NordenBladet — Helsingis asuva sushirestorani Oishi 18 kliendid väldivad restorani võetavat jäätmetasu toidujääkide peitmisega, vahendab Helsingin Uutiset. Toitu on leitud peidetuna näiteks tualetist ja toolide alt.
Toitu on leitud kõige kummalisematest kohtadest, kuna inimesed ei taha jäätmete eest maksta, räägib restorani asutaja Pezhman Eskandari.
Eskandari sõnul pole tegemist valdava nähtusega. Jäätmetasust laekuv raha on alla kümne euro kuus ning jäätmetasusid ei pea iga päev koguma. Makse suurus on üks euro tüki kohta.
Valdav enamus kliente on jäätmetasust aru saanud. Püüame oma klientidelt küsida, kas kontseptsioon on neile tuttav. Me räägime neile oma poliitikast. Suurem osa klientidest on püsikliendid, nii et paljud teavad seda juba meie restorani tulles, räägib Eskandari.
NordenBladet — Eestisse on jõudnud Hispaania kaitseväe õhutõrjeüksus koos NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Missile System) keskmaa õhutõrjesüsteemiga, et panustada NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel oma kohalolekuga kaitsealliansi idatiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse.
„Hispaanlaste kohalolek on Eesti ja kogu Baltikumi jaoks väga oluline panus meie õhuruumi turvalisusesse. Lisaks kõrgemale kaitsevalmidusele on see andnud meile ka hea võimaluse harjutada koostööd oma liitlaste ja teiste üksustega. Samuti annab see Eesti kaitseväele ja õhuväele olulise kogemuse keskmaa õhutõrjesüsteemi taktikalisest juhtimisest ning selle integreerimisest teistesse kaitsesüsteemidesse,“ sõnas Eesti õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.
“Tahan rõhutada, et meil on suur au teha koostööd Eesti ja teiste meie liitlastega, et tagada meie NATO territooriumi, eriti idatiiva julgeolek. Hispaania on ja jääb pühendunuks oma liitlastele ning meil on au olla üks suurimaid panustajaid NATO operatsioonidesse ja missioonidesse,“ ütles Eestis teeniva Hispaania õhutõrjeüksuse patarei ülem kapten Carlos Crespo Fernández peale NASAMS õhutõrjesüsteemi ja oma Eestis paikneva üksuse tegevuse tutvustamist.
Eestis paikneva Hispaania õhutõrjeüksuse ülesanne on panustada NASAMS võimekusega kindlate strateegiliste objektide kaitsesse. Üksus on pidevas valmisolekus ning see paigutati Eestisse NATO Euroopa vägede ülemjuhataja korraldusel. Sarnane üksus on olemas ka Lätis ning need süsteemid on omavahel seotud, olles ühtseks osaks NATO idatiiva kaitsest õhu- ja raketiohtude vastu.
Hispaania saatis esimese NATO riigina NASAMS süsteemi koos seda opereeriva üksusega Eestisse eelmise aasta märtsis ning toona kestis pikendatud operatsioon 2023. aasta lõpuni. 2024. aasta augustis naases Hispaania õhutõrjeüksus koos oma NASAMS süsteemiga Eestisse.
NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Missile System) on Norra ettevõtte Kongsberg Defence ja Ameerika Ühendriikide ettevõtte Raytheoni poolt ühiselt toodetud keskmaa õhutõrje raketisüsteem. NASAMS relvasüsteem kasutab peamiselt AMRAAM (Advanced Medium-Range Air-to-Air Missile) tüüpi rakette, mille laskekaugus on 25km ja kõrgus 10km ning korraga on relvasüsteemis 6 raketti. Raketisüsteemi radar suudab korraga jälgida 60 erinevat objekti ligikaudu 75km raadiuses.
Eesti ja Läti kaitseministrid allkirjastasid 11. septembril 2023 Nürnbergi lähedal lepingu Saksamaa Diehl Defence’ilt keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM soetamiseks. Kogu võime saab Eestisse tarnitud 2025. – 2026. aasta jooksul.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome kaitseametkond teeb ettepaneku asutada Multi Corps Land Component Command (MLCCC) Mikkelisse, kus asub praegu Soome maavägede staap. Kaitseminister Antti Häkkänen andis asja kohta ülevaate tänase reede, 27. septembri hommikul. NATO on alustanud põhjalikumat sõjalise tasandi planeerimistööd staabielemendi osas ning Soome osaleb selles tihedalt.
