NordenBladet — Korraliku toidu söömine õhtul ei tee mitte paksuks, vaid tagab hea une, leiab unehäiretega patsientidega tegelev uneuurija, dotsent Henri Tuomilehto.
Uneteadlane Tuomilehto kohtab pealelõunasel vastuvõtul tihtilugu ühesugust pilti: tema vastas istuv patsient on väsinud, kuna on söönud just ära suure lõunasöögi, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomlaste toitumisrütm on selline, et hommikusööki süüakse kuidas juhtub, siis lõunat süüakse nii, et naba paigast ära. Samas põhjustab suure koguse söömine aktiivsuse langust ning inimene on paar tundi väsinud.
Uneuurija küsib selle peale, miks peaks soomlane olema keset päeva väsinud. Pärast tugevat lõunasööki hakkab enesetunne taastuma alles õhtuks ning koju tulles ollakse uuesti näljased. Mõnedes peredes süüakse pärast tööd uuesti korralik õhtusöök ning pärast seda lösutatakse paar tundi taas kerges koomas diivani peal.
Erksus tuleb uuesti tagasi õhtul kella kaheksa paiku, mil keha peaks käituma vastupidiselt: rahunema magamamineku jaoks. Ning siis imestatakse voodis, miks und ei tule.
Toimilehto tegeleb mitmete tippsportlastega, kel on unehäired. Üks võimalusi unehäirete kaotamiseks on söömisrütmi muutmine.
Idee on see, et päeva jooksul süüakse kergelt, aga tihti, mistõttu erksus püsib päeva jooksul ühtlane. Rohkem süüakse alles õhtul kella kaheksa ajal. Pärast seda soodustab keha erksuse vähenemine muu hulgas uinumist.
Tuomilehto märgib, et sportlastele kehtivad samad reeglid mis kõigile teistele. Teadlane sööb ise samamoodi: päeva ajal kas salatit või suppi ning vahepeal puuvilju, kohupiima või smuutisid ning alles õhtul korralikku kodutoitu nagu lihapallid ja kartulipuder.
Mõned uneteadlased soovitavad õhtul vähem süüa, aga Tuomilehto on teist meelt. Uinumist määratlevad kaks asja: kõigepealt ööpäevarütm ehk see, millal läheb valgeks ja pimedaks, ning uinumissoov. Viimane tähistab inimese vajadust uinuda, keha sisemist soovi lamada.
Uinumissoovi võib mõjutada toitumisega. Kui süüa toitu kella kaheksa ajal, siis tuleb peale väsimus ning uinumissoov suureneb ja kella 22-23 ajal on lihtsam uinuda.
Tuomilehto arvates ei pea paika ka see väide, et õhtune söömine teeb paksuks. Tema väitel pole vahet, millal inimene sööb. Tähis on päeva jooksul saada vajalik kogus kaloreid.
Õhtul tasub süüa juba seepärast, et näljatunne takistab magamist. Inimese siseorganid nimelt öösel ei maga, vaid tegutsevad aktiivselt. Öö jooksul inimese aju puhastub ja mälu tugevneb, eritub kasvuhormooni, haavad paranevad ja aju energiavarud täienevad.
Lisaks sportlastele teeb Tuomilehto koostööd ettevõtetega. Asutustes soovitakse parandada inimeste töövõimekust võimlemispausidega. Neist pole aga suuremat kasu, kui inimene ei saa öösel korralikult välja magada.
Teadlasele teeb muret asjaolu, et soomlased magavad öö jooksul väga vähe ning paljud seda endale ei teadvusta. Seetõttu on pooled soomlastest päeval väsinud ning unehäired on igal viiendal.
Lihtne viis oma und testida on magada tund aega kauem ja vaadata, kuidas see mõjub. Unele tasub tähelepanu pöörata, kuna see omab tähtsat rolli inimese taastumisel. Teadlase arvates on kõva mees see, kes und tähtsaks peab.
Avafoto: NordenBladet/Helena-Reet Ennet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT