Eesti õhuruumi sattus öösel mitu tõenäoliselt sihtmärgist eksinud drooni

NordenBladet – Möödunud ööl jätkus Ukraina ulatuslik droonirünnak Venemaa Läänemere-äärsetele aladele, mille tagajärjel kandus osa õhuohust ka Eesti territooriumile. Kaitseväe andmetel sisenes Eesti õhuruumi mitu tõenäoliselt sihtmärgist eksinud drooni. Hommikuks oli vahetu oht möödas ning õhuhäire lõpetati.

Eesti ametivõimud tuvastasid või oletavad, et öö jooksul sattus Eesti õhuruumi alla kümne drooni. Politsei- ja piirivalveamet kontrollis hommikuse seisuga kolme võimalikku allakukkumiskohta ning Tartumaal Kastre vallas leiti droonirususid. Ööpäeva jooksul laekus ametile kokku 49 teadet, mida kontrollitakse.

Kaitsevägi ja liitlased seirasid öö jooksul õhuruumi ning olukorra tõttu tõusid Ämari baasist õhku NATO hävitajad. Eestit toetasid ka Leedu baasist tegutsevad liitlaslennukid. Droonid tuvastati nii radarseadmete kui ka hävitajate abil, kuid Eesti territooriumil ühtegi drooni alla ei lastud, sest otsuste tegemisel arvestati nii otstarbekuse kui ka ohutusega.

Elanikele saadeti öö jooksul kolm ohuteavitust vastavalt sellele, millistes piirkondades oht võis realiseeruda. Ohuteavitused puudutasid suurt osa Eestist, sest droonide liikumine oli dünaamiline ning oht muutus kiiresti. Kõrgendatud ohualast jäid välja vaid Läänemaa ja saared. Ametivõimud rõhutasid, et ohuteavitusi tuleb võtta täie tõsidusega ning igapäevategevustega võib jätkata alles pärast ametliku ohulõpu teavituse saamist.

Häirekeskuse hinnangul oli tegemist viimase kuue aasta ühe kõige koormavama ööga. Kõnesid tuli kolme lainena vastavalt saadetud ohuteavitustele ning inimesed küsisid peamiselt kinnitust olukorra tõsiduse ja käitumisjuhiste kohta. Võimud palusid infoküsimuste korral kasutada riigi infotelefoni 1247 ning helistada numbril 112 ainult siis, kui märgatakse kahtlast objekti või leitakse rususid.

Kaitseväe esindajate sõnul näitab juhtum, et Venemaa vastu suunatud sõjategevus on kandunud Eesti vahetusse naabrusse ning õhuohuga seotud valvsustegevus jätkub. Samuti rõhutati, et Eesti arendab edasi kihilist õhukaitset, kuid täielikku läbimatut kaitsekilpi ei ole võimalik luua. Elanikke kutsuti üles mitte jagama sotsiaalmeedias infot kaitseväe liikumise ega võimalike droonirusude asukohtade kohta, vaid edastama see teave ametivõimudele.

Avafoto: Öine droonioht Eestis lõppes, Tartumaalt leiti rususid (NordenBladet)

Vaata ka:
(31.03.2026) Soome kaguosas kukkus alla Ukraina droon: elanikke evakueeriti

Vaesus ja tööpuudus süvenevad: 2024. aastal oli Soomes vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus juba 958 000 inimest

Soomes süveneb vaesus

NordenBladet — Euroopa Liit lisas Soome 2025. aasta detsembris sotsiaalse arengu jälgimisnimekirja, tuues põhjuseks kasvava ebavõrdsuse ja tööpuuduse. Samas nimekirjas on ka Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia. Värske hinnangu järgi ei ole Soomel lootust sealt lähiajal väljuda.

Sotsiaal- ja tervishoiuorganisatsioonide katusorganisatsiooni Soste eriekspert Anna Järvinen ütles Yle vahendusel, et olukord on murettekitav ega parane kiiresti. „See näeb sünge välja ja olukord ei muutu kiiresti paremuse poole,” sõnas Järvinen.

Soste: Soome on vaesuse vähendamise eesmärgis läbi kukkunud

Soste hiljutise aruande kohaselt ei ole Soome suutnud liikuda vaesuse vähendamise eesmärgi suunas. Vastupidi, madala sissetulekuga inimeste arv võib järgmise paari aasta jooksul suureneda veel umbes 26 000 inimese võrra, kui olukorra parandamiseks täiendavaid samme ei astuta.

Järvineni sõnul on mitmed viimaste aastate näitajad selgelt halvenenud.

Tema sõnul on kasvanud nii madala sissetulekuga inimeste arv kui ka nende inimeste hulk, kellel on raskusi igapäevaste kulude katmisega. Samal ajal on tööpuudus tõusnud rekordtasemele ning taas on suurenema hakanud ka kodutus.

