NordenBladet — Leedu konkurentsiamet otsustas alustada analüüsi Ekspress Grupi poolt 2022. aasta detsembris omandatud UAB Lrytas 100% aktsiate ostutehingu suhtes. Analüüsi ajendiks on UAB 15min kaebus.
Ekspress Grupp teeb Leedu konkurentsiametiga igakülgset koostööd.
Mari-Liis Rüütsalu
juhatuse esimees
+372 512 2591
mariliis.ryytsalu@egrupp.ee
NordenBladet – Läti ning Leedu plaanivad tuhandete Valgevene ning Venemaa kodanike riigist välja saatmist. “Eesti sarnaseid meetmeid ei plaani,” ütles siseminister Lauri Läänemets ERR-ile.
Leedu otsustas 4. augustil, et üle tuhande Valgevene ning Venemaa kodaniku on Leedu julgeolekule oht. Kokku 910 Valgevene kodanikku ning 254 Venemaa kodaniku on plaanis seetõttu riigist välja saata.
Leedu viis läbi küsitluse venemeelsete inimeste välja sõelumiseks – näiteks vastasid need inimesed, et Krimmi annekteerimine 2014. aastal oli õigustatud.
Sarnaselt otsustas Läti hiljuti, et viie kuni kuue tuhande Venemaa kodaniku elamisluba tühistatakse ning neil palutakse Lätist lahkuda. Läti karmistas pärast Venemaa sõja algust keelenõudeid. Need Venemaa kodanikud ei ole Läti keele eksamit sooritanud.
NordenBladet – Põhja-Norras paiknev Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on ainus, miskaudu saavad Vene kodanikud sama kergelt Schengenisse nagu enne Venemaa täieulatuslikku sõjalist kallaletungi Ukrainale.
Norra kuningriigil on Vene Föderatsiooniga 198 kilomeetrit pikk piir Põhja-Norras. Kahe riigi vahel on üks piiripunkt, mis Venemaal kannab nime Borisoglebsk ja Norras Storskog. Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on ainus Schengeni viisaruumis, kus riiki sisenemise reeglid pole alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale muutunud, tõi esile Helsingin Sanomat.
Samamoodi nagu enne Venemaa ulatusliku sõjategevuse algust, saavad Vene kodanikud ka praegu minna üle piiri ükskõik millise Schengeni viisaruumi riigi poolt väljastatud viisaga. Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on piiriületajatele avatud iga päev üheksast kella neljani.
Enne koroonaviiruse pandeemiat oli piiripunktis aktiivseim periood nädalavahetusel. Nüüd sõidab kummaski suunas iga päev 200–500 sõidukit. Norra piiripunkti ületavad ka Vene kodanikud, kes püüavad Lõuna-Soome pääseda. Ühe sellise isikuga suutis Helsingin Sanomat ka vestelda, kellel oli Soome turistiviisa, aga kelle varasem eelistatud piiripunkt Venemaa ja Soome vahel suleti eelmisel sügisel. Sama isik toetas ka Venemaa valitsuse algatatud sõda Ukraina vastu.
Põhja-Norras Venemaa piiri lähistel paikneb Kirkkoniemi lennujaam, kus on otselennud Oslosse ja sealtkaudu hea lennuühendus paljude teiste kohtadega maailmas. Samuti on Kirkkoniemil regulaarne bussiühendus Murmanski linnaga. Kõik Helsingin Sanomatega suhelnud Vene kodanikud kinnitasid, et soovivad Euroopas ringi reisida. Samuti ei soovinud inimesed vestelda maailmapoliitikast.
2023. aasta juunis toimus Norra Finnmarki piirkonna politsei andmeil Borisoglebsk-Storskogi piiripunktis 5603 piiriületust, mis on 41 protsenti rohkem kui 2022. aasta juunis. 2023. aasta jaanuarist juunini toimus 38 971 piiriületust, mis on 131 protsenti rohkem kui aasta varem samal perioodil.
Avafoto: Põhja-Norra (NordenBladet)
NordenBladet — Soomes sündis 2023. aasta jaanuarist juunini vähem lapsi kui varem. Juuni esialgse statistika järgi sündis aasta alguses 21 180 last, mis on 1082 last vähem kui 2022. aasta alguses. Elussündide arv jaanuaris-juunis oli 1900. aastast alates mõõtmiste ajaloo madalaim, edastab statistikakeskus.
Sündimus langes 2010ndatel aastatel üheksa aastat järjest. Kui 2010. aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,87, siis 2019. aastal vaid 1,35. Pärast seda, aastatel 2020 ja 2021, toimus sündimuse taastumine, kuid eelmisel aastal pöördus sündimuskordaja taas alla nii, et summaarne sündimuskordaja oli 1,32.
Summaarne sündimuskordaja näitab, mitu last keskmiselt sünnitab naine oma elu jooksul, kui sündimuskordaja jääb arvestusperioodi tasemele.
„Sündimuse langus on sel aastal jätkunud, kuna viimase 12 kuu (juuli 2022–juuni 2023) summaarne prognoositav sündimuse määr oli 1,28. See näitaja on rekordiliselt madal,” ütleb peaaktuaar Joonas Toivola.
Madalat sündide arvu aitab korvata sisseränne. Ajavahemikus jaanuarist juunini asus välismaalt Soome elama 28 345 ja Soomest teistesse riikidesse 5596 inimest.
