NordenBladet – “Nüüd on kroonprintsess lossi pealik. Kroonprintsess Victoria astub sel nädalal oma isa asemele,” kirjutab Aftonbladet.
Kuningas ja kuninganna on end ametlikult töölt vabaks võtnud, et päikest ja soojust nautida.
“Kuningas ja kuninganna on erapuhkusel,” kinnitab õukonna infojuht Margareta Thorgren.
Alates 1. märtsist on kroonprintsess Victoria riigipea asetäitja ehk oma isa asetäitja.
Kuningas ja kuninganna lahkusid Rootsist nädalaks puhkuseks Ida-Aafrikasse Keeniasse. Nad asuvad pealinnas Nairobis, selgub maade marssali dokumendist valitsusele.
See tähendab, et Victoria võtab formaalselt üle kuninga kohustused, kuni too 8. märtsil taas Rootsi pinnale maandub.
Neljapäeval kohtub ta kuningapalees Maailmapanga presidendi Ajay Bangaga. Samal ajal toimub muidugi ka töö, mis pole kuninglikus kalendris registreeritud. Nii Victorial kui Danielil on kuninglikus palees kontorid, kus nad töötavad koos oma töötajatega.
Prints Daniel kohtub sel nädalal Järvaveckans tegevjuhi Ahmed Abdirahmani ja kahe tema kolleegiga, et rääkida raportist “Ebavõrdne tervis”.
Kui kuningas laupäeval tööle naaseb, sõidab kroonprintsess Victoria koos abikaasaga Trondheimi suusatamise maailmameistrivõistlustel rootslasi toetama.
NordenBladet – Rootsis Gotlandil uuritakse võimalikku sabotaaži pumbajaamas, mis oleks võinud kogu Gotlandi veeta jätta. Eile avastati, et keegi oli katkestanud elektri ühele veepumbale, avades elektrikapi ja eemaldades kaabli. Õnneks suutsid tehnikud süsteemi kiiresti taastada, vältides suuremat veekriisi.
„Tehnikud sõitsid kohale ja konstateerisid, et keegi on avanud elektrikapi, tõmmanud välja kaabli ja sellega katkestanud elektrivoolu pumbale. Tehnik ühendas kaabli uuesti ja taaskäivitas pumbajaamas alarmsüsteemi kell 21.30. Pump töötab jälle,“ teatas politsei esindaja Mats Eriksson.
Juhtum on klassifitseeritud sabotaažiks, kuid seni pole kahtlusaluseid. Rootsi julgeolekupolitsei Säpo kinnitas, et on intsidendist teadlik. Gotlandi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi esindajad ei avaldanud, kui paljusid inimesi see oleks mõjutanud, kuid kinnitasid, et sabotaaž võinuks häirida suurt osa saarest.
Üks kohalik ütles Aftonbladetile, et sabotaaž leidis aset pumbajaamas, mis ammutab vett Põhja-Gotlandil Tingstäde rabast.
NordenBladet – Kuigi president Trump on kritiseerinud NATO-t ja vihjanud võimalusele, et USA võiks alliansist lahkuda, on sellise sammu tegelik tõenäosus väike. Põhjuseid selleks on mitmeid.
1. Kui USA lahkuks NATO-st, kahaneks tema mõjuvõim maailmas märkimisväärselt. 2. USA Kongress võttis 2023. aastal vastu seaduse, mis keelab presidendil ühepoolselt NATO-st välja astuda ilma kahekolmandikulise Senati nõusolekuta või Kongressi aktita.
3. USA sõjavägi ja luurekogukond on selgelt NATO püsimise poolt, kuna allianss tugevdab USA globaalset positsiooni ja heidutab Venemaad ning Hiinat.
4. Lisaks näitavad uuringud, et enamik ameeriklasi toetab NATO liikmelisust.
Kui USA lahkuks NATO-st, kahaneks Ameerika mõjuvõim maailmas märkimisväärselt mitmel põhjusel:
1. USA geopoliitilise mõju vähenemine
NATO on üks peamisi platvorme, kus USA suudab oma mõju maailmapoliitikas maksimaalselt rakendada. Selle kaudu dikteerib Washington suuresti Lääne julgeolekupoliitikat, mõjutab Euroopa sõjalisi otsuseid ja hoiab kontrolli all strateegilisi partnereid. Lahkumine NATO-st annaks Euroopale võimaluse hakata iseseisvamaks ning pöörata pilk soovi korral ka teistele geopoliitilistele keskustele, näiteks Hiinale.
