NordenBladet — Suitsetamises pole midagi moodsat, suitsetamine tapab tervist! Kanada on esimene riik maailmas, mis hakkab trükkima hoiatusi igale eraldi sigaretile. Seni olid hoiatused sigareti karpidel. Alates järgmise, 2024. aasta suvest trükitakse hoiatused suurematele sigarettidele ja alates 2025. aasta suvest kõigile sigarettidele.
Hoiatused on näiteks järgmised: „Sigaretid kahjustavad siseelundeid”, „Sigaretid põhjustavad vähki”, „Tubakasuits on lastele kahjulik”, „Sigaretid põhjustavad impotentsust”, „Sigaretid põhjustavad leukeemiat”, „Mürk igas pahvis”.
Here’s the #NewsYouCanUse Now, Thursday June 1, 2023!
1. #Canada to Start Printing Warning Labels on Individual #Cigarettes
1. @JustinTrudeau and @Raptors Making an Announcement About National Day Against #GunViolence
3. Celebrating #Pride all Month Long! pic.twitter.com/xK3Qvow2Dg
— Now Toronto (@nowtoronto) June 1, 2023
NordenBladet — Soome läänenaabrite ilmakaardid säravad punaselt, samas kui Soome ilm veel suve märke ei näita. Üldpilt on ikka päris nukker, ütleb meteoroloog Joonas Koskela juuni esimese täispika nädala ilma kohta MTV uudistele.
See pole samas veel täiesti lootusetu olukord. Päike paistab veidi ja toob sooja. Aga me ei saa päris sooja suveõhku, lisab Koskela.
Kõige soojem on lõuna pool, kus nädala algusest oodatakse paarikümmet soojakraadi ja nädala lõpus on ilmselt üle selle.
Naabritel on suvekuumus juba käes. Rootsi ja Norra poolel säravad ilmakaardid punaselt.
Naaberriigid saavad lõunapoolsetest osadest suvesoojuse, mida meil vähemalt sel nädalal veel pole, märgib Koskela.
Miks soe Soome ei jõua?
Koskela sõnul on selle põhjuseks Atlandi kohal olev kõrgrõhkkond, mis omakorda laseb madalrõhkkonnal mõjuda põhja pool.
Sellisel juhul tuleb õhuvool Soome rohkem põhjast kui lõunast. Piir läheb otse üle Lõuna-Soome, täpsustab Koskela.
NordenBladet — AS-i LHV Group tütarettevõtte LHV Bank Limitedi finantsjuht ja juhtkonna liige Gary Sher lahkub ametist 8. septembril. LHV Bank on juba alustanud uue finantsjuhi otsinguid.
“Gary Sher liitus LHV Bankiga 2021. aasta juulis, kui alustasime pangalitsentsi taotlemise protsessi. Ta on aidanud kaasa LHV Banki ülesehitamisele ja ühtlasi pangalitsentsi saamisele. Täname teda viimase kahe aasta olulise panuse eest ja soovime talle edaspidiseks edu,” kommenteeris LHV Banki juhtkonna esimees Madis Toomsalu.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 930 inimese. LHV pangateenuseid kasutab aprilli lõpu seisuga 394 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 131 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 158 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et perekonnaseaduse kobareelnõust tuleb abieluvõrdsust puudutavad sätted välja võtta ja kooseluseaduse rakendusakte eraldi menetleda.
“Abielu peab jääma mehe- ja naisevaheliseks liiduks. Oleme ette valmistanud ka vastavad muudatusettepanekud. Abieluvõrdsuse seadustamine suurendab lõhet ühiskonnas,” ütles õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Oleme vastu sättele, millega soovitakse piirata bioloogilise isaduse omaksvõttu või kohtulikku tuvastamist, kui lapse põlvnemine kahest samasoolisest vanemast on juba kindlaks tehtud. Põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Olukord, kus seadus hakkab piirama juurdepääsu õigusemõistmisele niivõrd põhimõttelises küsimuses, on õigusriigis lubamatu.”
