Gröönimaa tugevdab elanikkonnakaitset – Valmisolekuvarustus jaotatakse omavalitsuste vahel

By
Helena-Reet Aari
-
Valmisolekuvarustus jaotatakse omavalitsuste vahel: elanikkonnakaitse tugevneb üle kogu Gröönimaa

NordenBladet – Telgid, voodid ja generaatorid on vaid osa sellest varustusest, mis saadetakse Avannaata, Qeqertaliki, Qeqqata, Sermersooqi ja Kujalleqi omavalitsustele. Tegemist on osaga laiemast tööst Gröönimaa kriisivalmiduse tugevdamiseks.

Lähikuudel jaotatakse viie omavalitsuse vahel kümme valmisolekumoodulit, et tõsta kohalikku suutlikkust hädaolukordadega toimetulekul. Moodulid sisaldavad muuhulgas generaatoreid, telke, toiduvarusid, küttekehasid, magamiskotte, laudu ja toole, valgustust ning tualettvarustust. Esimene moodul antakse eeldatavasti Qeqertaliki vallale üle enne märtsi lõppu, ülejäänud üksused tarnitakse jooksvalt kuni suveni.

Strateegiline koostöö Taaniga

„Valitsuse (Naalakkersuisut) fookuses on järjepidev Gröönimaa kriisivalmiduse parandamine. Oleme tugevdanud valmidust mitmes valdkonnas, sealhulgas läbi koostööleppe Taani Ühiskondliku Turvalisuse ja Kriisivalmiduse Ministeeriumiga. Nüüd näeme selle koostöö esimesi konkreetseid tulemusi, kui saame omavalitsustele laiali saata esimesed valmisolekumoodulid,“ sõnas kalanduse, jahinduse, põllumajanduse, varustuskindluse ja keskkonnaminister Peter Borg.

Minister rõhutas varustuse olulisust kriisiolukordades: „See on vajalik, et olla tulevikus veelgi tugevamal positsioonil, olgu tegu pikemaajaliste elektrikatkestuste või muude kriitiliste olukordadega, kus peame suutma elanikkonda kiiresti ja tõhusalt aidata.“

Kogunemispunktid ja elanike toetamine

Valmisolekumooduleid saab kasutada kogunemispunktide rajamiseks kas olemasolevatesse siseruumidesse või telkidesse. Sellised punktid on mõeldud elanikele turvapaigaks näiteks pikaajaliste elektrikatkestuste korral. Kogunemispunktides pakutakse sooja toitu ja jooki, võimalust kohtuda naabritega ning laadida mobiiltelefone.

Varustuse üleandmine on jaanuaris 2026 allkirjastatud poliitilise kokkuleppe otsene tulemus, mille eesmärk on tihendada Gröönimaa valitsuse ja Taani vastava ministeeriumi vahelist koostööd.

Jätkuv töö varustuskindluse nimel

Moodulite jaotus on toimunud tihedas dialoogis omavalitsustega, et selgitada välja nende konkreetsed vajadused ja soovid. Kuigi praegune partii ei kata veel täielikult kõiki valdade soove, tegeleb valitsus aktiivselt täiendavate moodulite hankimisega, et tagada igale piirkonnale vajalik ressurss.

Taustainfo:

  • Koostöölepe: Naalakkersuisut ja Taani Ühiskondliku Turvalisuse ja Kriisivalmiduse Ministeerium sõlmisid 2026. aasta jaanuaris koostööleppe valdkonna edendamiseks.

  • Rahastus: Veebruaris esitletud Taani valitsuse erakorraliste investeeringute raames on 2026. aastal Gröönimaa valmisoleku tugevdamiseks eraldatud 180 miljonit Taani krooni.

  • Ennetustöö: Jaanuaris andis valitsus välja infovoldiku, milles jagatakse juhiseid, kuidas leibkonnad peaksid kriisiolukorras viis päeva iseseisvalt toime tulema.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

Loe ka:
Gröönimaa ja Taani tugevdavad koostööd kriisivalmiduse valdkonnas

Soomaa hundirünnakud – ametkondade hinnangul küttimine kiiret lahendust ei too

By
Helena-Reet Aari
-
Soomaa hundirünnakud - ametkondade hinnangul küttimine kiiret lahendust ei too

NordenBladet – Soomaa rahvuspargis aset leidnud suurkiskjate koostöökogu kohtumisel tõdeti, et piirkonna keeruliste loodusolude tõttu ei taga ainuüksi huntide küttimine karjakasvatajatele rahu ning lahendus peab olema mitmekülgsem.

