NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon arutas tänasel erakorralisel istungil Eesti Rahvusringhäälingu uue kompleksi rajamise teemalist pöördumist, milles paluti leida lahendus uue stuudiokompleksi rahastamiseks Eesti Kultuurkapitali vahenditest.
Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et komisjon otsib rahvusringhäälingu hoone rahastamiseks juriidilisi lahendusi. „Pole kahtlustki, et seda hoonet ja töötingimusi on vaja parandada. Me ei saa lasta inimestel sellistes tingimustes töötada ja kaalume erinevaid seaduslikke võimalusi raha leidmiseks,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et komisjon küsib ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt hinnangut erinevate õiguslike võimaluste osas.
Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas toonitas, et oluline on leida konstruktiivne lahendus. „Saime istungil selgust, et Eesti Kultuurkapitalil on piisavalt vahendeid, et rahastada ka rahvusringhäälingu uue telemaja valmimist. Nüüd on kultuurikomisjoni ja Riigikogu ülesanne leida korrektne võimalus, kuidas seda raha eesmärgipäraselt kasutada,“ sõnas Lukas. „Valitsus on Eesti Rahvusringhäälingule uue hoone rahastamist korduvalt lubanud ja nüüd kahetsusväärselt oma lubadustest taganenud, aga lahendus tuleb igal juhul kiiresti leida.“
Istungil osalesid kultuuriminister ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees Heidy Purga ning Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, kes andis ülevaate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hetkeseisust ja rahastamise võimalustest tulevikus. Samuti osalesid istungil Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann, juhatuse liige Joel Sarv ja juhatuse esimees Erik Roose, kes tutvustas rahvusringhäälingu uue hoone rajamise hetkeseisu.
NordenBladet — See on ainult aja küsimus, millal Leedu oma piiri Valgevenega sulgeb, ütles Leedu parlamendi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (NSGK) juht Laurynas Kasčiūnas. „Mõne kontrollpunkti sulgemine on vaid aja küsimus. Seda tehakse kindlasti,” ütles võimuliidu esipartei konservatiivse Kodumaaliidu (TS-LKD) saadik LRT raadiole.
„Ma ei hakka praegu detailidesse laskuma, milline neist, aga kui näeme, et olukord halveneb, siis otsustatakse piir täielikult sulgeda,” lisas ta.
Leedu president Gitanas Nausėda ütles neljapäeval Poola visiidil, et Vilnius, Varssavi ja Riia peavad olema valmis ühiselt sulgema oma piirid Valgevenega, kui julgeolekuolukord Venemaa Wagneri palgasõdurite tõttu halveneb.
Varem ütlesid Poola ametnikud, et võimud kaaluvad Valgevene piiri täielikku sulgemist.
„Oleme natuke teistsugused kui poolakad, kes demonstreerivad piiril oma jõudu veidi avalikumalt,” ütles Kasčiūnas. „Me teeme seda vähem avalikult, aga kogu plaan […] on paigas. Mingil etapil oleksid kaasatud ka meie relvajõud.”
Neljapäeval ütlesid Nausėda ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki, et Valgevenes on umbes 4000 Wagneri palgasõdurit, kuid nende arv võib kasvada.
Poola ja Leedu ametnike sõnul kujutab Valgevenes ohtu Wagner, kes saadeti Venemaalt välja pärast nende lühiajalist mässu juunis. Leedu presidendi sõnul loetakse Wagneri vägede igasugune vaenulik tegevus Venemaa tegevuseks.
NordenBladet — Leedu kuulutas reedel üle tuhande riigis elava Venemaa ja Valgevene kodaniku riiklikule julgeolekule ohuks ja teatas, et võtab neilt alalise elamisloa.
Otsus tehti pärast seda, kui valitsus palus venelastel ja valgevenelastel vastata küsimustikule, mis sisaldas küsimusi nende seisukohtade kohta Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse ja Krimmi staatuse kohta, mille Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris, vahendab ABC News.
Rohkem kui 30 aastat tagasi Nõukogude Liidust iseseisvuse välja kuulutanud Baltikumi riik Leedu on NATO-sse ja Euroopa Liitu kuuluv demokraatlik riik. See on olnud Ukraina tugev toetaja ja viimastel aastatel ka pelgupaik paljudele, kes on põgenenud autoritaarse režiimi eest naaberriigis Valgevenes ja suurenenud repressioonide eest Venemaal.
Leedu migratsiooniamet teatas reedel, et tegi kindlaks, et 1164 Leedus elavat Valgevene ja Venemaa kodanikku kujutavad endast ohtu riigi julgeolekule, mis põhineb avaliku ja mitteavaliku teabe hindamisel. Nendest 910 on Valgevene ja 254 Venemaa kodanikud.
Elukoha andmise või keeldumise otsustamisel võeti arvesse seda, kuidas inimesed küsimustikule vastasid, teatas uuringu läbi viinud migratsiooniamet.
Neid, keda peetakse riigi julgeolekule ohuks, on vaid murdosa Leedus elavatest valgevenelastest ja venelastest. Migratsiooniameti andmetel elab praegu Leedus üle 58 000 Valgevene ja 16 000 Venemaa kodaniku. Nad peavad oma elamislubasid uuendama igal aastal kuni kolme aastani, olenevalt taotluse staatusest.
Need, kellelt elamisluba võetakse, saavad otsuse kohtusse edasi kaevata. Teistel on migratsiooniameti andmetel aega riigist lahkumiseks kuni üks kuu.
