Laupäev, juuli 12, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Selgusid Betti Alveri kirjandusauhinna nominendid

NordenBladet – 23. novembril kuulutatakse Tartu Ăślikooli raamatukogus välja seekordne Betti Alveri kirjanduspreemia laureaat. Nominentide hulgas on nii täiesti uusi autoreid kui ka varasemast tuttavaid nimesid.

Betti Alveri kirjandusauhind põhineb Betti Alveri testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit.

Arvesse tulevad ka autorid, kes varem üllitanud mitteilukirjanduslikke või draamateoseid ning need, kes varem avaldanud teistes keeltes. Käesoleval aastal antakse preemia välja 26. korda.

Žüriisse kuulusid tänavu Taavi Eelmaa (2020. aasta laureaat), Helle Maaslieb, Berit Petolai, Triin Ploom-Niitra ja Mihkel Samarüütel, hindamisel oli 33 teost. Žürii valis debütantide seast seitse nominenti:

Aliis Aalmann, luulekogu “Verihaljas” (Kultuurileht)

Anna Kaare, luulekogu “InteГрация” (Kultuurileht)

Ilmar Lehtpere, luulekogu “Kodutud luuletused” (Verb)

Natalja Nekramatnaja, luulekogu “Sinine pojeng” (Tuum)

Olav Osolin, romaan “Kus lendab part” (Varrak)

Rait Piir, proosakogu “Hinged mõõgateral” (Lummur)

Ave Taavet, proosakogu “Valerahategija” (Kultuurileht)

“Ehkki arvuliselt ilmus ilukirjanduslikke esikteoseid mõne lähiaastaga võrreldes tänavu vähem, oli debĂĽĂĽtide plejaad sisulises plaanis kirev,” kommenteeris žürii liige Triin Ploom-Niitra. “Nii luules kui ka proosas tõstsime esile mitmeid tugevaid kandidaate, ent nomineeritavaid teoseid võinuks seekord loetleda rohkemgi. Nimetamist väärib kindlasti stiilide ja rakursside paljusus, nominentide seas on nii ulmet, krimikirjandust kui ka n-ö maagilist realismi esindav laad, samuti rõõmustavalt eripalgeliste luuleminade rohkus.”

Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ja sellega kaasneb vastav tunnistus.

Avafoto: Betti Alver

NEED ON Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse võitjad

NordenBladet – Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kuulutati kolmapäeval välja Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse võitjad. Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlusele saadeti 47 näidendit. Žüriisse kuulunud tõlkija Varja Arola, lavastaja Elise Metsanurk, kirjandusala juhataja Ene Paaver, autor-lavastaja Tiit Palu, näitleja Jaak Prints, dramaturg Priit Põldma ja kunstnik ning filmireĹľissöör Hardi Volmer otsustasid neist esile tõsta viis.

Žürii andis välja esimese ja kaks teist preemiat ning kaks näidendit tõsteti esile äramärgituna:

I preemia (3750 eurot): Katariina Libe “Võrsed”

II preemia (1875 eurot): Mart Aas “Kaksindus” ja Kadri Lepp “Koju”

Ă„ramärgitud (625 eurot): Heneliis Notton “Emesis” ja Liis Sein “Kutse”

Peapreemia võitis Katariina Libe (endise nimega Ratasepp) tugev psĂĽhholoogiline draama “Võrsed”, mis lisaks teravale ja värskele käsitlusele lähisuhetest ning laste saamise tundlikust teemast, annab igale näidendi tegelasele võimaluse oma vaatepunktiks.

Teise preemia saanud Mart Aasa näidend “Kaksindus” kõneleb ĂĽksinduse kõrval ka fantaasia ja huumori kaheldamatust olulisusest: Ă•ismäe kortermaja rõdul saab kahestunud poiss-peategelase kasvamisloost piirangutevaba kujutlusmäng.

Kadri Lepa samuti teise preemia saanud “Koju” jäi silma kui voolava dialoogiga joonistatud lugu Eesti perekonnast, mille argist kokkukuuluvust varjutavad distants ja salapära – ĂĽksteisele öeldakse palju, kuid ei öelda välja.

Ă„ramärgitud Heneliis Nottoni näidendi “Emesis” 18–19-aastased tegelased seisavad silmitsi traumadega, mida ĂĽmbritsev heaolu kustutada ei suuda. Näidendi fragmentaarsus loob pildilise maailma, kus mineviku kummituslikkusest kumavad läbi teravalt isiklikud ja sotsiaalselt valusad teemad.