Viimase pooleteise aasta jooksul on huntide rünnakud Soomaa karjadele märkimisväärselt sagedanenud, ulatudes ainuüksi eelmisel aastal ligi saja murdmisjuhtumini (2025. aastal registreeriti keskkonnaameti andmetel Soomaal u 100 murdu, Eestis tervikuna läks huntide saagiks 700–800 kariloom – toim.).

Karjakasvatajate ja Keskkonnaameti vahel on tekkinud terav vastasseis, kuna kohalike hinnangul on tavapärased ennetusmeetmed, nagu elektrikarjused, Soomaa suurvee ja maastiku eripära tõttu ebaefektiivsed. Samuti valmistuvad osad loomaomanikud riigi vastu kohtuteeks, heites ette hooletust pärandkoosluste hoidmisel.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole aga lahendusena võimalik rakendada piiramatut ja aastaringset küttimist. Ametnikud selgitasid kohtumisel, et Soomaa soised ja raskesti ligipääsetavad alad on hundi jaoks ideaalne elupaik, kus asurkond taastub kiiresti ka pärast intensiivset jahti. Seetõttu nähakse peamise leevendusena kombineeritud meetmeid:

  • Täiendavad ennetuslahendused: Lisaks põhiaedadele soovitatakse kasutada ajutisi lipuliine ja nihutada karjaaedu metsaservadest kaugemale.

  • Poegimise ajastamine: Spetsialistid soovitavad karjakasvatajatel kontrollida veiste poegimisperioodi, et vasikad sünniksid varakevadel siseruumides ja jõuaksid enne karjamaale saatmist piisavalt tugevneda.

  • Sihipärane nuhtlusisendite eemaldamine: Jätkatakse konkreetsete, just karju ründavate huntide küttimist, mis peaks lõhkuma väljakujunenud ründemustrid.

Kuigi Keskkonnaagentuuri andmetel pole hundi üldarvukus piirkonnas plahvatuslikult kasvanud, on konflikt teravnenud just pärandkoosluste ja metsiku looduse kokkupõrkekohas. Osapooled nõustusid, et kiireid ja lihtsaid lahendusi Soomaa eripäraste tingimuste tõttu ei ole ning olukorra parandamine eeldab järjepidevat koostööd riigi, jahimeeste ja talunike vahel.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Wojtek: Parima tulemuse saavutab “kentaur-investor”

By
Helena-Reet Aari
-
tsentaur-investor

NordenBladet – Tänapäeva finantsmaailmas, kus algoritmid suudavad täita tehinguid mikrosekunditega ja analüüsida gigabaite andmeid ühe silmapilgu jooksul, on kerge tekkima küsimus: kas inimesest on saamas investeerimisprotsessi nõrgim lüli? Poola autoriteetne investor Wojtek, kes on tuntud oma pikaajalise kogemuse ja populaarse investeerimisportaali Puls Biznesu kolumnistina, väidab vastupidist. Tema analüüs osutab, et kuigi tehisintellekt (AI) on purustanud andmetöötluse barjäärid, peitub tõeline konkurentsieelis hoopis hübriidses mudelis – nn kentaur-investoris.

Kes on investor Wojtek ja tema visioon?

Wojtek on Poola finantsmaailma tuntud hääl, kelle portfelli käekäiku ja turuanalüüse jälgivad tuhanded väikeinvestorid. Tema lähenemine on segu pragmaatilisest tehno-optimismist ja tervislikust skeptitsismist. Wojtek ei vaatle tehisintellekti kui asendajat, vaid kui võimsat filtrit. Tema hiljutine käsitlus tugineb tõdemusele, et turgudel ei võida mitte see, kellel on kõige rohkem andmeid, vaid see, kes suudab andmete rägastikus säilitada strateegilise selguse.

Kentaur-investori kontseptsioon

Mõiste “kentaur” on laenatud malemaailmast, kus suurmeister Garry Kasparov tutvustas hübriidmängu: meeskond, mis koosneb inimesest ja arvutist. Investeerimiskontekstis tähendab kentaur-investor sünergiat, kus AI teeb ära n-ö “musta töö” – sõelub välja alahinnatud aktsiad, analüüsib tuhandeid majandusaasta aruandeid ja tuvastab tehnilisi mustreid –, kuid lõplik otsustusõigus ja vastutus jäävad inimesele.

Süsteemi eelised: kiirus ja emotsioonitu distsipliin

AI suurim eelis peitub selle objektiivsuses. Erinevalt inimesest ei tunne masin hirmu, kui turg kukub 10%, ega eufooriat, kui meedia pasundab uuest “kindlast võidust”. See võimaldab kentaur-investoril elimineerida kognitiivsed moonutused, mis on läbi ajaloo olnud investorite suurimad vaenlased. Lisaks pakub AI suutlikkus leida seoseid (korrelatsioone) eri varaklasside vahel kiirust, mida inimaju bioloogilised piirid lihtsalt ei luba.

