Reklaam:



TEADUSAJAKIRI: NEED 2 ASJA aitavad hoida teismeeas tüdrukute head vaimset tervist

TEADUSAJAKIRI: NEED 2 ASJA aitavad hoida teismeeas tüdrukute head vaimset tervist

NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased avaldasid teadusajakirjas Journal of Adolescence uuringu, kus vaadeldi, kas 14-16aastaste tütarlaste väiksem kehaline aktiivsus ja unehäired ennustavad sagedasemaid depressiooninähtusid hilisemas eas.

Senistes uuringutes on leidnud kinnitust, et täiskasvanutel on vähene kehaline aktiivsus ja unehäired seotud vaimse tervise halvenemisega, sealhulgas depressiooninähtude sagenemisega. Teaduspõhiseid andmeid selle kohta, mil määral on noorukiea vähene kehaline aktiivsus ja unehäired seotud hilisema depressiooninähtude väljakujunemisega, on aga ebapiisavalt.

Lisaks on varasematest uuringutest teada, et vaimne tervis halveneb sageli just noorukieas, eriti tütarlastel. Sellest lähtudes tegid Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased lühiajalise pikiuuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kas teismeeas tütarlaste väiksem kehaline aktiivsus ja unehäired ennustavad sagedasemaid depressiooninähtusid hilisemas eas.

Kaks aastat kestnud uuringus osales 173 tüdrukut, kes hindasid spetsiaalsete küsimustike abil ise oma kehalist aktiivsust, unehäireid ja depressiooninähtusid. Uuringu tulemustest selgus, et vanusevahemikus 14–16 aastat võib väheneb tütarlaste kehaline aktiivsus ning sageneda unehäired ja depressiooninähud.

„Modelleerisime kõigi kolme uuritud tunnuse seoseid uuringu alguses ja kestel. Sellest selgus, et mida kõrgem oli depressiooninähtude algtase ja mida järsemalt selle näitajad kahe aasta jooksul kasvasid, seda suurem oli kehalise aktiivsuse langus,“ rääkis üks uuringu autoritest, Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp.

Uuringu käigus leiti ka positiivne seos depressiooninähtude ja unehäirete suurenemise vahel. Tulemuste alusel ei saa siiski väita, et depressiooninähtude suurenemine põhjustab noortel neidudel kehalise aktiivsuse vähenemist ja unehäirete sagenemist, kuna uurijad ei kasutanud tunnuste eksperimentaalset manipuleerimist. „See tähendab, et me ei mõjutanud kuidagi tüdrukute arengut – nende une pikkust ega  kehalist aktiivsust,“ seletas Raudsepp.

„Sellegipoolest võime tulemuste põhjal öelda, et kehaliselt aktiivne eluviis ja korralik uni on noorukite hea vaimse tervise üks eeltingimus. Hoolitsedes selle eest, et noored liiguksid iga päev soovitatavalt üks tund päevas ja magaksid öösel vähemalt üheksa tundi, on võimalik vähendada noorukite vaimse tervise probleeme,“ rõhutas Raudsepp.

Teadusartikkel „Brief report: Longitudinal associations between physical activity, sleep disturbance and depressive symptoms in adolescent girls“ ilmus ajakirjas Journal of Adolescence. Uuringu autorid on Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp ja Kristi Vink.

Avafoto: Pexels



Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service