Ă„ramärgitud Liis Seina näidendi “Kutse” naisnäitlejast peategelane vaatab iseenda peiedel otsa nii oma minevikule kui ka paratamatule surmale. Näidend on kirjutatud tugeva kaasajatunnetusega, mis väljendub nii näidendi temaatikas kui ka oskuslikult dia- ja monolooge põimivas vormis.

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendivõistlusi alates 1995. aastast.

Vaata ka:

Eesti: Valitsus muutis avalike ürituste mahupiirangut ning tõhususdooside lube

NordenBladet – Valitsus otsustas muuta avalike ĂĽrituste mahupiirangut, alates esmaspäevast on siseruumis lubatud teha ĂĽritusi, kus on 1000 osalejat ja õues 2000 osalejaga ĂĽritusi.

“Iseenesest nii suuri ĂĽritusi praegu toimumas väga ei ole kultuuriministeeriumi andmetel. Selle piirangu mõte on selles, et tegelikult siiski suuri ĂĽritusi hetkel korraldada ei ole mõistlik. Kuigi meil on langustrend, oleme me väga piiri peal,” ĂĽtles peaminister Kaja Kallas (RE) valitsuse pressikonverentsil.

Samuti otsustas valitsus lubada AstraZeneca ja Jansseni vaktsiiniga end kaitsesüstinud inimestel teha tõhustusdoose juba pärast viite kuud, sest nende vaktsiinide kaitse langeb ajas kiiremini.

“Eesti andmetele tuginedes langeb AstraZeneca vaktsiiniga esmase vaktsineerimiskuuri läbinud inimestel vaktsiini efektiivsus nakatumise vastu olulisel määral enne kuuendat kuud, samas kui haiglasse sattumise eest kaitsevad mõlemad vaktsiinid endiselt hästi. Jansseni vaktsiiniga hakati Eestis vaktsineerima alates aprillist ning efektiivsuse langustrend on sarnane AstraZeneca vaktsiinile,” ĂĽtles valitsuse COVID-19 teadusnõukoja ja immunoprofĂĽlaktika ekspertkomisjoni liige Irja Lutsar.

Tõhustusdoosi võimaldatakse Eestis kõigile üle 18-aastastele. Tõhustusdoosina kasutatakse Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty ja Moderna vaktsiini Spikevax, sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on läbitud esmane vaktsineerimiskuur. Spikevax vaktsiini tõhustusdoos on pool esmaseks vaktsineerimiseks kasutatud annusest ning Comirnaty korral kasutatakse esmasele vaktsineerimisele sarnaseid annuseid.

Haigusleht perekondliku lähikontakti puhul

Peaminister Kaja Kallas ütles ka, et valitsus soovitab kirjutada perearstidel välja haiguslehti inimestele, kes on sunnitud koos koroonahaigega kodus olema.

Kallas ĂĽtles, et enamus Eesti inimesi on vastutustundlikud ja kuulavad soovitusi.

“Seda kohustuslikuna teha on keeruline. Kes kontrollib, kes elab kellega koos? On kärgpered. Inimestel on suvilad,” kommenteeris Kallas.

Lisaks vähendaks see Kallase sõnul vaktsineerimata inimeste motivatsiooni end vaktsineerida.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) lisas omaltpoolt, et nakatumisnäitajad on jõudnud langusesse ja paranemise märke näitavad ka haiglaravi numbrid.

“Prognoos näitab, et lähinädalatel on oodata haiglaravi vajaduses langustrendi, see omakorda annab võimaluse haiglatele, Eesti tervishoiusĂĽsteemile vältida vahepeal kavandatud otsuseid, mis oleks eeldanud 15. novembrist laiaulatuslikult täiendavate Covid-voodikohtade avamist ja plaanilise ravi senisest ulatuslikumalt piiramist,” rääkis Kiik.

Fotoarhiiv: Eesti Riigkogu/Erik Peinar

Eesti: Tallinna Lennujaamast on eeloelval talvel rekordarv sihtkohti

NordenBladet – Tallinna Lennujaam teatas, et eeloleval talvel on sihtkohade valikus 40 linna, mis on uus rekord. Sihtkohti on palju, sest lennufirmad võistlevad koroonakriisi järgse turujaotuse pärast, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kasvamas on ka Tallinna Lennujaama kĂĽlastavate reisijate arv. Oktoobris oli neid 185 000, mis on suurim kuine arv kriisi algusest alates. Kriisieelsest tasemest moodustab see veidi enam kui poole.