Inimese asendamatu roll: kontekst ja “mustad luiged”

Siinkohal toob Wojtek esile inimese suure eelise: kontekstuaalne mõtlemine. AI on oma olemuselt retrospektiivne – ta õpib mineviku andmete põhjal. Kui aga maailm tabab olukord, mida pole varem esinenud (nt uus geopoliitiline konflikt või radikaalne tehnoloogiline murrang), jääb AI hätta, sest tal puudub vastav andmepunkt. Inimene suudab aga intuitiivselt hinnata “pehmeid” väärtusi: ettevõtte juhi karismat, poliitilist kliimat või ühiskondlikke meeleolumuutusi.

Miinused ja ohud

Mudeli peamiseks nõrkuseks on liigne usaldus. On oht, et kentaur-investor muutub mugavaks, lakkab algoritmi tulemusi kriitiliselt hindamast ning langeb n-ö “musta kasti” lõksu, kus ta ei mõista enam, miks AI teatud soovitusi annab. Samuti võib AI võimendada karjakäitumist – kui kõik kentaurid kasutavad sarnaseid mudeleid, võib see viia turu suurema volatiilsuse ja järskude krahhideni.

Wojteki filosoofia järgi ei ole tuleviku edukas investor mitte see, kes programmeerib parima roboti, ega ka see, kes toetub vaid “kõhutundele”. Võidab see, kes oskab kentaurina juhtida masina arvutusvõimsust inimliku tarkuse ja eetilise kompassiga. See on liit, kus masin pakub fookust ja inimene tähendust.

AI tugevused (Miks ta on “hea investor”)

  • Andmete töötlemise kiirus: AI suudab analüüsida tuhandeid kvartaliaruandeid, uudisvoogusid ja ajaloolisi graafikuid korraga, mida ükski inimene ei suuda.

  • Emotsioonivaba tegutsemine: Erinevalt inimestest ei satu AI paanikasse, kui turg langeb, ega muutu liiga enesekindlaks (eufooriliseks) ralli ajal. Ta järgib rangelt etteantud strateegiat.

  • Mustrite leidmine: Tehisintellekt leiab seoseid andmetes, mis jäävad inimsilmale märkamatuks.

Inimese suur eelis (Miks meid veel vaja on)

AI-l puudub üks kriitiline komponent: kontekstuaalne ja intuitiivne mõtlemine ebakindlates olukordades.

  1. “Mustade luigede” prognoosimine: AI ennustab tulevikku mineviku andmete põhjal. Kui toimub midagi täiesti uut (nt ootamatu geopoliitiline kriis või pandeemia), ei ole AI-l ajaloolist mudelit, millele toetuda. Inimene suudab sellises olukorras improviseerida ja hinnata uut reaalsust.

  2. Kvalitatiivne analüüs: Inimene suudab hinnata ettevõtte juhi usaldusväärsust, töötajate moraali või brändi “fiilingut” – asju, mis ei kajastu veel numbrites, kuid määravad pikaajalise edu.

  3. Moraal ja eetika: Investeerimine pole ainult numbrid; see on ka väärtushinnangute küsimus, milles AI on pelk tööriist.

Avafoto: Tuleviku edukas investor on “kentaur”, kes saavutab parima tulemuse, ühendades masina piiramatu arvutusvõimsuse inimliku strateegilise vaistu ja väärtushinnangutega. (NordenBladet)

Vaata ka:
Tehisintellekti (AI) abiga saaks Eesti SKP-d mitme miljardi võrra kasvatada
Mis on DeFi ehk detsentraliseeritud finantssüsteem (decentralized finance)?
Leedu majanduse edu valem: mitmekesisus ja strateegiline suunitlus

Balti riigid käivitasid Rail Balticu rongide ühishanke, kuid taristu valmimise aeg püsib ebakindel

By
Helena-Reet Aari
-
Rail Baltic

NordenBladet – Kolmapäeval (18. märts) kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu välja ühishanke Rail Balticu regionaalrongide soetamiseks. Kuigi uute rongide liinile toomise eesmärk on seatud 2030. aasta lõppu, varjutab projekti ebakindlus raudteetrassi õigeaegse valmimise osas, sealjuures tuntakse suurimat muret Läti lõigu ja üldise ajakava pärast.

