad. Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlusele saadeti 47 näidendit. Žüriisse kuulunud tõlkija Varja Arola, lavastaja Elise Metsanurk, kirjandusala juhataja Ene Paaver, autor-lavastaja Tiit Palu, näitleja Jaak Prints, dramaturg Priit Põldma ja kunstnik ning filmirežissöör Hardi Volmer otsustasid neist esile tõsta viis.

Žürii andis välja esimese ja kaks teist preemiat ning kaks näidendit tõsteti esile äramärgituna:

I preemia (3750 eurot): Katariina Libe “Võrsed”

II preemia (1875 eurot): Mart Aas “Kaksindus” ja Kadri Lepp “Koju”

Äramärgitud (625 eurot): Heneliis Notton “Emesis” ja Liis Sein “Kutse”

Peapreemia võitis Katariina Libe (endise nimega Ratasepp) tugev psühholoogiline draama “Võrsed”, mis lisaks teravale ja värskele käsitlusele lähisuhetest ning laste saamise tundlikust teemast, annab igale näidendi tegelasele võimaluse oma vaatepunktiks.

Teise preemia saanud Mart Aasa näidend “Kaksindus” kõneleb üksinduse kõrval ka fantaasia ja huumori kaheldamatust olulisusest: Õismäe kortermaja rõdul saab kahestunud poiss-peategelase kasvamisloost piirangutevaba kujutlusmäng.

Kadri Lepa samuti teise preemia saanud “Koju” jäi silma kui voolava dialoogiga joonistatud lugu Eesti perekonnast, mille argist kokkukuuluvust varjutavad distants ja salapära – üksteisele öeldakse palju, kuid ei öelda välja.

Äramärgitud Heneliis Nottoni näidendi “Emesis” 18–19-aastased tegelased seisavad silmitsi traumadega, mida ümbritsev heaolu kustutada ei suuda. Näidendi fragmentaarsus loob pildilise maailma, kus mineviku kummituslikkusest kumavad läbi teravalt isiklikud ja sotsiaalselt valusad teemad.

Äramärgitud Liis Seina näidendi “Kutse” naisnäitlejast peategelane vaatab iseenda peiedel otsa nii oma minevikule kui ka paratamatule surmale. Näidend on kirjutatud tugeva kaasajatunnetusega, mis väljendub nii näidendi temaatikas kui ka oskuslikult dia- ja monolooge põimivas vormis.

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendivõistlusi alates 1995. aastast.

Vaata ka:

Eesti: Valitsus muutis avalike ürituste mahupiirangut ning tõhususdooside lube

By

Helena-Reet Ennet

-

november 11, 2021

NordenBladet – Valitsus otsustas muuta avalike ürituste mahupiirangut, alates esmaspäevast on siseruumis lubatud teha üritusi, kus on 1000 osalejat ja õues 2000 osalejaga üritusi.

“Iseenesest nii suuri üritusi praegu toimumas väga ei ole kultuuriministeeriumi andmetel. Selle piirangu mõte on selles, et tegelikult siiski suuri üritusi hetkel korraldada ei ole mõistlik. Kuigi meil on langustrend, oleme me väga piiri peal,” ütles peaminister Kaja Kallas (RE) valitsuse pressikonverentsil.

Samuti otsustas valitsus lubada AstraZeneca ja Jansseni vaktsiiniga end kaitsesüstinud inimestel teha tõhustusdoose juba pärast viite kuud, sest nende vaktsiinide kaitse langeb ajas kiiremini.

“Eesti andmetele tuginedes langeb AstraZeneca vaktsiiniga esmase vaktsineerimiskuuri läbinud inimestel vaktsiini efektiivsus nakatumise vastu olulisel määral enne kuuendat kuud, samas kui haiglasse sattumise eest kaitsevad mõlemad vaktsiinid endiselt hästi. Jansseni vaktsiiniga hakati Eestis vaktsineerima alates aprillist ning efektiivsuse langustrend on sarnane AstraZeneca vaktsiinile,” ütles valitsuse COVID-19 teadusnõukoja ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Irja Lutsar.

Tõhustusdoosi võimaldatakse Eestis kõigile üle 18-aastastele. Tõhustusdoosina kasutatakse Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty ja Moderna vaktsiini Spikevax, sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on läbitud esmane vaktsineerimiskuur. Spikevax vaktsiini tõhustusdoos on pool esmaseks vaktsineerimiseks kasutatud annusest ning Comirnaty korral kasutatakse esmasele vaktsineerimisele sarnaseid annuseid.