„Uue peakorteri rajamine Soome on oluline osa NATO heidutus- ja kaitsevõime tugevdamisel. Armee staap Mikkelis on selge valik NATO staabielemendi asukohaks. Asukohti kombineerides saame parima võimaliku sünergia riigi maakaitse juhtimise ja NATO maakaitse juhtimise vahel. Ettepanek lähtub sõjalisest vaatenurgast, mille põhjal on kaitseametkond kujundanud oma üldhinnangu,” ütles kaitseminister Antti Häkkänen.
NATO maaväejuhatuse ülesanne on planeerida ja ette valmistada ning juhtida NATO maavägede operatsioone Põhja-Euroopas, Norfolki ühisoperatsioonide juhtimise all. Tavaolukorras vastutab staabielement muu hulgas NATO väljaõppetegevuse ja muu rahuaja tegevuse eest piirkonnas. Kriisi ajal juhib peakorter NATO maavägede operatsioone piirkonnas. Staabielemendi struktuurides hakkavad tööle nii liitlaste kui ka Soome kaitseväe töötajad. Staabielemendi planeerimine ja elluviimine toimub etapiviisiliselt. Ajakava täpsustatakse 2025. aasta jooksul.
„Soomel on põhjaregiooni olude ja nõuete osas väga kindlad teadmised. NATO maavägede staabielemendi rajamine Soome näitab, et NATO-s tunnustatakse ja usaldatakse Soome asjatundlikkust,” sõnas kaitseminister Häkkänen.
Tänavuse, 2024. aasta juunis andsid NATO kaitseministrid poliitilise toetuse Soome rajatavale maaväe staabielemendile ja eelpaigutatud maavägede (Forward Land Forces, FLF) kohalolekule Soomes. Kõik kinnitati juulis NATO tippkohtumisel. NATO-s tehakse poliitilised otsused maavägede staabielemendi detailide ja maavägede kohaloleku osas järgmise aasta jooksul, mil sõjalise planeerimise töö on piisavalt kaugele edenenud.
NordenBladet — Reedel, 27. septembril 2024 allkirjastasid Soome töö- ja majandusministeerium ning Eesti kliimaministeerium vastastikuse mõistmise memorandumi veealuse energiataristu kaitse ja remondi kohta (Underwater Energy Infrastructure MoU). Protokollile kirjutavad alla keskkonna- ja kliimaminister Kai Mykkänen ning reedel Helsingit külastav Eesti kliimaminister Yoko Alender.
Vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärk on visandada struktuurid, mille raames Soome ja Eesti saavad arendada riikidevahelist koostööd veealuste energia-taristu ühenduste jälgimisel, kaitsmisel ja parandamisel.
„Elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise ja energiaturu kindlustamise tähtsus on viimaste sündmustega selgeks saanud. Soome ja Eesti energiasuhted on mõlemale olulised. Meil on olnud suurepärane koostöö ja nüüd tihendame seda veealuste energiaühenduste osas,” nendib keskkonna- ja kliimaminister Kai Mykkänen.
„Eestit ja Soomet ühendavad veealused energiasüsteemid on mõlema riigi energiajulgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Protokoll on ühine samm stabiilse ja turvalise energiatuleviku suunas. Lepime kokku selgetes suunistes koostööks, et tagada mõlema riigi energiasektori konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja turvalisus, aga ka stabiilne elektrihind,” ütleb kliimaminister Yoko Allender.
Venemaa agressioonisõda Ukrainas on põhjalikult ja pikaajaliselt muutnud Soome ja Euroopa julgeolekukeskkonda. Julgeolekukeskkonna muutus peegeldub ka Läänemerel.
Soome ja Eesti näevad vajadust riike ühendavate veealuste gaasi- ja elektritaristute kaitset ja vastupidavust veelgi parandada koostöö tihendamise ja parimate praktikate jagamise kaudu, et taristut oleks võimalik jälgida ja kaitsta mitmel viisil. Loomulik koostöövaldkond on ka ülekandeühenduste parandamise võimekuse arendamine.
Eelmise, 2023. aasta oktoobris kahjustatud Balticconnectori gaasitoru on remonditud ning Soome lahe põhjas jookseb riikide vahel ka kaks elektri ülekandekaablit (EstLink 1 ja EstLink 2). Need ülekandeühendused on riikide energiaturgude ja energia varustuskindluse oluline osa. Samuti tasandavad need hinnakõikumisi.
President Alexander Stubb arutas 2024. aasta mais Eesti riigivisiidil eestlastega riike ühendava veealuse taristu kaitsmist. Pärast seda alustas Soome Töö- ja majandusministeerium koos Eesti kliimaministeeriumiga ettevalmistusi vastastikuse mõistmise memorandumi koostamiseks. Protokolli koostamisel on konsulteeritud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga.
