Miljardär Philippe Laffonti riskifond Coatue müüs 15 kuu jooksul ligi kolmveerand oma Nvidia osalusest

By

-

september 30, 2024

NordenBladet – Wall Streetil on igakuine inflatsiooni- ja töötururaportite avaldamine ning juhtivate ettevõtete kvartaliaruanded tavapärane nähtus, kuid 14. augustil esitati kolmanda kvartali kõige olulisem info. Selleks päevaks pidid institutsionaalsed investorid ja varahaldurid USA Väärtpaberite ja Börsikomisjonile (SEC) esitama vormi 13F, mis näitab, milliseid aktsiaid nad ostsid ja müüsid.

Selle kvartali jooksul toimus märkimisväärne hulk ostu- ja müügitehinguid Philippe Laffonti, miljardäri ja Coatue Managementi juhi, portfellis. Laffonti riskifond keskendub peamiselt suure kasvupotentsiaaliga tehnoloogiaettevõtetele ning haldab üle 25 miljardi dollari väärtuses varasid, mis on jaotatud 74 erineva osaluse vahel, vahendab Yahoo Finance.

Mis aga Laffonti tegevust eriti tähelepanuväärseks teeb, on tema jätkuv müük Nvidia (NASDAQ: NVDA) aktsiates, mis oli varem Coatue suurimaks investeeringuks. Lisaks on ta suurendanud oma osalust ettevõttes, mis juhib kaht olulist tööstusharu.

Coatue müüs 15 kuu jooksul ligi kolmveerand oma Nvidia osalusest

2023. aasta märtsi lõpus oli Coatue Managementil Nvidia aktsiatest 49 802 020, korrigeerituna aktsiate jagunemise järgi. Nimelt viis Nvidia 2024. aasta juunis läbi 10-1 aktsiate jagunemise, mille tulemusel suurenes aktsiate arv. Kuid teise kvartali lõpuks oli Laffonti fondil alles vaid 13 754 447 aktsiat, mis tähendab, et 15 kuu jooksul vähenes osalus 72% võrra. Nvidia kukkus Coatue portfellis väärtuse poolest suurimalt positsioonilt neljandale kohale.

Märkimisväärne oli Laffonti jätkuv Nvidia aktsiate müük, kus ta vähendas oma osalust 15 kuu jooksul ligi 72%. Nvidia oli varem Coatue suurim osalus, kuid nüüd langes see neljandale kohale. Aktsia müüki võis motiveerida kasumi võtmine, kuna Nvidia väärtus on pärast 2023. aasta algust kasvanud ligi 750%.

Mõningane kasumivõtt võib selgitada Nvidia müüki
Alates 2023. aasta algusest on Nvidia aktsia hind tõusnud ligi 750%, lisades ettevõtte turuväärtusele umbes 2,7 triljonit dollarit. Me ei ole varem näinud, et juhtiva ettevõtte väärtus kasvaks nii kiiresti, mis võib julgustada Laffonti ja tema meeskonda kasumeid realiseerima.

Ent müügi taga võib olla ka midagi enamat. Iga internetiajastu läbimurre, tehnoloogia ja trend on varases faasis läbimas mullifaasid, kuna investorid kipuvad üle hindama, kui kiiresti uus tehnoloogia või uuendus tarbijate ja ettevõtete poolt vastu võetakse. Sama kehtib tõenäoliselt ka tehisintellekti kohta, mis vajab küpsemiseks aega ja milleks võib investoritel kannatust puudu jääda.

Samuti ei anna Nvidia juhtkond ega juhatus investoritele uusi põhjuseid, miks ettevõttesse investeerida. Alates 2020. aasta detsembrist, mil finantsjuht Colette Kress viimati ettevõtte aktsiaid avatud turult ostis, ei ole keegi Nvidia juhtkonnast aktsiaid juurde soetanud. Peaaegu neli aastat kestnud juhtkonna osaluseta jätmine on selge sõnum Wall Streetile, et aktsia ei ole atraktiivne.

