Norra: Päästeaktsioon Lyngeni alpides – matkaja jäi Sofiatindenil laviini alla

Sofiatinden Norra

NordenBladet – Põhja-Norras Tromsi maakonnas toimus täna (31. märts) ulatuslik päästeoperatsioon, kui Lyngeni poolsaarel asuval Sofiatindeni mäel jäi matkaja laviini alla. Sündmuspaigale saadeti koheselt nii kiirabi- kui ka päästehelikopter, et tulla toime järsu ja ligipääsmatu maastikuga.

Sündmuste käik ja päästetööd

Esialgsetel andmetel liikus mäel matkagrupp, kellest üks liige jäi laviini alla ja mattus lume alla. Grupi teised liikmed tegutsesid operatiivselt ja suutsid kannatanu enne professionaalsete päästjate saabumist välja kaevata.

Tromsi politseijaoskonna operatsioonijuht Henrik Melsbø kinnitas, et kannatanule anti sündmuskohal esmaabi kohe pärast väljakaevamist. Vigastuste täpne ulatus ei ole veel teada, kuid isik toimetati helikopteriga täiendavaks kontrolliks ja raviks haiglasse. Päästetöid raskendas piirkonna ekstreemne pinnamood, mis nõudis kogenud lennusalga sekkumist.

Lyngeni asukoht ja loodusolud

Lyngeni poolsaar (tuntud ka kui Lyngeni alpid ehk Lyngsalpene) asub Põhja-Norras, umbes 60 kilomeetrit Tromsø linnast idas. See on ligi 90 kilomeetri pikkune poolsaar, mida ümbritsevad sügavad fjordid – läänes Ullsfjorden ja idas Lyngen-fjord.

Piirkonna iseloomustus ja ilm:

  • Maastik: Tegemist on Euroopa ühe dramaatilisema mäestikuga, kus teravad tipud tõusevad otse merest kuni 1833 meetri kõrgusele (Jiehkkevárri). Järsud nõlvad ja liustikud teevad sellest populaarse, kuid ohtliku sihtkoha suusatajatele ja ronijatele.

  • Ilmastikutingimused: Asukoht sügaval polaarjoone taga tähendab karme olusid. Talvel valitseb piirkonnas polaaröö ning suvel keskööpäike.

  • Laviinioht: Tänu mere lähedusele ja kiiretele temperatuurimuutustele on laviinioht Lyngenis tavapärane nähtus. Atlandi ookeanilt saabuvad niisked õhumassid toovad kaasa tihedaid lumesadusid ja tugevaid tuuli, mis muudavad lumekihi struktuuri ebastabiilseks, eriti järskudel nõlvadel nagu Sofiatinden.

  • Temperatuurid: Talvised keskmised temperatuurid rannikul püsivad $-4$ ja $0$ °C vahel, kuid mägedes võib temperatuur langeda märgatavalt madalamale, ulatudes sageli $-15$ kuni $-20$ °C-ni.

    Avafoto: Google Maps väljavõte

Norra: Andøya lennujaam on pime – reisijad peavad bussiga sõitma

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet –  Andøya lennujaamal* on teisipäeval raja tuledega probleeme, kirjutab Bladet Vesterålen.

Probleemid tekkisid esmaspäeva õhtul ja viisid liikluse täieliku seiskumiseni. Seetõttu on tühistatud Widerøe lend Tromsøst Evenesi kaudu, mis pidi maanduma teisipäeva õhtul.

Reisijad transporditakse Andenesisse hoopis bussiga. Lennujaama juhataja Endre Adolfsen Dahler ütles Bladet Vesterålenile, et nad töötavad probleemide lahendamise nimel.

______________________
* Andøya lennujaam (Andenes lennujaam) asub Põhja-Norras Nordlandi maakonnas Andøya saare põhjatipus, vahetult Andenesi asula kõrval. Geograafiliselt paikneb see kaugel polaarjoone taga, pakkudes olulist ühendust Vesteråleni saarestiku ja ülejäänud Norra vahel. Lennujaam on nii tsiviil- kui ka sõjalise kasutusega, jagades lennuvälja Andøya lennubaasiga, mis on aastakümneid olnud strateegiliselt tähtis NATO ja Norra õhujõudude jaoks.

Suuruselt on tegemist regionaalse lennujaamaga, millel on üks asfalteeritud lennurada pikkusega 2468 meetrit. See on piisavalt pikk, et teenindada ka suuremaid lennukeid, kuigi igapäevane reisiliiklus koosneb peamiselt Widerøe lennufirma opereeritavatest lühematest lendudest Bodøsse ja Tromsøsse. Vaatamata oma kaugele asukohale on lennujaamal oluline roll piirkonna turismi, eriti vaalavaatluste, ja teadustöö (Andøya kosmosekeskus) toetamisel.

 

Soome kaguosas kukkus alla Ukraina droon: elanikke evakueeriti

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Soome võimud teatasid uuest vahejuhtumist Karjalas Parikkala vallas, kus leidis aset drooni alla kukkumine. Sündmus on toonud kaasa piirkonna elanike evakueerimise ja ulatusliku politseioperatsiooni.

Vahejuhtum Parikkalas

Värskeimate teadete kohaselt kukkus droon alla Parikkala piirkonnas, mis asub Venemaa piiri vahetus läheduses. Ohutuse tagamiseks on ametivõimud palunud kohalikel elanikel piirkonnast lahkuda. Sündmuskohale on saadetud mitmeid politseipatrulle, et ala isoleerida ja selgitada välja objekti ohtlikkus.