Venemaa ega Valgevene valitsused kohe ei reageerinud. Mitu aastat tagasi Venemaalt Leetu kolinud, leedu keele selgeks õppinud ja kodakondsuse saanud ärimees Viktor Vorontsov ütles, et on lahkumisega nõus.
„Ma tean paljusid venelasi, kes teenisid Nõukogude ja hiljem Putini armees. Nad on abielus leedulannadega, elavad siin, hoiavad tihedaid sidemeid võitluskaaslastega Venemaal ja levitavad pidevalt Kremli propagandat,” ütles Vorontsov.
„Leedu on demokraatlik riik ja talub erinevaid seisukohti. Isegi nende propaganda oli kuni sõja alguseni OK, kuid asjad on muutunud ja nad peavad minema,” sõnas ta.
Leedus on ka etniline vene vähemus, mis moodustab umbes 5% elanikkonnast. Nad on Leedu kodanikud ja neilt ei nõutud küsimustikule vastamist.
NordenBladet — Soome uus valitsus otsib sotsiaalkindlustuse mudelit teistest Põhjamaadest. Soome terviseameti andmetel on toimetulekutoetuse saajaid ligi kaks korda rohkem kui Rootsis. Soomes vajab praegu toetust umbes seitse protsenti elanikkonnast ehk 400 000 inimest. Enamik neist on töötud, vahendab Yle.
Nüüd plaanib valitsus vähendada pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest ja vähendada toetust saavate inimeste arvu poole võrra.
Eelkõige tööhõive tugevdamise ja toimetulekutoetust vajavate inimeste arvu vähendamise kaudu, ütleb sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.
Teadlaste hinnangul on valitsuse eesmärgini raske jõuda. Isegi ministri hinnangul ühe valitsusperioodiga seda ei saavutata.
Pikaajalist tööpuudust on vaja tugevalt vähendada, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.
Vastupidi, toimetulekutoetuse vajadus võib kasvada, kui valitsus plaanib korraga kärpida eluasemetoetust ja töötuskindlustust.
Tavaliselt tähendab see seda, et inimesed peavad lootma toimetulekutoetusele. Nii et valitsuse eesmärk on pisut vastuoluline, leiab sotsiaalkindlustusameti Kela teadur Tuija Korpela.
Minister Grahn-Laasonen möönab, et selline asi võib algul juhtuda.
Pikemas perspektiivis on aga eesmärk, et üha suurem osa meie tööealisest elanikkonnast oleks tööl, märgib ta.
Samuti kavatseb valitsus karmistada toimetulekutoetuse saamise tingimusi. Toetuse taotlejat saab kohustada näiteks töötama ühiskondlikus organisatsioonis või käima koolitusel. Püütakse vältida pikaajalist sõltuvust toimetulekutoetusest.
Minister Grahn-Laasonen on eriti mures noorte pärast.
Arvan, et see on probleem, kui saad toimetulekutoetust taotleda, kohtumata ühegi spetsialistiga, kes aitaks noorel edasi liikuda.
Valitsus on siin õigel teel, hindab Tampere ülikooli sotsiaal- ja tervishoiupoliitika professor Juho Saari.
Saari tuletab meelde, et juba praegu on toimetulekutoetuse saamise tingimuseks tööle kandideerimine, st tuleb end tööotsijaks registreerida, kuid sundust tööl käia ei ole.
Soome vaieldamatu nõrkus on olnud see, et oleme pikka aega võimaldanud inimestel toimetulekutoetuse peal elada. Sellest on omavalitsustele teatatud, kuid pärast seda pole tavaliselt mingeid meetmeid rakendatud, märgib Saari.
Saari sõnul on valitsusel „hea mõte” vaadata, mis seisus inimene on ja kas on vaja mingeid erimeetmeid. Kuid rakendamine on täis mitmesuguseid probleeme.
Poliitikutel on lihtne öelda, et inimesi tuleb julgustada tööle asuma. Aga mis siis, kui sa ei muutu aktiivseks, kui sa ei saa tööd, leiab Saari.
Ühtlasi kavatseb valitsus välja selgitada, kas toimetulekutoetuse maksmisest saab täielikult keelduda, kui taotleja seatud kohustusi ei täida.
Asja teeb problemaatiliseks see, et põhiseadus tagab õiguse vajalikule elatisele.
Hetkel on ebaselge, kas Kela toimetulekutoetus või hoolekandevaldkonna lisatoetus on see viimane toetus, ütleb terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio.
Moisio sõnul võiks Kela toetusest keelduda, kui hoolekandepiirkondade toetus on viimane variant.
Teistes Põhjamaades võib toimetulekutoetusest rahalise toetusena teatud tingimustel keelduda, ütleb Moisio.
Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen ütleb, et reformid viiakse läbi põhiseaduse kohaselt. Lõppkokkuvõttes toimub kaalumine parlamendi põhiseaduskomisjonis.
Väga raske on näha, et põhiseaduskomisjon lepiks sellise olukorraga, et inimene jääks Soomes täiesti ilma toimetulekutoetuseta, ütleb professor Juho Saari.
NordenBladet — Lätis elavad venelased saavad septembris kirja, milles nõutakse riigist lahkumist. Läti parlamendi kodakondsuse, rände ja sotsiaalse ühtekuuluvuse komisjoni juhi Ingmārs Līdaka sõnul saab vastava kirja esialgu umbes 6000 Venemaa kodanikku.
Russians in Latvia will receive a letter in September demanding them to leave the country
According to Ingmārs Līdaka, head of the Saeima Commission on Citizenship, Migration and Social Cohesion, about 6,000 Russian citizens will receive letters. pic.twitter.com/t9wCM0NAZa
— NEXTA (@nexta_tv) August 4, 2023