Laffont võib prognoosida ka konkurentsi kasvu Nvidiale, sest mitmed kiibitootjad arendavad konkureerivaid tehnoloogiaid, sealhulgas Nvidia peamised kliendid, kes arendavad oma graafikaprotsessoreid (GPU), mis konkureerivad otseselt Nvidia populaarse H100 ja tulevase Blackwelli arhitektuuriga.

Veelgi enam, Nvidia neli suurimat klienti arendavad iseseisvalt oma graafikaprotsessorite platvorme. Isegi kui need kliendid kasutavad oma Nvidia riistvara ainult täienduseks, on selge, et tulevikus võivad Nvidia tellimisvõimalused väheneda.

____________________
Philippe Laffont on Prantsuse päritolu miljardärist investor ja riskifondijuht. Enne oma riskifondi asutamist töötas ta Tiger Managementis, mis oli legendaarse investori Julian Robertsoni juhitud fond. 1999. aastal asutas Laffont Coatue Managementi, mis keskendub peamiselt tehnoloogiasektorile ja on tuntud suure kasvuaktsiate, sealhulgas tehnoloogiaettevõtete, investeerimisstrateegia poolest.

Coatue haldab enam kui 25 miljardit dollarit varasid ning nende portfell hõlmab nii avalikke kui ka erakapitaliturge. Fond on kuulus oma võime poolest tuvastada ja investeerida juhtivatesse tehnoloogiaettevõtetesse varases faasis. Laffonti fond on seotud ka investeeringutega tehisintellekti ja tehnoloogia arengusse, mis on olnud tema portfelli fookuses viimastel aastatel.

Avafoto: Philippe Laffont (Väljavõte YouTube videost)

Vaata ka:

Soome postifirma muudab nime tagasi Posti-ks, kaob ka Itella kaubamärk

By

Helena-Reet Aari

-

september 30, 2024

NordenBladet — Soome postifirma Posti muudab nii oma rahvusvaheliste tütarettevõtete kui ka Soome logistikafirma Transval nime Postiks. Ühtlasi eemaldatakse täielikult Postil Balti riikides veel kasutusel olnud Itella kaubamärk, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome riigile kuuluv Suomen Posti muutis 2007. aastal nime Itellaks, kuni ettevõtte nimi muutus 2015. aastal Posti Groupiks.

Nüüd, kümme aastat hiljem, muudetakse ka erinevate tütarettevõtete nimed Postiks.

„Jah, Posti peab olema Posti,” ütleb Posti veebipoodide ja jaotusteenuste ärigrupi juht Arttu Hollmérus. „Posti on suurepärane ja väärtuslik kaubamärk, üks Soome tuntumaid. Seda tuleb arendada ja kaitsta. See tekitab ka arvamusi ja sellel on ajalugu,” arutleb ta.
Ühendades erinevate logistikaettevõtete nimed Postiks, on klientidel lihtsam mõista, et laoteenused ning kaubakäitlus ja transport toimub kogu väärtusahela ulatuses sama kaubamärgi all.

Postis usutakse kindlalt, et veebiostude kasv jätkub. „Kui 2018. aasta detsembrikuus joodi miljoni paki töötlemise tähistamiseks kohvi, siis nüüd on see kiirus üsna tavaline.”
Veebikaubanduses on tugeva ja tuntud Posti kaubamärgi kasutamine oluline ka seetõttu, et seoses ostlemisega saab klient tänapäeval enamasti ise valida, millise firma kaudu oma pakki saata.

Soomes on Posti selge turuliider tarbijatele suunatud pakiveos. Soome veidi enam kui 70 miljonist tarbijapakist läbivad firmat umbes pooled.
Postituru liider on Matkahuolto, järgnevad Rootsi ja Taani riigile kuuluv PostNord ning kasvav Rootsi Budbee.