2. USA sõna kaotaks rahvusvaheliselt kaalu
Kui USA ei kuulu enam NATO-sse, siis tema häält enam Lääne kollektiivkaitse küsimustes ei arvestata. Euroopa riigid, kes seni on olnud suures osas Washingtoni otsustest sõltuvad, hakkaksid iseseisvalt otsuseid tegema. Näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa võiksid hakata edendama oma sõltumatumat kaitsekoostööd, mis viiks Ameerika Ühendriikide marginaalsemaks muutumiseni rahvusvahelisel areenil. See kahandaks USA kui “maailma politseiniku” staatust.
3. Trumpi maine kahanemine nii kodus kui ka välismaal
Euroopas: NATO-st lahkumine võiks olla Euroopas laialdaselt tajutav reetmisena, eriti Ida-Euroopa riikide, näiteks Poola ja Balti riikide jaoks, kes sõltuvad USA julgeolekugarantiidest. See kahjustaks USA pehme jõu positsiooni ja usaldusväärsust, kuna tulevikus ei pruugi liitlased enam pidada Washingtoni sõnu ja lepinguid usaldusväärseks.
Ameerikas: Kuigi osa Trumpi toetajaid (näiteks isolatsionismi pooldavad konservatiivid) võiksid kiita NATO-st lahkumist kui “America First” poliitika võitu, siis suurem osa USA poliitilisest ja sõjalisest establishment’ist mõistaks selle hukka. USA senat on juba vastu võtnud seaduse, mis keelab presidendil NATO-st ühepoolselt lahkuda ilma Kongressi heakskiiduta, mis näitab, et isegi Trumpi partei sees pole see populaarne idee.
4. USA majanduslik ja sõjaline haavatavus suureneks
NATO-st lahkumine ei tooks USA-le rahalist kasu nii, nagu mõned Trumpi toetajad võiksid arvata. Jah, USA kulutab NATO-sse rohkem kui enamik liikmesriike, kuid vastutasuks saab ta mitmeid eeliseid:
NATO aitab hoida USA sõjalist kohalolekut Euroopas ja tagab, et USA-l on strateegilised liitlased.
USA ettevõtted saavad kasu NATO sõjalistest lepingutest, relvahangetest ja infrastruktuuri investeeringutest.
NATO võimaldab USA-l oma globaalset heidutusvõimet tugevdada – kui NATO kaob või nõrgeneb, peab USA rohkem ressursse kulutama Aasias ja mujal maailmas oma mõju säilitamiseks.
Trump teeks USA-le ja endale karuteene
Kui USA lahkuks NATO-st, tooks see kaasa:
Washingtoni mõju drastilise languse maailma julgeolekupoliitikas.
NATO liitlaste suurema sõltumatuse, mis võib pikas perspektiivis USA globaalse juhtpositsiooni ohustada.
Trumpi enda maine kahjustumise – teda hakatakse nägema presidendina, kes nõrgestas Ameerika positsiooni, mitte tugevdas seda.
Suurema geopoliitilise ebakindluse, mis võib kaasa tuua Venemaa ja Hiina mõju suurenemise.
Miks Trump kasutab NATO-st lahkumise retoorikat?
Pole president Trump ega tema meeskond naiivsed ning NATO-teemalisi ähvardusi ei tohiks võtta lihtsalt juhusliku emotsioonipurskena. Trumpi sõnu tasub tõsiselt võtta, kuid mitte tingimata sõna-sõnalt. Sellel retoorikal on oma strateegiline eesmärk ja mõju.
Valimistaktika ja oma baasi mobiliseerimine
Trumpi poliitika põhineb tugevalt “America First” narratiivil, mis keskendub Ameerika kulude vähendamisele välismaal ning siseriiklike probleemide prioriteediks seadmisele.
Paljud tema toetajad – eriti konservatiivsemad ja rahvuslikult meelestatud ameeriklased – usuvad, et USA kulutab NATO-le ebaproportsionaalselt palju, samas kui Euroopa panustab liiga vähe.
NATO kriitika aitab tal kinnistada oma mainet kui “outsider’it”, kes on valmis lõhkuma vanu süsteeme ja seisma Ameerika maksumaksjate eest.
Euroopa surve alla panemine ja suuremad panused
NATO-st lahkumise ähvardus võib olla läbirääkimistaktika, et survestada Euroopa riike kulutama rohkem omaenda kaitsele.