Rongide hanke üksikasjad ja ajakava

Ühishanke kohaselt peavad esimesed uued rongid Baltikumi jõudma 2029. aastaks ning liinivedudega plaanitakse alustada 2030. aasta lõpus. Plaanitavad rongid suudavad teenindada kuni neljatunniseid marsruute, lühendades näiteks sõiduaja Tallinna ja Pärnu vahel 57 minutile. Hanke mahtude jaotus riikide kaupa on järgmine:

  • Eesti: Kuni viis rongi, millele on lisatud võimalus tellida hiljem veel kaks. Lisavõimaluse jätmine tuleneb varasemast kogemusest, kus uute rongide tulek kasvatas nõudlust oodatust kiiremini.

  • Läti: Kuni viis rongi.

  • Leedu: Kuni kaheksa rongi.

Väljakutsed Läti trassil ja poliitilised riskid

Rongide hankimise kõrval on jätkuvalt küsimärgi all rööbastee valmimine kogu kavandatud ulatuses. Eesti taristuministri hinnangul peitub Rail Balticu suurim risk poliitilises tahtes – kas riigid on valmis jätkama vajalikus tempos ja tagama piisava rahastuse. Eelkõige puudutab mure Lätit, mis on trassi keerukuse ja rahaliste piirangute tõttu Eestist ja Leedust ehitustöödega maha jäänud. Sellest hoolimata on Läti transpordiministeeriumi esindajad kinnitanud riigi pühendumust projektile, lubades pöörata suuremat tähelepanu finantsilisele tõhususele, et püsida kokkulepitud ajakavas.

Leedu edasiliikumine ja Poola skeptitsism

Leedu plaanib 2030. aastaks valmis ehitada 114 kilomeetrit oma territooriumil asuvast trassist, pidades esmatähtsaks ühenduse loomist Lääne-Euroopa ja Poolaga.

Hoolimata Balti riikide pingutustest on Poola esindajad väljendanud projekti esialgse tähtaja suhtes tugevat skepsist. Poola taristuministeeriumi hinnangul on 24 miljardit eurot maksva suurprojekti lõpetamine 2030. aastaks võimatu ning reaalne tähtaeg kogu liini valmimiseks lükkub tõenäoliselt 2040. aastasse.

Rail Baltica projekti laiem taust

Rail Baltica on ajalooline ja mastaapne taristuprojekt, mille peamine eesmärk on integreerida Eesti, Läti ja Leedu tihedamalt ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga. Uus, täielikult elektrifitseeritud kiirraudtee loob otseühenduse Tallinna, Pärnu, Riia, Kaunase ja Leedu-Poola piiri vahel, avades sealt edasi kiire tee Varssavisse ning Kesk-Euroopasse. Tegemist on Baltikumi viimase saja aasta suurima infrastruktuuri investeeringuga, kus ehitatakse Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudtee. See aitab kaotada seni kasutusel olnud laiema, Vene standardist pärit rööpmelaiuse piirangud ning ühilduda sujuvalt Lääne-Euroopa transpordisüsteemidega.

Lisaks reisijatele, keda uued rongid hakkavad sõidutama kiirusega kuni 249 km/h, on raudteel kriitiline roll piirkonna majanduses ja julgeolekus. Uus trass võimaldab suunata märkimisväärse osa kaubavedudest maanteedelt keskkonnasäästlikumale raudteele, vähendades nii maanteede koormust ja transpordisektori süsinikuheitmeid. Samuti on praeguses geopoliitilises olukorras ülimalt oluline raudtee võimekus toetada sõjaväelist mobiilsust – Rail Baltic loob elutähtsa ja kiire logistilise koridori NATO liitlaste varustuse ja isikkoosseisu liigutamiseks siinsesse regiooni.

Kogu megaprojekti elluviimist kaasrahastab suures ulatuses Euroopa Liit, nähes selles olulist üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) lüli. Kuigi algsed plaanid nägid ette kogu trassi valmimist käesoleva kümnendi lõpuks, on projekti tehniline keerukus, kolme riigi vaheline koordineerimine ja globaalsetest kriisidest tingitud ehitushindade tõus teinud algses ajakavas ja eelarves püsimise äärmiselt väljakutsuvaks, mis on ka praeguste viivituste peamiseks põhjuseks.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Air Balticu strateegiline ülevaade – fookuses erakapitali kaasamine ja Tallinna baasi arendamine

By
Helena-Reet Aari
-
Tallinna Lennujaam

NordenBladet – Air Balticu eelmise aasta majandusaruanne näitab positiivseid arenguid: ettevõtte tulu kasvas 780 miljoni euroni ning kahjum vähenes 44 miljoni euroni. Ettevõtte nõukogu aseesimehe Jurgis Sedlenieksi hinnangul on uus tegevjuht Erno Hilden oma esimese saja tööpäeva jooksul ootusi õigustanud, seades peamiseks eesmärgiks lennufirma kasumlikkuse saavutamise.