Saksa DHL ning USA FedEx ja UPS on Soomes selgelt väiksemad tegijad.
Posti ostis Rootsi ettevõtte Aditro Logistics 2020. aastal. Tegemist on ühe Rootsi juhtiva lao- ja logistikaettevõttega, mille kasvu plaanib Posti lähiaastatel investeerida, ütleb Hollmérus.

Soomes ostis Posti 2019. aasta alguses sisemaise logistikaettevõtte Suomen Transval Group Oy. See firma ja Aditro pakuvad ettevõtetele laoteenust ja nn siselogistikat, kus kliendi valdustes kauba käitlemise ja transpordi eest vastutavad Posti töötajad ja seadmed.
„Kui väärtusahel ulatub kliendi enda ruumidest lõppkliendini, on lihtsam tegevust efektiivsemaks muuta. Ühine Posti nimi aitab klientidel mõista, et teenused on saadaval ühest kohast,” selgitab Hollmérus.

Transval vahetab 2024. aasta septembris nime Postiks ning Aditro Logistics vahetab 2025. aasta kevadel kaubamärgi Posti vastu.
Eestis ja teistes Balti riikides pakub Posti oma teenuseid pärast kaubamärgi uuendamist SmartPosti nime all.

Aastal 2010 ostis Posti Eesti pakiveofirma SmartPost. Posti hinnangul oli see esimene ettevõte Euroopas, kes toimetas pakid kojuveo asemel pakiautomaati.
Teised pakiturud Euroopas on endiselt suuresti kojuvedu, kuid SmartPosti pakiautomaadi idee võttis Posti Soomes kasutusele 2011. aastal, räägib Hollmérus. „Siis järgnesid teised Põhjamaad.”

Smart Posti turuosa pakiäris Eestis on umbes 30 protsenti. Baltikumis tervikuna on turuosa 15 protsendi ringis.

Hollmérus ütleb, et SmartPosti abiga otsitakse kasvu eelkõige Lätist ja Leedust.
Brändireformis muudetakse SmartPosti sinistest tähtedest sõnas Posti oranžiks ja sõna Post järele lisatakse i-täht.

SmartPosti nime erinevus muidu ühtse Posti nimereformi puhul on see, et SmartPost on Eestis hinnatud tarbijabränd, mille väärtust soovitakse säilitada.

Posti 1,6 miljardi eurosest käibest moodustavad juba umbes miljardi e-ostlemise, jaotus-, lao- ja logistikateenused.

Hollmérus ütleb, et pakivedu areneb sinnamaani, et eelmisel õhtul tellitud kaup jõuaks kliendini järgmisel päeval.

On ka kiiremat tarnet, kuid selle populaarsus on jäänud marginaalseks isegi Suurbritannias ja Hollandis, kus rahvastiku tihedus on suur.
Postil kulub praegu paki pakiautomaati jõudmiseni keskmiselt üks päev alates sellest, kui ettevõte on paki kätte saanud.

Hollmérus hindab, et Posti tarned kiirenevad, mida kiiremini on tooted tema hallatavates ladudes.

Transvalil on Soomes 320 000 ruutmeetrit kaasaegset laopinda ja Aditro Logisticsil on Rootsis ligi 300 000 ruutmeetrit.

„Ainuüksi Vantaa logistikakeskuses on Postil umbes 60 000 ruutmeetrit laopinda. Selle koridoride läbimiseks kulub tund,” kirjeldab Hollmérus „umbes üheksa jalgpalliväljaku” suurust laopinda.

Nõudlust laoruumide järele näib olevat piisavalt.

Posti uusim 30 000 ruutmeetri suurune ladu asub Sipoos ning 2025. aasta mais avatakse 35 000 ruutmeetrine ladu Järvenpääl.

„Sellel skaalal oleme selge turuliider,” ütleb Hollmérus.