Trump on juba varem NATO liikmesriike süüdistanud selles, et nad “kasutavad USA-d ära”, ning on nõudnud, et nad täidaksid oma kokkulepitud kaitsekulutuste eesmärki (2% SKP-st).
Ajalooliselt on selline surve töötanud – paljud Euroopa riigid (näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa) on viimastel aastatel suurendanud oma kaitsekulutusi osaliselt tänu Trumpi survestamisele.
USA sisepoliitiline mõju – surve Bidenile ja demokraatidele
NATO kriitika võimaldab Trumpil end vastandada Bideni administratsioonile, kelle poliitika on olnud vastupidine – tugevdada alliansse ja toetada Ukrainat.
Kui Trump suudab veenda oma valijaid, et NATO on kulukas ja ebaefektiivne, võib see survestada ka demokraate ja mõõdukamaid vabariiklasi oma seisukohti üle vaatama.
Trumpi välispoliitika strateegia: vähem globalismi, rohkem tehingupõhist lähenemist
Trump ei ole traditsiooniline geopoliitik, vaid tema vaade rahvusvahelisele poliitikale põhineb tehingutel (deal-making). Ta usub, et USA peaks sõlmima kahepoolseid kokkuleppeid riikidega, mitte toetuma multilateraalsetele organisatsioonidele.
NATO-st lahkumisega ähvardamine võib olla viis, kuidas sundida Euroopat pakkuma USA-le soodsamaid majanduslikke või kaubanduslikke kokkuleppeid.
Kas USA võiks NATO-st päriselt lahkuda?
Tõenäosus, et Trump päriselt viib selle ähvarduse ellu, on väike.
USA kongress on vastu võtnud seaduse, mis keelab presidendil ühepoolselt NATO-st lahkuda ilma Kongressi heakskiiduta.
Paljud vabariiklased, eriti need, kes toetavad tugevat sõjalist liitu Euroopaga, ei laseks Trumpil seda lihtsalt teha.
Lisaks on USA sõjavägi ja luurekogukond selgelt NATO püsimise poolt, kuna allianss tugevdab USA globaalset positsiooni ja heidutab Venemaad ning Hiinat.
Trumpi NATO-kriitika on pigem taktika kui reaalne plaan
Trump kasutab NATO-vastast retoorikat oma valijate mobiliseerimiseks ja Euroopa riikide survestamiseks.
Ta püüab suruda Euroopat rohkem maksma ja vähendada USA koormust alliansis.
Kuigi USA lahkumise tõenäosus NATO-st on väike, võib Trumpi kriitika nõrgestada alliansi ühtsust ja usaldusväärsust.
Reaalne oht ei pruugi olla USA täielik lahkumine, vaid see, et Trump nõrgendab NATO otsustusvõimet ja vähendab USA panust.
President Donald Trumpi võimalik otsus NATO-st lahkuda tooks kaasa märkimisväärseid tagajärgi nii tema enda mainele kui ka Ameerika Ühendriikide positsioonile rahvusvahelisel areenil.Lühidalt öeldes – Trump võib küll NATO-st lahkumist retooriliselt kasutada, kuid reaalselt oleks see eeskätt USA jaoks strateegiline katastroof.
NordenBladet – Peale kaheaastast tehnoloogiahiiglaste pidurdamatuna näivat rallit näitavad optsioonikauplejad väsimuse märke. Suurimad tehnoloogiaettevõtted, tuntud kui Magnificent 7, on hakanud mahajääma laiemast turust, sest jätkuvalt kasvavad mured USA tehisintellekti domineerimise ja majanduse väljavaadete üle. See on pööre hiljutisest trendist, kus just need vähesed firmad vedasid S&P 500 ja Nasdaq 100 indekseid kõrgemale.
Mis on Magnificent 7?
Magnificent 7 on seitsmest USA suurimast tehnoloogiaettevõttest koosnev grupp, mille hulka kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Amazon (AMZN), Alphabet (GOOGL), Meta (META), Nvidia (NVDA) ja Tesla (TSLA). Need firmad on viimastel aastatel olnud USA aktsiaturgude kasvu peamised mootorid.
Optsioonidega kauplemine: kuidas see toimib?
Optsioonid on finantsinstrumendid, mis annavad investoritele õiguse (kuid mitte kohustuse) osta või müüa aktsiaid kindla hinnaga tulevikus. On kahte põhitüüpi optsioone:
Call optsioonid annavad ostuõiguse, mis on kasulik, kui investor arvab, et aktsia hind tõuseb.