Lendude keskmine täituvus on samuti paranenud ning oli oktoobris 68 protsenti, aasta tagasi oli täituvus umbes 30 protsenti.

“Pärast poolteist aastat kestnud väga rasket olukorda turismi- ja lennundussektoris peavad lennufirmad kiiresti oma turuosa taastama ja tänasel hetkel avatakse palju sihtkohti. Ja mis on reisijatele kõige olulisem, piletid on praegu väga odavad. Tänaseks hetkeks on aru saadud, et reisimine ei võrdu nakatumine. Ehk siis nakatumine võib meieni jõuda ka siin samas Eestis. Reisile minnakse tavaliselt vaktsineeritult, me kutsume kõiki inimesi ĂĽles ennast vaktsineerima, see teeb reisimise palju lihtsamaks, palju muretumaks,” rääkis Tallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe.

Eesti: Nakatumine on nädalaga langenud, täiendavaid koroonapiiranguid ei tule

NordenBladet – Viimase nädalaga on nakatumisi olnud 3600 võrra vähem kui eelmise nädala jooksul, mistõttu valitsus uute piirangute kehtestamist praegu vajalikuks ei pea. Kui langustrend samas tempos jätkub, saavad haiglad plaanilise ravi juurde naasta umbes aastavahetuseks.

“Haigestumine on pööranud langustrendi, mis annab lootust, et kuue-seitsme nädala pärast, aastavahetuseks, on ka olukord haiglates parem,” ĂĽtles terviseameti juhi kt Mari-Anne Härma.

Nii nakatunute kui ka haiglaravile saabuvate patsientide arv näitab langustrendi, enim Tallinnas ja Harjumaal, kõige vähem aga Ida regioonis.

Langustrend on saavutatud kõigi faktorite koosmõjust: kasvanud ohutajust, vaktsineerimata inimeste kontaktide vähenemisest, mõnede regioonide distantsõppest, hoogustunud vaktsineerimisest (eriti kolmandate dooside arvelt), siseruumides maskikandmisest jms.

“Haiglaravil patsientide arv on stabiilselt 600 ringis, see peaks järgmisest nädalast selgesse langustrendi pöörduma,” ĂĽtles Härma, selgitades, et haiglaravisse jõuab nakatumise trend kahenädalase viibega. See tähendab, et kui nakatumine väheneb, väheneb ka haiglaravi vajajate hulk, ent umbes kaks nädalat hiljem. Seetõttu näeb optimistlik stsenaarium ette, et kuue-seitsme nädala pärast võiks koroona kõrvale taas ka plaaniline ravi mahtuda.

Piiranguid saab ühiskonnas hakata leevendama aga alles siis, kui haiglaravi vajavate koroonahaigete arv on langenud 200-ni. Päris ära kaotada ei saa piiranguid ka siis, sest jõulud ja aastavahetus oma pidudega kasvataks muidu taas nakatumisriski.

“Terviseamet soovitab jõulupeod edasi lĂĽkata ja uusi pidusid mitte planeerida,” ĂĽtles Härma.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et laiaulatuslikke samme täiendavateks piiranguteks pole põhjust ette võtta, ent ka piirangute leevendamisest pole praegu põhjust ka rääkida. Valitsus arutab neljapäeval, millised võiksid olla ürituste mahupiirangud, et jõulude ja aastavahetuse peod võimalikult nakkusohutult korraldada, kuid laiaulatuslikke ajalisi piiranguid neile seadma ei hakata. Siiski soovitas ka Kiik peod pigem rahulikumasse aega edasi lükata ning pühi kitsas pereringis veeta.

Kiik tõi veel esile, et neli EL-i kõige madalama nakatumisega riiki on üksiti kõige kõrgema vaktsineeritusega riigid ning suurima nakatumise ja suremusega riikides on jällegi EL-i keskmisest madalam vaktsineeritus, mistõttu on vaktsineerimise ja haiguse levimuse vahel mustvalge seos, mida näeb kõikjal maailmas.

“Vaktsineerimine on ainus jätkusuutlik tee selle pandeemia ĂĽletamiseks. See aitab päästa kellegi elu ja toob pandeemia lõpu lähemale,” ĂĽtles Kiik.