Nädalavahetuse õnnetus ja Ukraina reaktsioon

Käesolev vahejuhtum järgneb möödunud nädalavahetusel aset leidnud sündmusele, kus Soome kaguosas kukkus alla Ukrainast pärit droon. Esialgsetel andmetel oli droon teel sihtmärkide suunas Venemaal, kuid kaotas juhitavuse või tekkis tehniline rike, mille tagajärjel see Soome territooriumil alla kukkus.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on juhtunu pärast ametlikult vabandust palunud, rõhutades, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga ning Soome õhuruumi riivamine ei olnud tahtlik.

Ametivõimude märkus: Kohalikel elanikel palutakse järgida politsei korraldusi ja vältida piirkonda kuni täiendavate teadete edastamiseni. Olukord on kontrolli all, kuid ettevaatusabinõud on vajalikud võimalike lõhkekehade või ohtlike materjalide välistamiseks.

Vaata ka:
Eesti õhuruumi sattus öösel mitu tõenäoliselt sihtmärgist eksinud drooni

Eesti: 20-s pealinna koolis jätkatakse 7.–9. klasside õppetööd vene keeles ka 2026/2027. õppeaastal

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet: Tallinna linnavalitsus on esitanud volikogule eelnõu, mille kohaselt lubatakse 20-s pealinna koolis jätkata 7.–9. klasside õppetööd vene keeles ka 2026/2027. õppeaastal. Otsus puudutab koole, kus hoolekogud tegid vastava ettepaneku, viidates kvalifitseeritud ja C1-tasemel eesti keelt valdavate õpetajate ning tugispetsialistide puudusele.

Peamised põhjused ja ulatus

Linnavalitsus märgib, et kohene täielik üleminek eestikeelsele õppele nendes klassides ei ole õpetajate nappuse tõttu võimalik. Samas rõhutatakse, et otsus ei takista riiklikku reformi, mis algas 2024. aastal 1. ja 4. klassidest ning peab lõpule jõudma 2030. aastaks. Venekeelse õppega klassides tagatakse eesti keele õpe riikliku õppekava alusel ning rakendatakse toetusmeetmeid ülemineku kiirendamiseks.

Nimekiri koolidest, kus venekeelne õpe jätkub:

  • Ehte humanitaargümnaasium, Tallinna Haabersti gümnaasium, Karjamaa põhikool, Lasnamäe gümnaasium, Lasnamäe põhikool, Tähesaju gümnaasium, Tallinna 53. keskkool, Tallinna humanitaargümnaasium, Tallinna juudi kool, Tallinna Kadaka põhikool, Tallinna kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mahtra põhikool, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium, Tallinna Mustjõe gümnaasium, Tallinna Pae gümnaasium, Tallinna Tõnismäe reaalkool ja Tallinna Õismäe vene lütseum.

Poliitilised reaktsioonid

Linnapea Peeter Raudsepp rõhutas, et muukeelsete klasside arv on drastiliselt vähenenud – kui eelmisel õppeaastal oli neid 566, siis uuel perioodil vaid 273. Tema sõnul on tegemist seadusest tuleneva formaalsusega ning linn toetab sujuvat üleminekut tänavu 10,2 miljoni euroga, vahendab ERR.

Otsust kritiseeris haridustegelane Hendrik Agur, kelle hinnangul pärsib venekeelse õppe jätkamine õpilaste edasisi haridusvõimalusi ja lükkab keeleõppe koormuse kutsekoolide kaela. Samas märkis endine abilinnapea Aleksei Jašin, et sarnaseid otsuseid on langetanud ka varasemad koalitsioonid õpetajate puuduse tõttu, ning kutsus üles pakkuma koolidele täiendavat rahalist motivatsiooni ülemineku kiirendamiseks.

Läti: Kohus piiras vene keele kasutamist avalik-õiguslikus meedias

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Läti põhiseaduskohus leidis, et avalik-õiguslikus meedias tuleb põhikeelena kasutada läti keelt ning vene keele kasutamine on põhjendatud vaid erandjuhtudel. Kohtu hinnangul võib vene keelt kasutada eeskätt propaganda ja desinformatsiooni ümberlükkamiseks ning muudes küsimustes, mis puudutavad riigi väärtusi ja julgeolekut, vahendab LSM.lv.

Kohtu otsuse kohaselt ei ole vene keele positsioon Lätis selline, mis vajaks ulatuslikku riiklikku tuge avalik-õigusliku meedia kaudu. Venekeelne meediaruum on riigis jätkuvalt laialdaselt kättesaadav nii kommertsmeedia, trükimeedia, audiovisuaalse meedia kui ka välismaiste kanalite kaudu. Seetõttu saab vene keelt kõnelev elanikkond oma meediaõigusi kasutada ka ilma märkimisväärse riikliku toetuseta.

Samas rõhutas kohus, et väiksemate rahvusvähemuste puhul, kelle keel ei ole isemajandav, on riigil kohustus toetada nende ligipääsu avalik-õiguslikule meediale. Selle eesmärk on aidata neil säilitada oma keelt ja kultuurilist identiteeti.

Kohtu hinnangul peab Läti avalik-õiguslik meedia edaspidi ise hindama, kui suures mahus on venekeelne sisu põhjendatud ja proportsionaalne. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas sisu on seotud julgeolekuküsimuste ning propaganda tõrjumisega.

Otsus tähendab, et vähemuskeeltes sisu loomist puudutavad senised sätted tuleb üle vaadata ning välja töötada uus regulatsioon. Kohus leidis, et kehtinud reeglid olid liiga laiaulatuslikud ega vastanud põhiseadusele.