Soome vaesuse vähendamise eesmärk liigub vastassuunas

Soome riiklik eesmärk on vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 100 000 võrra aastaks 2030. Võrdlusaluseks on 2019. aasta, mil sellises ohus oli 838 000 inimest.

Viimased andmed näitavad aga vastupidist arengut. 2024. aastal oli Soomes vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus juba 958 000 inimest.

Järvineni hinnangul ei ole välistatud, et lähiajal ületatakse ka miljoni inimese piir.

„Ma ei pea miljoni piiri ületamist võimatuks. See võib juba praegu täis olla,” ütles ta.

Mida tähendab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht?

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaks loetakse inimest näiteks siis, kui tal ei ole võimalik tasuda üüri, eluasemelaenu makseid või arveid õigel ajal. Samuti kuuluvad sellesse rühma inimesed, kes ei suuda oma kodu piisavalt soojana hoida või kelle majanduslik toimetulek on muul viisil tõsiselt ohustatud.

Soste hinnangul süvendavad olukorda sotsiaalkärped

Soste sõnul on olukorra halvenemise taga muu hulgas valitsuse suured sotsiaalkindlustuse kärped aastatel 2024–2025. Mitmel korral on vähendatud töötutoetust ja eluasemetoetust. Kärpeid on tehtud ka haigushüvitistes.

Ka 2026. aastal jätkuvad toetuste vähendamised. Kärbitud on toimetulekutoetust ning samal ajal on toetustega seotud kohustusi ja sanktsioone karmistatud.

Järvineni sõnul mõjutavad sellised otsused kõige rohkem just neid inimesi ja peresid, kes on juba praegu majanduslikult haavatavas olukorras.

Ekspert: järgmisel parlamendiperioodil tuleb toetusi korrigeerida

Anna Järvinen leiab, et olukorra parandamiseks tuleks järgmisel parlamendiperioodil taastada sotsiaaltoetuste tavapärased indeksikorrektsioonid. Lisaks tuleks üldisele toetusele lisada lastega peredele mõeldud lisatoetus, mis arvestaks ülalpidamiskohustustega.

Tema hinnangul on see vajalik, et pidurdada vaesuse kasvu ning vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski Soomes.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Anttila bränd võib tulevikus Soome turule naasta

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet —  Leedu PHH Group, kellele kuulub tuntud Anttila kaubamärk, kaalub tulevikus uue ettevõtte loomist Anttila nime all. Ettevõtte tegevjuht Dainius Liulys ütles Ylele, et võimaliku tagasituleku ettevalmistused on alles varajases järgus ning otsuseid pole veel tehtud.

PHH Group on veebipoe Hobby Hall emaettevõte. Kontsern sündis 2021. aastal, kui ühinesid Leedu veebipood Pigu ja Soome Hobby Hall. Praegu haldab ettevõte mitmeid veebipoode ja turuplatvorme Baltimaades ning Soomes.

Liulyse sõnul võiks Anttila võimalik naasmine kõne alla tulla kõige varem ühe kuni kahe aasta pärast.

„Suhtume Anttila brändi väga tõsiselt ja kaalume seda sammu põhjalikult. Samas tahan rõhutada, et lõplikke otsuseid ei ole veel tehtud,” ütles Liulys.

Anttila ajalugu ulatub 1952. aastasse, mil ettevõte alustas tegevust nime all Postitusliike Solpa. Esialgu müüdi kaupu postimüügikataloogi kaudu, mida saadeti kodudesse. Hiljem laienes ettevõte ka jaekaubandusse. Üks tuntumaid kauplusi avati 1960. aastate alguses Helsingi Tennispalatsis, kus tegutses Soome esimene iseteeninduskaubamaja.

Anttila kaubamärgi õigused läksid 2020. aastal pankrotivara müügi käigus üle Hobby Hallile. Anttila ise oli läinud pankrotti neli aastat varem.

Soome Patendi- ja Registriameti andmetel registreeris PHH Groupi koosseisu kuuluv Hobby Hall Suomi Oy hiljuti Anttila kaubamärgi enda nimele. Liulyse hinnangul on Anttillal Soomes jätkuvalt tugev tuntus ja märkimisväärne potentsiaal.

„Anttila kaubamärk on olnud osa soomlaste igapäevaelust põlvkondade vältel. Sellega kaasneb ka suur vastutus. Planeerime oma pikaajalisi samme hoolikalt,” märkis Liulys.

Tema sõnul võiks võimalik ärimudel Soomes ühendada veebikaubanduse ja füüsilised kauplused.

Samas on viimastel kuudel küsimusi tekitanud ka Hobby Halli enda olukord Soomes. Ettevõte sulges märtsi alguses Vantaal tegutsenud PostNordi väljastuspunkti. Lisaks on Hobby Hallil olnud makseraskusi ning krediidiinfo andmetel on ettevõtte pankrotirisk kasvanud. Ka klientide tagasiside veebikeskkondades on olnud valdavalt negatiivne.