Put optsioonid annavad müügiõiguse, mida kasutatakse kaitseks hinnalanguse vastu või langusele panustamiseks.
Hiljuti on kasvanud huvi put optsioonide vastu tehnoloogiaaktsiate puhul, näidates, et investorid soovivad end hinnalanguse vastu kindlustada.
Miks optsioonide hind tõuseb?
Viimastel nädalatel on tehnoloogiafirmade aktsiate volatiilsus suurenenud. Näiteks Apple’i optsioonide hinnanguline volatiilsus tõusis kõrgeimale tasemele alates septembrist ning investorid ostavad aina enam put optsioone, et vähendada oma kahjusid võimaliku languse korral.
Varasemalt olid turuosalised nii kindlad tehnoloogiafirmade tõusus, et nad maksid rohkem call optsioonide eest, lootes tõusule panustada. Nüüd on tasakaal muutunud, kuna turg on ebakindlam ning riskide maandamine muutub olulisemaks.
Mida tähendab, et kauplejad on tavaliselt nõus negatiivse kaitse eest rohkem maksma?
Optsiooniturul maksavad investorid reeglina rohkem put optsioonide ehk kaitsepositsioonide eest kui call optsioonide eest, kuna hirm languse ees on suurem kui lootus kiirele tõusule. Viimastel aastatel oli tehnoloogiasektor erand, kus inimesed panustasid pigem tõusule. Nüüd, kui riskid on kasvanud, on turu loogika taastunud ning put optsioonid muutunud kallimaks.
Mida see aktsiaturgudele ja majandusele tähendab?
Kasvanud ebakindlus: Investorid kardavad tehnoloogiasektori edasist langust ja otsivad kaitset.
Volatiilsuse kasv: Kui put optsioone ostetakse palju, peavad turutegijad oma positsioone korrigeerima, mis võib väärtpaberihindu veelgi kõigutada.
Mõju majandusele: Tõusvad intressid ja majanduse aeglustumine võivad nõrgestada senist tehnoloogiafirmade juhtivat rolli turul.
Järgnevatel nädalatel jälgivad investorid hoolikalt majandusandmeid ja keskpanga intressipoliitikat, et määrata aktsiaturgude edasine suund.
NordenBladet — Soome abielupaar soetas endale Lapimaal 155 000 euro eest 125-ruutmeetrise korteri. Tehinguid vahendas Rovaniemis asuv kinnisvaravahendusfirma, kirjutab Iltalehti.
Korterit ostes teadis paar, et ees ootab katuseremont ja kanalisatsiooni hooldus, kuid muid remonditöid polnud maja dokumentides kirjas. Tegelikkuses oli 1973. aastal ehitatud kolmekorteriline maja pikka aega alarahastatud ning ühistul puudus professionaalne haldur ja hooldusplaan.
2017. aastal oli ühistu rahaliselt kehvas seisus – laene polnud, kuid kontol oli vähe raha. 2019. aastal selgus, et hoone vajab ulatuslikku remonti: katuse, torustike, elektrisüsteemi ja vihmaveerennide uuendamist ning välisseinte katmist. Kulud oleksid ulatunud 200 000 euroni, millest 80 000 oleks läinud välisseintele, kuna niiskus oli konstruktsioone kahjustanud.
Pettunud ostjad kolisid mujale ja kaebasid müüjad kohtusse, saavutades 65 000 euro suuruse hinnaalanduse. 2020. aastal püüdis ühistu remondiks laenu saada, kuid kinnisvara madal väärtus takistas seda. Omanikel puudus soov või võimalus remondikulud ise katta, mistõttu otsustati 2022. aastal ühistu lammutamisele suunata.
Ostjad süüdistasid kinnisvarabürood olulise teabe varjamises ja esitasid kohtusse 90 000 euro suuruse kahjunõude. Kinnisvarafirma väitis, et kõik vajalikud dokumendid olid õigeaegselt ostjateni jõudnud ning ühistu remondivõlg oli müügibrošüüris märgitud.
Lapimaa kohus lükkas nõude tagasi, kuid kritiseeris kinnisvarabürood dokumentide hilise esitamise eest. Kohus leidis, et maakler oli olnud hooletu, kuid mitte ulatuslikult. Ostjad pidid tasuma kinnisvarabüroo 15 487-eurosed õigusabikulud ning enda 5199-eurosed kulud. Ringkonnakohus keeldus edasikaebust menetlemast, mistõttu otsus jõustus.
