Reede, aprill 11, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1348 POSTS 0 COMMENTS

AS-i Tallink Grupp 2023 mai statistika

NordenBladet — AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta mais 469 878 reisijat, mida on 3,3% võrra vähem võrreldes eelmise aasta maiga. Veetud kaubaveo ühikute maht vähenes 23,1% võrra 29 678 ühikuni ning veetud reisijate sõidukite maht vähenes 0,1% võrra 72 969 ühikuni eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
2023. aasta mais veeti AS-i Tallink Grupp laevadega reisijaid, kaubaveo ühikuid ja reisijate sõidukeid järgmiselt:

Mai 2023
Mai 2022
muutus

Reisijad
469 878
485 741
-3,3%

Soome-Rootsi
124 647
152 566
-18,3%

Eesti-Soome
292 494
293 895
-0,5%

Eesti-Rootsi
52 737
39 280
34,3%

Kaubaveo ühikud
29 678
38 594
-23,1%

Soome-Rootsi
3 805
6 770
-43,8%

Eesti-Soome
21 060
27 396
-23,1%

Eesti-Rootsi
4 813
4 428
8,7%

Sõiduautod
72 969
73 059
-0,1%

Soome-Rootsi
5 938
8 423
-29,5%

Eesti-Soome
64 823
61 953
4,6%

Eesti-Rootsi
2 208
2 683
-17,7%

SOOME – ROOTSI
Mai Soome-Rootsi veomahud kajastavad Helsingi-Stockholm ja Turu-Kapellskär/Turu-Stockholm laevaliinide opereerimist. Kruiisilaev Galaxy I (endine Galaxy) lõpetas väljaprahtimise tõttu Turu-Stockholm liinil opereerimise 2022. aasta septembris.

EESTI – SOOME
Mai Eesti-Soome veomahud kajastavad shuttle-laevade MyStar ja Megastar opereerimist. Shuttle-laev Star, mis opereeris Tallinn-Helsingi liinil kuni 1. mai 2023. aasta, on pikaajaliselt väljaprahitud ning pakub alates 5. maist 2023 transporditeenust Iirimaa, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa piirkonnas Oscar Wilde’i nime all. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas väljaprahtimise tõttu Tallinn-Helsingi liinil opereerimise 2022. aasta augustis.

EESTI – ROOTSI
Mai Eesti-Rootsi veomahud kajastavad Tallinn-Stockholm ja Paldiski-Kapellskär laevaliinide opereerimist.

MUUD SÜNDMUSED
2023. aasta mais sõlmiti leping kruiisilaeva Silja Europa prahtimiseks, mille alusel jätkab laev tööd Hollandis kuni detsembrini 2023.

Anneli Simm
Investorsuhete koordinaator
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail Anneli.simm@tallink.ee

Muudatused Nordic Fibreboard AS nõukogu koosseisus

NordenBladet — Täna, 5. juunil 2023 teatas AS-i Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja kaaskontrolliv aktsionär Joakim Helenius ettevõttele oma otsusest nõukogust tagasi astuda. Ettevõte kutsub võimalikult kiiresti kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, et ametlikult heaks kiita Joakim Heleniuse tagasiastumise ja nimetada tema asemel ametisse uus nõukogu liige.

Ettevõte teeb ettepaneku nimetada uueks nõukogu liikmeks Rando Tomingase. Rando Tomingas on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi (cum laude) rahanduses Tallinna Tehnikaülikoolis ning töötanud Trigon Capital grupis alates 2014. aastast.

Joakim Helenius tegi seoses nõukogu liikmest lahkumise teatega järgmise avalduse: „Olen jätkuvalt kindel AS Nordic Fibreboard tuleviku osas, mis toodab kvaliteetseid keskkonnasäästlikke isolatsiooniaterjale ning mis aitavad tagada siseruumides tervislikumad kliimatingimused. Võimaliku huvide konflikti ohu vältimiseks lähtun siiski Eesti seadustest, astudes tagasi nõukogu liikmelisusest, et saaksin vastu võtta nõukogu liikme positsioone valdkonnaga seotud teistes ettevõtetes.