Protokolli eesmärk on määratleda mittesiduv tugiraamistik riikide koostöö arendamiseks. See võiks uurida näiteks kehtivaid kaitse- ja turvameetmeid Läänemere veealuse energiataristu kaitse tagamiseks ning tugevdada infovahetust, ekspertide ja teadlaste koostööd ning tehnoloogilise oskusteabe jagamist. Tööd jätkatakse riikide ühise juhtrühma kaudu.
NordenBladet — Sõnum on selge: Soome on kõrvakirurgia vallas üks maailma tippriike. On aasta 1962 ja Suomen Kuvalehti esitleb kodumaist meditsiinialast oskusteavet, mida õpitakse ka teistest Põhjamaadest. Artikli järgi teatakse Soomes hästi keskkõrva väikese kuulmisluu defekte ja kuulmise parandamisest teatakse palju. Reaalsus vana leheloo taga on aga värske uurimismaterjali järgi kahetine, vahendab Iltalehti.
Teatud kurtust põhjustava haiguse kirurgiline ravi oli täiskasvanutel andnud häid tulemusi ja tekkis huvi, kas lastele võiks samast protseduurist kasu olla.
Oulus uuriti asja 1960. aastate keskel nii, et opereeriti seitset täiskasvanut ja 37 last. Lapsed olid kõik Oulu Kurtide Kooli õpilased, noorimad 7-aastased, vanemad veidi üle 15-aastased. Operatsioonile valiti õpilased, kes kuulmistesti järgi ei olnud täiesti kurdid.
Osa haigeid on veel elus, sest 1960. aastate lapsed ja noored on praegu 60-70ndates eluaastates.
Teadlased Marjo Laitala ja Outi Ahonen on küsitlenud tosinat Oulus lapsena operatsioonil käinud inimest. Uuringust selgus, et enamiku jaoks on siiani ebaselge, miks operatsioonid tehti.
Mõned neist ütlesid ka, et nende vanemad ei teadnud operatsioonist midagi ette. Ehk siis laste opereerimiseks neilt luba ei küsitud, ütleb Laitala.
Erinevalt opereeritud täiskasvanutest ei olnud laste kuulmises märgatavaid muutusi.
Kuu aega pärast operatsiooni täheldati 20 õpilase kuulmises väikest paranemist, kuid kuue kuu möödudes muutust enam ei täheldatud.
Tulemustes mängis rolli tolleaegne kuulmiskontrolli tehnoloogia: see ei mõõtnud tingimata õigesti operatsioonil oleva lapse kuulmist ei enne ega pärast operatsiooni.
Selle asemel ütlesid mõned intervjueeritavad, et neil on operatsioonist tekkinud tüsistusi. Üks teatas, et kaotas täielikult oma varem nõrga kuulmise.
Laitala tõlgenduse kohaselt võeti operatsioonid lastel ette, kuna täiskasvanutele oli tehtud juba sadu operatsioone. Nende põhjal hinnati võimalikud kahjud ilmselt väiksemateks.
Soomes tehti 1959. aastast nn kuulmisoperatsioone uue tehnikaga, mida kõrvakirurgid kasutavad minu arvates siiani, ütleb Laitala.
Oulu operatsioonid ühendasid eksperimentaalse ravi ja meditsiinilise uurimistöö.
Tänapäeval tunnistatakse nende kahe erinevust. Teiste seas on tervishoiueetika eksperdid seda teemat kaalunud ja leidnud, et piiri tõmbamine on keeruline. Kõige olulisem on eelkõige see, mis on ravi lõppeesmärk ja kas patsient teab, millega ta on nõus. Eksperimentaalne ravi on eksperimentaalne, kuna selle mõju ei ole veel piisavalt uuritud, et seda praktikas kehtestada.
Oulus toimuvad operatsioonid räägivad ajaloolistest sündmustest, mille üle Laitala hinnangut anda ei taha.
Hea on meenutada, et 1960. aastatel ei olnud sarnast regulatsiooni nagu praegu. Meditsiiniuuringute õiguslik reguleerimine algas Soomes tegelikult alles 1980. aastatel. Esimesed patsiendi enesemääramisõigust rõhutavad eetilised kohustused pärinevad 1948. ja 1964. aastast.
Teema on äärmiselt tundlik, mitmetahuline ja mitmes mõttes eetiliselt raske. Ehk võtab riigipoolne kurtide ja viipekeele tõe- ja lepitusprotsess asja arvesse, märgib Laitala.