Sisserännanuid oli 8233 võrra rohkem ja väljarännanuid 1150 võrra vähem kui aasta varem. Sisserändajate arvu kasvu peamiseks põhjuseks olid riigis viibivad ukrainlased, kes said märtsist taotleda Soomes elamisluba. Immigrantidest 7849 ehk kuni 28 protsenti olid Ukraina kodanikud. Soome kodanikke oli sisserändajatest 3146 ja väljarändajatest 3395.
„Võrreldes eelmise aasta algusega oli ukrainlastest sisserändajaid nüüd 7025 võrra rohkem. Tänavu ajutise kaitse alusel Soome tulnud ukrainlased on riiki jõudnud tegelikult juba eelmisel aastal. Asi on selles, et nad on saanud Soomes elukoha alles nüüd. Tähelepanu väärib ka see, et elukoha taotlemine on vabatahtlik ja elukohta on taotlenud vaid osa ukrainlasi,” räägib Joonas Toivola.
Juunis olid immigrantidest 1732 ukrainlased ehk koguni 42 protsenti. Jaanuaris-juunis oli ukrainlaste sisseränne enim suunatud Helsingisse (731), Vantaale (501) ja Espoosse (322).
„Filipiini kodanike immigratsioon on võrreldes eelmise aasta algusega selgelt kasvanud. Esialgsetel andmetel sisenes jaanuarist juunini riiki 1721 filipiinlasest immigranti, samas kui eelmisel aastal samal perioodil kokku 1240. Seega on kuue kuuga kasv 481 inimese võrra,” ütleb peaaktuaar Minna Wallenius.
Suurimad rahvusrühmad immigrantide seas olid aasta alguses Ukraina, Soome, Venemaa, Filipiinid ja India.
Avafoto: Unsplash
NordenBladet — Kui Uusimaal elav naine ostis Keraval oksjoni kaudu vaid 2000 euro eest 97-ruutmeetrise korteri, arvas ta, et tegi elu tehingu. Olin teadlik, et müüki tulevad soodsad korterid, sest inimesed ei jaksa intressi maksta, räägib naine Iltalehtile.
Korterilaenu oli maksta veel umbes 84 000 eurot, mida naine pidas mõistlikuks. Siis aga tekkisid kahtlused. Arvasin, et peab olema mingi põhjus, miks keegi tahab korterist tasuta lahti saada, räägib naine.
Naine otsustas tellida Remondivõla kalkulaatori (Korjausvelkalaskuri) teenuse kaudu majaühistu remonditööde akti. Remondivõla kalkulaator näitab majaühistu tehtud ja tulevasi renoveerimistöid ning prognoosib planeeritavate renoveerimistööde maksumust. Aruandest selgus, et majaühistus on mitu lõpetamata renoveerimistööd. Aastatel 2021–2022 on majaühistus olnud mitmeid veekahjustusi.
Ühistu 2023. aasta juuni üldkoosolekul otsustati torustiku renoveerimine veel aasta võrra edasi lükata. Algselt oli see planeeritud aastasse 2025, räägib naine. Remondivõla määr on aruande järgi 1712 eurot ruutmeetri kohta. 97-ruutmeetrises korteris vastab see enam kui 160 000 eurole.
Pärast teate saamist loobus naine tehingust. Olukord võib olla selline, et ma ei saaks pangast laenu, ütleb naine. Ta lisab, et helistas kohe maaklerile pärast majaühistu kohta teate saamist.
Maakler oli öelnud, et pangad annavad hästi laenu. Sel hetkel mõtles naine, et kas maakler ise ei tea või on see päris ebaviisakas katse müüa korter kellelegi, kes asjadest aru ei saa.
Majaühistult on juba üle võetud kolm korterit tasumata maksete tõttu.
Naise sõnul nõudis tulevaste renoveerimistööde ja nende kulude väljaselgitamine palju aega ja „salapolitseitööd”. Kui ma oleksin praegu Kerava korteriomanik, oleks see tõesti ängistav ja hirmutav. Ma jääksid kõigest ilma, ütleb naine.
See on kurb inimeste jaoks, kes seal elavad ja halvimal juhul kaotavad oma kodu, lisab ta.
Remondivõla kalkulaatori asutaja, kinnisvaramaakler Erkki Murto-Koivisto märkas, et võlg on kogunenud vaid uutele koduostjatele.
Murto-Koivisto selgitas välja, et grupp investoreid ostis Keraval eluasemete investeerimisfirmalt Sato kehvas seisus majaühistu ning võttis sellele 1,5 miljoni euro suuruse laenu. Nüüd koormab laen uusi korteriomanikke, sest investeerimisfirma omandisse jäänud 17 korterit ei koormatud laenudega.
Pärast fassaadi remonti ja maja renoveerimist tõuseb 97,5 ruutmeetri suuruse korteri omaniku hooldus- ja finantseerimistasu praeguselt 1700 eurolt 2500–3000 euroni kuus, ütleb Murto-Koivisto.
Murto-Koivisto sõnul tooks maja edasine renoveerimine lähiaastatel kõikidele elanikele kaasa tohutuid kulutusi.
Kõnealusel korteril tekib hinnanguliselt 70 000–80 000 eurot torustiku ja 58 000 eurot fassaadi remondi võlga eeldusel, et majaühistu saab pangast laenu mõistlikel tingimustel, loetleb Murto-Koivisto.
Majaühistu pabereid vaadates ei näe ju õieti, milline võlapomm seal peidus on. Remondivõla kalkulaatori aruandest tulev laenukoormus on koheselt juhiseks näha.
Majaühistu esimehelt ei õnnestunud Iltalehtil kommentaari saada.