Torfinn Losvik
Juhatuse esimees
Telefon: +372 56 99 09 88
E-mail: torfinn.losvik@nordicfibreboard.com

Eesti: Algas side- ja infotehnoloogilisi lahendusi arendav rahvusvaheline õppus CWIX

NordenBladet – Küberväelased osalevad NATO täna alanud alliansisisese info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koostegevusharjutusel CWIX, et arendada kaitseväe olukorra- ning lahinguteadlikkuse süsteemi KOLT ning ehitada teisaldatav teabetöötlussüsteem.

Koostegevusharjutusel CWIX uuritakse, katsetatakse ning testitakse NATO liikmes- ja partnerriikide side- ja infotehnoloogilisi lahendusi ja nende koostöövõimet.

„CWIX õppus annab meile võimaluse harjutada missioonivõrgu loomist ja testida meie teenuste ühilduvust liitlaste sidesüsteemidega,“ ütles õppusel rahvusliku juhi ülesandeid täitev kapten Alar Kalmus küberväejuhatusest. „Pärast õppust antakse valideeritud süsteem üle õhuväele. See lihtsustab õhuväe koostööd ja infovahetust liitlastega.“

Eestlased lähevad õppusele muu hulgas arendama kaitseväe olukorra- ning lahinguteadlikkuse süsteemi KOLT ning selle koostalitusvõimet, samuti on neil kavas ehitada teisaldatav teabetöötlussüsteem, mis saavutaks koostöövõime ja ühilduvuse teiste õppusel osalevate riikide võrkudega.

Eestist osaleb õppusel üle kahekümne küberväejuhatuse, kaitseväe peastaabi, õhuväe, 1. jalaväebrigaadi ja CR14 spetsialisti. Nende seas ka neli küberväejuhatuse IKTKe ajateenijat, kelle roll õppusel on KOLT süsteemi testimine. Igapäeva teenistuses tegelevad nad KOLT süsteemi arengu ja töökorras hoidmisega.

5.-23. juunini kestev harjutus CWIX (Coalition Warrior Interoperability eXploration, eXperimentation, eXamination, eXercise) toimub ühendvägede väljaõppekeskuses Bydgoszczis, Poolas. Õppus keskendub tark- ja riistvara testidele, mille käigus katsetatakse ning arendatakse rahvuslike ja alliansisiseste side- ja infosüsteemide ühilduvust. Tegu on suurima omataolise õppusega NATOs, mille laiendatud eesmärk on alliansi sidevõrkude ja infosüsteemide ühenduvuse tagamine võimalikeks operatsioonideks esimesest päevast alates.

Eestlased osalevad õppusel CWIX juba 2010. aastast.

 

 

Eesti: Erikomisjon arutab LNG vastuvõtmise võimekuse loomist Paldiskisse

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutleb tänasel avalikul istungil Paldiskisse LNG vastuvõtmise võimekuse loomist.

Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul soovib komisjon täna teada saada, mida on vaja teha, et 2022. aastal Paldiskisse Pakrineeme sadamasse rajatud taristu kaudu oleks võimalik Eesti põhivõrku gaasi vastu võtta. „Kes ja mis tegevusi peab tegema ning kui palju nendeks aega ja raha kulub,“ täpsustas ta.

Reinsalu ütles, et oluline on välja selgitada esiteks, millises seisus on praegu LNG vastuvõtu võimekuse loomine Paldiskis, ja teiseks, milline on sealse LNG-sadama roll ja kulude kate edaspidi Eesti riigi energiataristu kogupildis. „Vastus esimesele küsimusele annab selguse, kui suure aja- ja rahakuluga tuleb arvestada, et ka tegelikult oleks gaasilaevu võimalik Paldiskis vastu võtta, samuti hinnata riske, mida lõpuni viimata tegevused võivad kaasa tuua,“ lisas Reinsalu.

Erikomisjoni istungile on kutsutud kliimaminister Kristen Michal, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ja riigikontrolör Janar Holm.

 

 

Soome: Tööstuse käive kahanes maikuus 9 protsenti

NordenBladet — Soome tööstuse tööpäevade arvuga korrigeeritud käive vähenes 2023. aasta mais Soome statistikakeskuse esialgsetel andmetel 2022. aasta maiga võrreldes 9,0 protsenti. Võrreldes eelmise kuuga vähenes tööstuse käive 2,6 protsenti.

Juuresolevast graafikust on näha, et tööstuse käive on Soomes vähenenud alates eelmise, 2022. aasta suvest.

Teenuste käive samas maikuus kasvas 5,4 protsenti. Teenuste käibe kasv on aga alates aasta algusest vähenenud.