Balti Assamblee kirjandusauhinna laureaat on Rein Raud

By

Helena-Reet Aari

-

september 30, 2024

NordenBladet — Balti Assamblee (BA) auhinna kirjanduse kategoorias sai romaani „Katkurong“ eest Eesti kirjanik ja luuletaja Rein Raud.

Rein Raua „Katkurong“ ilmus 2023. aastal ja jutustab 20. sajandi alguses toimuva filmilikult hoogsa loo velsker Jakob Sarapikust, kes saadetakse likvideerima Mandžuurias möllanud katkuepideemia tagajärgi ning töötab hiljem Tallinna Keskvanglas. Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov avaldas head meelt selle üle, et oma eelmise romaaniga mullugi BA kirjandusauhinnale kandideerinud Raual õnnestus tänavu preemia koju tuua. „Eelmine Eesti päritolu BA kirjandusauhinna laureaat Kai Aareleid on öelnud, et Jaan Krossi järgses eesti kirjanduses on vähe Rein Rauaga võrreldavaid romaanikirjanikke, kes valdaksid ühesuguse meisterlikkusega karakteriloomet, loo punumise oskust ja selget ning samas kujundlikku keelt – rääkimata iga lause taga kumavast eruditsioonist. On väga hea meel juhatada Rein Raua radadele ka Läti ja Leedu inimesi,“ sõnas ta.

Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis Läti filmirežissöör Dāvis Sīmanis, kelle tänavune film „Maria vaikus“ kujutas saatuslikke ajaloolisi sündmusi Baltimaade ajaloos ning pälvis tunnustust ka Berliini filmifestivalil. Teadusauhinna pälvis Leedu teadlane Limas Kupčinskas väljapaistva panuse eest seedimist ja maksa puudutavate haiguste uurimisse ja ravi innovatsiooni.

Eesti nominent kunstiauhinnale oli maalikunstnik Kristi Kongi ning teadusauhinna nominent oli taas Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, kelle viimase viie aasta teadustöö käsitleb uute digitehnoloogiate kasutamisega kaasnevaid võimalusi ja riske.

Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgu ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia BA 43. istungjärgu ajal, 18. oktoobril Vilniuses. Žüriisse (pildil, Foto: Balti Assamblee) kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Vano Allsalu, Karl Martin Sinijärv, Ragne Kõuts Klemm, Donata Mitaitė, Ramutė Rachlevičiūtė, Valdemaras Razumas, Ieva Kolmane, Edīte Tišheizere ja Valdis Muktupāvels.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.

Avafoto: raamat “Katkurong” Rein Raud

Õigusemõistmise nädal (30.sept – 06.okt): mida peaks teadma tööõigusest?

By

Helena-Reet Aari

-

september 30, 2024

NordenBladet —30. septembrist 6. oktoobrini toimuva õigusemõistmise nädala keskmes on tänavu tööõigus. Kohtunikud külastavad koole ja jagavad sotsiaalmeedias teadmisi tööõigusest, toimuvad õigusteemalised ekskursioonid ning vaadata saab töövaidluse teemalise kohtuistungi veebiülekannet.

Õigusemõistmise nädal on Eesti kohtute iga-aastane ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele kohtute tööd ja õigusemõistmist inimestele lähemale tuua. Tänavu tähistatakse seda juba kaheteistkümnendat korda.

Selle aasta keskseks teemaks on tööõigus ja kohtunike sellekohased suunised. Näiteks räägivad kohtunikud sotsiaalmeedias nädala jooksul jagatavates lühivideotes, kas proovitöö eest võib küsida tasu, mis on punased lipud töölepingus, mis hetkest on inimene ametlikult tööle võtud, miks ümbrikupalk pole hea ja mis on töökius.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku Vahur-Peeter Liini sõnul on tööõiguse teadmised olulised, sest tööõigus puudutab väga paljusid. „Enamus meist millalgi töötab. Tööõigus on mõeldud töötaja kaitseks. Kui Sa aga enda õigusi ei tea, võid jääda kaitseta,“ rääkis Liin.