Liulys selgitas, et Vantaa väljastuspunktist loobuti, kuna selle ülalpidamine oli kulukas ja kasutus vähene. Edaspidi toimetatakse tellimused otse klientide koju või partnerite vahendusel.

Veidi enam kui aasta tagasi PHH Groupi juhina ametisse naasnud Liulys tunnistas, et Hobby Hall on seisnud silmitsi raskustega, kuid rõhutas, et ettevõttes on käimas ulatuslikud muudatused.

„Naasin ettevõttesse, et see uuesti õigele teele viia. Meie peamine prioriteet on taastada klientide ja partnerite usaldus. Ettevõte läbib praegu suuri muutusi,” ütles ta.

Tema sõnul keskendub Hobby Hall nüüd senisest enam kliendikogemusele ja toodete kvaliteedile, mitte üksnes kaubavaliku laiusele. Müüdavate toodete arv on vähendatud 13 miljonilt 3 miljonile ning senisest hoolikamalt valitakse ka kolmandate osapoolte müügipartnereid. Ettevõte otsib praegu Soomes ka uusi koostööpartnereid.

Liulyse sõnul muutub Anttila võimalik taaselustamine päevakajaliseks alles pärast seda, kui Hobby Halli uuendamine ja usalduse taastamine on lõpule viidud.

„Anttila kaubamärgi taaselustamine nõuab tugevat finantsseisu. Enne seda peame parandama oma kasumlikkust,” ütles ta.

Norra: Tragöödia Flekkefjordis – eakas mees leiti hukkununa jahisadamast

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

Nordenbladet – Lõuna-Norras Agderi maakonnas asuvas Flekkefjordi linnas leidis aset traagiline õnnetus, kus Flekkefjordi  jahisadamast* veest leitud eakas mees suri. Häirekeskus sai teate vette kukkunud isikust ning sündmuskohale reageeriti suurte jõududega, sealhulgas kiirabi ja politseiga.

Õnnetuse asjaolud

Agderi politseijaoskonna operatsioonijuhi Frode Vangi sõnul viitavad esialgsed uurimistulemused õnnetusjuhtumile. Kuigi mees toimetati kiiresti kaldale ja talle anti esmaabi, ei õnnestunud tema elu päästa. Politsei on kinnitanud, et puuduvad märgid kuriteost või vägivallast.

Hetkel kogutud lisainfo põhjal selgitatakse välja täpne sündmuste jada, kuid politsei logide kohaselt käsitletakse juhtumit kui kahetsusväärset kukkumisõnnetust libedal või pimedal sadamaalal. Politsei on alustanud rutiinset uurimist, et fikseerida kõik asjaolud, mis võisid vette kukkumiseni viia.

__________________

* Flekkefjordi jahisadam (tuntud ka kui Flekkefjord lystbåthavn või külalissadam gjestehavn) asub Lõuna-Norras Agderi maakonnas, Flekkefjordi südalinnas. See paikneb looduskaunilt Lafjordi ja Grisefjordi ühinemiskohas, pakkudes meresõitjatele turvalist peatust otse linna ajaloolise puitasumite ja kaubanduspiirkonna vahetus läheduses. Sadam on oluline sõlmpunkt nii kohalikele paadiomanikele kui ka turistidele, kes külastavad piirkonda piki Norra lõunarannikut purjetades.

Jahisadam on hästi varustatud, pakkudes kaasaegseid teenuseid nagu elektriühendus, magevesi, pesemisvõimalused ja kütusetankla. Sadama asukoht on strateegiliselt mugav, kuna kõik olulised asutused, restoranid ja poed asuvad vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. Tänu Flekkefjordi omapärasele geograafiale on sadamaala tuulte eest hästi kaitstud, muutes selle populaarseks peatuspaigaks ka pikemateks perioodideks, eriti suviti, kui piirkond täitub puhkajatega.

Norra: Kolm meest mõisteti narkokuritegude eest neljaks nädalaks vangi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Kolm meest mõisteti narkokuriteos süüdistatuna neljaks nädalaks vangi. See selgub Nordmøre og Romsdali ringkonnakohtu kinnipidamisdokumendist.

Politsei peatas esmaspäeval (30.märtsil) Raumas läbiotsimiseks auto.

Kinnipidamisdokumendis on kirjas, et politsei leidis autost pulbrit ja arvab, et see võib olla 1,2 kilogrammi kokaiini. Kolme süüdistatava advokaadid ütlevad, et nad ei tunnista kriminaalset süüd.

Kohus usub, et on oht, et kolm meest võivad vabastamise korral tõendeid mõjutada ja oma ütlustes kokku leppida. Seetõttu nõustusid nad politsei nõudmisega kolm meest vangistada.