“Seaduseelnõu vastuolulisusele viitab ka säte, millega lubatakse ühele naissoost isikule, “kes on abielus” teise naisega, teostada kunstlikku viljastamist partnerannetuse kaudu. Seejuures partnerannetust saavad teostada ainult mees ja naine, kes on abielus või intiimsuhtes. Tekib tunne, et sellega soovitakse normaliseerida abieluväliseid suhteid,” täpsustas ta.
Kovalenko-Kõlvarti sõnul on Keskerakonna fraktsioon vastu ka kavatsusele asendada lapse sünni registreerimisel rahvastikuregistris sõna “isa” mõistega “teine vanem”. “Mõisted “ema” ja “isa” kannavad edasi traditsioonilisi pereväärtusi ning peavad leidma selgesõnalist kasutust ka seadusandluses,” märkis Kovalenko-Kõlvart.
Kovalenko-Kõlvarti sõnul jätkub näiline huvigruppide kaasamine ka Riigikogus. “Kui valitsus andis huvigruppidele materjalidega tutvumiseks vaid kolm tööpäeva aega, siis teise lugemise eel on osad huvirühmad kutsutud õiguskomisjoni koosolekule homseks, kuigi muudatusettepanekute esitamistähtaeg on täna. See tähendab, et neile ei anta võimalustki sisuliselt sõna sekka öelda ning siduda nende arvamused muudatusettepanekutega. Samuti ei toetanud õiguskomisjoni esimees muudatusettepanekute tähtaega pikendamist ega avalikku õiguskomisjoni istungi läbiviimist kaasatavate huvirühmadega,” lisas Kovalenko-Kõlvart.
NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon jätkas arutelu pakendite ja pakendijäätmete algatuse osas ning otsustas valitsuse esitatud seisukohti muuta.
Komisjoni esimees Liisa Pakosta avaldas heameelt, et komisjon otsustas Eesti seisukohta pakendijäätmete piiramise osas oluliselt ambitsioonikamaks muuta. „Komisjoni tänase otsuse järgi läheb Eesti läbirääkimistele seisukohaga, et liikmesriikide üldine eesmärk võiks olla pakendijäätmete teket vähendada 15 protsenti 2040. aasta asemel juba 2035. aastaks,“ ütles Pakosta. Ta lisas, et komisjon täiendas ka ülepakendamist käsitlevat seisukohta, rõhutades, et tühja ruumi peaks pakendis olema võimalikult vähe. „Praegune ülepakendamine ja pakenditega raiskamine käib ju kõik meie laste ja meie kõigi elukeskkonna arvelt.“
Komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski ütles veinipakendite korduskasutuse eesmärkidest rääkides, et oleks mõistlik, et veine tootvad riigid koguksid võimalikult palju veinipudeleid uuesti kokku ja kasutaksid neid korduvalt. Ta lisas, et Eesti ja teiste riikide puhul, kus veinitööstust ei ole, on asjakohane eesmärk, et pudeleid toodaks võimalikult palju klaastaara konteineritesse, et neid saaks taaskasutada uute pudelite tootmisel.
Euroopa Liidu algatuse järgi peavad liikmesriigid soodustama korduskasutussüsteemide laiemat kasutamist, ettevõtjatel tekib kohustus pakendeid vähendada ja tarbetuid pakendeid vältida, samuti on kavas keelata eksitavad pakendid, mis näiteks topeltpõhja abil tekitavad mulje, justkui oleks neis toodet rohkem.
Tarbetu pakendamise lõpetamiseks soovitakse algatuse järgi piirata näiteks ühekordsete pakendite kasutamist restoranides ja kohvikutes kohapeal toidu ja joogi serveerimiseks, minišampoonipudelite ja muude väikepakendite kasutamist hotellides ning puu- ja köögiviljade üksikult pakendamist. Kiirtoiduketid peavad algatuse järgi pakendama 2030. aastaks 20 protsenti toidust ringlusse võetavasse pakendisse.
Istungil osales Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kätlin Roose.