Projekti „Tosin kohtunikku kooli“ egiidi all külastavad kohtunikud koole Väike-Maarjast pealinnani ja Raplast Pärnuni. Juttu tuleb nii tööst ja selle proovikividest kui ka sellest, mida peaks teadma koolilõpetaja, et peatses tööelus kohtuvaidlusi vältida. Lisaks füüsilistele koolitundidele saavad õpilased üle Eesti osa võtta ka Tagasi Kooli veebitunnist „Mis on peamised lõksud, kuhu tööle minnes võid langeda“, kus kohtunik Liina Naaber-Kivisoo räägib näidete varal tööõigusest ja annab praktilisi soovitusi.

Riigikohtu esimees Villu Kõve peab väga oluliseks, et kohtunikud käiksid koolides ja kohtuksid õpilastega. „Kohtunikena on meie ülesanne mitte ainult kohtuasjade lahendamine, vaid uue põlvkonna kasvatamine, et ka tulevikus jätkuks õiglane õigusemõistmine ja jaguks inimesi, kes valivad karjääri õigussüsteemis,“ ütles Kõve. „Kohtunike ja noorte kohtumised on kui sild oleviku ja tuleviku vahel, mis aitab kindlustada jätkusuutlikku õigusemõistmist,“ lisas ta.

Kõik huvilised on oodatud registreeruma kohtuistungi veebiülekande jälgimisele, kus arutluse alla tulev vaidlus puudutab ühelt poolt töötaja nõuet seoses saamata jäänud töötasu, päevarahade ja puhkusehüvitisega ning teisalt tööandja kahjunõuet töövahendi kahjustamise eest.

Teisipäeva ja neljapäeva õhtul saab Tartus osaleda ekskursioonil „Õigusekultuuri radadel“. Rännaku viib läbi õigusajaloolane ja Riigikohtu andmekaitsespetsialist-arhivaar Toomas Anepaio, alguspunkt on omaaegse Riigikohtu hoone juures Vanemuise 35. Kuigi kohtade arv on piiratud, siis esmaspäeva hommikuse seisuga on vabu kohti veel mõlemale ekskursioonile registreerumiseks.

Avafoto: Unsplash

Eesti: ENPA arutab Venemaa agressioonisõjas kadunud inimeste saatust

By

Helena-Reet Aari

-

september 30, 2024

NordenBladet — Eesti delegatsiooni juhi Kadri Tali sõnul on hirmutav ja mõistusevastane, et 21. sajandil, arvestades kaasaegse tehnoloogia võimalusi, peame endiselt rääkima inimeste kadumisest. „Meie, eestlaste, kohustus on oma lugude rääkimise kaudu näidata maailmale ajaloos läbielatud rahva kurba ja ülekohtust saatust. Igal Eesti perel on oma valus ajalugu, mida jagada. Teame, kui oluline on ülekohtusse sekkuda ja mitte jääda ootama, et asjad iseenesest lahenevad,“ ütles Tali.

Tänasel istungil kuulavad delegaadid Václav Havel inimõiguste auhinna 2022. aasta laureaadi Vladimir Kara-Murza avaldust ja raportit Ukraina laste olukorda käsitleva Reykjaviki deklaratsiooni rakendamise kohta.

Homme mälestatakse Ukraina rahva traagilist Holodomori 90. aastapäeva.

ENPA sügissessioonil on kavas veel arutelud Ukrainat ähvardavast genotsiidi ohust, propagandakampaaniatest ja teabevabadusest Euroopas. Samuti käsitletakse Euroopa ühtset lähenemist võitluses migrantide salakaubaveo vastu, kadunud põgenike saatuse uurimist ning olukorda Iraanis.

Kolmapäeval on kavas arutada Julian Assange’i kinnipidamise ja süüdimõistmise mõju inimõigustele. Kõne all on ka Aserbaidžaanis inimõiguste tagamine ja õigusriigi olukord, samuti naiste ja laste keerulised elamistingimused Gazas.