Haigusleht perekondliku lähikontakti puhul

Peaminister Kaja Kallas ütles ka, et valitsus soovitab kirjutada perearstidel välja haiguslehti inimestele, kes on sunnitud koos koroonahaigega kodus olema.

Kallas ütles, et enamus Eesti inimesi on vastutustundlikud ja kuulavad soovitusi.

“Seda kohustuslikuna teha on keeruline. Kes kontrollib, kes elab kellega koos? On kärgpered. Inimestel on suvilad,” kommenteeris Kallas.

Lisaks vähendaks see Kallase sõnul vaktsineerimata inimeste motivatsiooni end vaktsineerida.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) lisas omaltpoolt, et nakatumisnäitajad on jõudnud langusesse ja paranemise märke näitavad ka haiglaravi numbrid.

“Prognoos näitab, et lähinädalatel on oodata haiglaravi vajaduses langustrendi, see omakorda annab võimaluse haiglatele, Eesti tervishoiusüsteemile vältida vahepeal kavandatud otsuseid, mis oleks eeldanud 15. novembrist laiaulatuslikult täiendavate Covid-voodikohtade avamist ja plaanilise ravi senisest ulatuslikumalt piiramist,” rääkis Kiik.

Fotoarhiiv: Eesti Riigkogu/Erik Peinar

Eesti: Tallinna Lennujaamast on eeloelval talvel rekordarv sihtkohti

By

Helena-Reet Ennet

-

november 11, 2021

NordenBladet – Tallinna Lennujaam teatas, et eeloleval talvel on sihtkohade valikus 40 linna, mis on uus rekord. Sihtkohti on palju, sest lennufirmad võistlevad koroonakriisi järgse turujaotuse pärast, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kasvamas on ka Tallinna Lennujaama külastavate reisijate arv. Oktoobris oli neid 185 000, mis on suurim kuine arv kriisi algusest alates. Kriisieelsest tasemest moodustab see veidi enam kui poole.

Lendude keskmine täituvus on samuti paranenud ning oli oktoobris 68 protsenti, aasta tagasi oli täituvus umbes 30 protsenti.

“Pärast poolteist aastat kestnud väga rasket olukorda turismi- ja lennundussektoris peavad lennufirmad kiiresti oma turuosa taastama ja tänasel hetkel avatakse palju sihtkohti. Ja mis on reisijatele kõige olulisem, piletid on praegu väga odavad. Tänaseks hetkeks on aru saadud, et reisimine ei võrdu nakatumine. Ehk siis nakatumine võib meieni jõuda ka siin samas Eestis. Reisile minnakse tavaliselt vaktsineeritult, me kutsume kõiki inimesi üles ennast vaktsineerima, see teeb reisimise palju lihtsamaks, palju muretumaks,” rääkis Tallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe.

Eesti: Nakatumine on nädalaga langenud, täiendavaid koroonapiiranguid ei tule

By

Helena-Reet Ennet

-

november 11, 2021

NordenBladet – Viimase nädalaga on nakatumisi olnud 3600 võrra vähem kui eelmise nädala jooksul, mistõttu valitsus uute piirangute kehtestamist praegu vajalikuks ei pea. Kui langustrend samas tempos jätkub, saavad haiglad plaanilise ravi juurde naasta umbes aastavahetuseks.

“Haigestumine on pööranud langustrendi, mis annab lootust, et kuue-seitsme nädala pärast, aastavahetuseks, on ka olukord haiglates parem,” ütles terviseameti juhi kt Mari-Anne Härma.

Nii nakatunute kui ka haiglaravile saabuvate patsientide arv näitab langustrendi, enim Tallinnas ja Harjumaal, kõige vähem aga Ida regioonis.

Langustrend on saavutatud kõigi faktorite koosmõjust: kasvanud ohutajust, vaktsineerimata inimeste kontaktide vähenemisest, mõnede regioonide distantsõppest, hoogustunud vaktsineerimisest (eriti kolmandate dooside arvelt), siseruumides maskikandmisest jms.

