NordenBladet – Talvine metsaõhk on kui looduslik tervendusvahend, mis võib avaldada inimkehale ja -vaimule märkimisväärselt positiivset mõju. Siin on põhjalikum ülevaade, kuidas talvine metsas viibimine ja metsaõhk võivad tervisele mõjuda, pikendada eluiga ning millised on erinevused okaspuu- ja lehtpuumetsade vahel.

1. Talvise metsaõhu mõju tervisele

Talvine metsaõhk on erakordselt puhas ja niiskuse vaene, kuna külmematel temperatuuridel on õhus vähem tolmu ja saasteosakesi. Metsaõhus leidub mitmeid bioaktiivseid aineid, näiteks fütontsiide, mida taimed eritavad kaitseks kahjurite ja haigustekitajate vastu. Need samad ained mõjuvad inimestele rahustavalt ja tugevdavad immuunsüsteemi.

Teadusuuringute järgi võivad metsaõhus viibimine ja sügava hingamise harjutused:

  • Parandada immuunsust: Fütontsiidid suurendavad keha looduslike tapjarakkude aktiivsust, aidates võidelda haigustekitajate ja isegi vähirakkudega.
  • Alandada stressitaset: Metsaõhk aitab vähendada stressihormooni kortisooli taset, parandades samal ajal vaimset heaolu.
  • Toetada südame-veresoonkonna tervist: Metsas viibimine võib alandada vererõhku ja südame löögisagedust, pakkudes südamele puhkust.

2. Kas talvine metsaõhk võib eluiga pikendada?

Mitmed teadusuuringud on näidanud, et loodusega regulaarselt kokkupuutuvad inimesed elavad kauem ja tervemalt. 2019. aastal avaldatud meta-analüüs leidis, et inimesed, kes elavad rohealade läheduses või veedavad rohkem aega looduses:

  • Omavad 15–20% väiksemat tõenäosust surra enneaegselt, kuna nende üldine stressitase ja haiguste esinemissagedus on madalam.
  • Talvine metsaõhk ja külm kliima on tervisele parandava mõjuga ning soodustab kehas pruuni rasva aktiveerumist, mis aitab reguleerida ainevahetust ja võidelda rasvumisega – üks suurimaid krooniliste haiguste riskitegureid.

3. Kas on vahe, kas jalutada okas- või lehtpuumetsas?

Mõlemal metsaliigil on oma unikaalsed eelised, kuid mõned teaduslikult tõendatud erinevused on järgmised:

Okaspuumets
  • Rikkalik fütontsiidide sisaldus: Okaspuud, nagu männid ja kuused, eritavad rohkem fütontsiide, mis tugevdavad immuunsüsteemi ja aitavad kehal võidelda haigustekitajate vastu.
  • Antiseptiline õhk: Okaspuumetsas on õhk antibakteriaalsete omadustega, mis võib aidata hingamisteede haiguste puhul, näiteks astma ja bronhiit.
  • Talvel eriti rahustav: Igihaljaste puude roheline värv ja puhas okaspuuõhk loovad erilise rahu tunde, mis vähendab ärevust.
Lehtpuumets
  • Mikrobioomi tugevdav toime: Lehtpuumetsades elavad mikroorganismid on mitmekesisemad, mis võivad tugevdada inimese mikrobioomi ja parandada immuunsüsteemi toimimist.
  • Kaunid talvised vaated: Paljad puud võimaldavad nautida pikemaid vaateid ja rohkem päevavalgust, mis talvisel ajal aitab kaasa serotoniini tootmisele ja võib leevendada hooajalist masendust.
  • Suurem CO2 sidumine talvel: Lehtpuude all võib olla jahedam ja värskem õhk, kuna nad talletavad rohkem süsihappegaasi.

4. Soovitused talvise metsakogemuse maksimeerimiseks

  • Vali jalutuskäigu koht vastavalt oma eesmärkidele: Kui otsid stressileevendust ja antibakteriaalset mõju, eelista okaspuumetsa. Kui soovid kogeda avarust ja päevavalgust, vali lehtpuumets.
  • Riietu kihiliselt ja soojust säästvalt: Metsas liikumine talvel aitab hoida keha soojas, aga väldi ülekuumenemist.
  • Hinga teadlikult: Võta aega sügavateks hingetõmmeteks, et tunda metsaõhu rahustavat mõju.
  • Veeda vähemalt 20–30 minutit: Uuringud näitavad, et juba 20 minutit looduses viibimist võib alandada stressitaset ja parandada tuju.

 

Talvine metsaõhk on väärtuslik tervise ja pikaealisuse allikas. Regulaarne jalutamine metsaõhus võib pikendada eluiga, tugevdada immuunsust ja parandada üldist heaolu. Okaspuu- ja lehtpuumetsadel on erinevad, kuid üksteist täiendavad kasulikud omadused – ideaalne oleks külastada mõlemat. Talv pakub ainulaadset võimalust kogeda metsa rahu ja puhtust, mis on kättesaadav kõigile, kes otsustavad looduse rüppe minna.

Avafoto: Unsplash