“Haiglaravil patsientide arv on stabiilselt 600 ringis, see peaks järgmisest nädalast selgesse langustrendi pöörduma,” ütles Härma, selgitades, et haiglaravisse jõuab nakatumise trend kahenädalase viibega. See tähendab, et kui nakatumine väheneb, väheneb ka haiglaravi vajajate hulk, ent umbes kaks nädalat hiljem. Seetõttu näeb optimistlik stsenaarium ette, et kuue-seitsme nädala pärast võiks koroona kõrvale taas ka plaaniline ravi mahtuda.

Piiranguid saab ühiskonnas hakata leevendama aga alles siis, kui haiglaravi vajavate koroonahaigete arv on langenud 200-ni. Päris ära kaotada ei saa piiranguid ka siis, sest jõulud ja aastavahetus oma pidudega kasvataks muidu taas nakatumisriski.

“Terviseamet soovitab jõulupeod edasi lükata ja uusi pidusid mitte planeerida,” ütles Härma.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et laiaulatuslikke samme täiendavateks piiranguteks pole põhjust ette võtta, ent ka piirangute leevendamisest pole praegu põhjust ka rääkida. Valitsus arutab neljapäeval, millised võiksid olla ürituste mahupiirangud, et jõulude ja aastavahetuse peod võimalikult nakkusohutult korraldada, kuid laiaulatuslikke ajalisi piiranguid neile seadma ei hakata. Siiski soovitas ka Kiik peod pigem rahulikumasse aega edasi lükata ning pühi kitsas pereringis veeta.

Kiik tõi veel esile, et neli EL-i kõige madalama nakatumisega riiki on üksiti kõige kõrgema vaktsineeritusega riigid ning suurima nakatumise ja suremusega riikides on jällegi EL-i keskmisest madalam vaktsineeritus, mistõttu on vaktsineerimise ja haiguse levimuse vahel mustvalge seos, mida näeb kõikjal maailmas.

“Vaktsineerimine on ainus jätkusuutlik tee selle pandeemia ületamiseks. See aitab päästa kellegi elu ja toob pandeemia lõpu lähemale,” ütles Kiik.

Islandi näitleja ja kirjanik Ævar Þór Benediktsson kohtub Eesti õpilastega

By

Helena-Reet Ennet

-

november 10, 2021

NordenBladet — 24.-26. novembril kohtuvad kolme kooli õpilased islandi näitleja ja kirjaniku Ævar Þór Benediktssoniga. Virtuaalsed kohtumised toimuvad nii Pärnus kui ka Kohilas.

Ævar Þór (Aevar Thor) on näitleja ja kirjanik, keda Islandil tuntakse kõige paremini tänu teadlasest televisiooni-, raadio- ja raamatutegelasele Ævar ning populaarsele raamatusarjale „Your very own“ (eesti k. “Sinu oma”) , kus lugeja saab ise loo tegevust ja lõppu kujundada.

Aastatel 2015.–2019. käivitas Ævar viis üleriigilist lugemise väljakutset, kus osalesid lapsed vanuses 5–13 aastat. Iga väljakutse lõpus valiti viis osalejat, kellest said tegelased raamatusarjas „The Young Adventures of Ævar the Scientist“ (eesti k. “Teadlase Ævari nooruslikud seiklused”). Viie väljakutse raames loeti rohkem kui 330 000 raamatut. Lugemisväljakutse eest nomineeriti Ævar 2017. ja 2018. aastal lugemise edendajana ALMA auhinnale. 2017. aastal valiti Ævar kogumikku Aarhus39, kus tuuakse esile 39 aasta silmapaistvamat noort kirjanikku.

Ævar on pälvinud oma töö eest veel mitmeid auhindu, sealhulgas Islandi lasteraamatuauhinna, raamatumüüja auhinna (The Bookseller’s Awards), neli Edda auhinda oma telesaate eest ning kultuuri- ja haridusministeeriumi eriauhinna tema panuse eest islandi keele arengusse. 2016. aastal nomineeriti Ævar Islandi laste- ja noorteraamatute auhinnale (teosega „The Robot Attack“) ning samal aastal oli ta ka DeBary silmapaistvate lasteraamatuauhindade finalist ja esimene rahvusvaheline valik (teosega „Dinosaurs in Reykjavik).

Praegu elab Ævar Islandil Reykjavíkis koos oma kihlatu, nende poja ja kassiga.