Finantsstrateegia ja kapitali kaasamine

Aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) ei ole lennufirma jaoks enam esmane eelistus. Ettevõtte eelarveliste vajaduste katmiseks otsitakse käesoleva aasta jooksul aktiivselt lisarahastust erakapitali turgudelt. See protsess järgneb möödunud aasta teises pooles lõpule viidud Lufthansa osaluse vormistamisele. Erakapitali kaasamiseks tehakse reaalset tööd, kuigi lennundusturu olukord on viimaste nädalate jooksul märkimisväärselt muutunud.

Poliitiline olukord ja koostöö Balti riikidega

Lätis tekitab lennufirma tulevik poliitilisi vaidlusi, mis päädisid transpordiminister Atis Švinka vastu suunatud (kuid ebaõnnestunud) umbusaldusavaldusega. Opositsioon tunneb muret, et ettevõte võib aasta lõpus vajada täiendavat riigipoolset rahasüsti. Samuti ei toimu hetkel aktiivseid läbirääkimisi Eesti ja Leedu valitsustega lennufirmas osaluse omandamiseks. Varasemalt on Eesti osaluspakkumisest kindlalt keeldunud ning Leedu praegune valitsus antud teemaga ei tegele.

Tegevusmahud Eestis

Tallinna lennujaam säilitab Air Balticu jaoks strateegiliselt olulise kodubaasi staatuse. Olles möödunud aastal Tallinna suurim lennufirma, teenindab ettevõte praegu Eestist nelja lennukiga 20 erinevat sihtkohta, sealhulgas hooajalisi liine. Käesoleva aasta eesmärgiks on avada Tallinnast veel neli uut lennusuunda.

Väljakutsed kütuseturul

Lennufirma seisab silmitsi märkimisväärse kulude kasvuga, kuna lennukikütuse hind on lühikese ajaga kahekordistunud, tõustes 720 dollarilt 1520 dollarini tonni kohta. Piletihindade edasine kujundamine on hetkel veel lahtine, kuna otsuste langetamisel tuleb arvestada ka konkurentide sammudega turul.

__________________________
* Air Baltic on aastate jooksul kujunenud Baltikumi domineerivaimaks lennufirmaks, täites pärast kohalike konkurentide (nagu Estonian Air ja mitmed Leedu lennufirmad) kadumist sisuliselt rahvusliku lennukompanii rolli kõigis kolmes Balti riigis. Ettevõtte praegune vajadus lisakapitali järele on osaliselt tingitud lähimineviku kriisidest – eelkõige koroonapandeemiast –, mille üleelamiseks süstis Läti riik lennufirmasse sadu miljoneid eurosid riigiabi. Praegune eesmärk kaasata erakapitali ja leida strateegilisi partnereid (nagu Lufthansa) on otseselt seotud vajadusega vähendada Läti riigi osalust ning tagada vahendid varasemate laenude ja riigiabi tagasimaksmiseks.

Lisaks mineviku kohustuste klaarimisele on lisarahastus kriitilise tähtsusega ettevõtte ambitsioonikate laienemisplaanide elluviimiseks. Air Baltic opereerib üht Euroopa noorimat lennukiparki ning on teinud suuri tellimusi uute lennukite soetamiseks, et pakkuda lende laiemale turule. Uute investorite leidmine aitab finantseerida laevastiku kasvu ja kindlustada ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet olukorras, kus lennundusturgu survestavad pidevalt kõikuvad kütusehinnad ja tihenev konkurents.

Air Baltic kuulub suures osas Läti riigile, kuid ettevõttel on ka teisi aktsionäre. 2025. aasta teises pooles toimunud muudatuste järel jaguneb lennufirma omandistruktuur järgmiselt:

  • Läti riik (esindab Läti transpordiministeerium) – 88,37% (enamusosalus)

  • Lufthansa Grupp (Deutsche Lufthansa AG) – 10% (vähemusosalus, mille nad omandasid 2025. aastal strateegilise investeeringuna)

  • Erainvestorid – 1,63% (sellest suurima osa moodustab Taani ärimehele Lars Thuesenile kuuluv ettevõte Aircraft Leasing 1)

Air Baltic on valdavalt riiklik lennufirma, kuhu on nüüdseks kaasatud ka suur rahvusvaheline lennunduskontsern (Lufthansa) ja väiksemal määral erakapitali.

1...91011...1,973Page 10 of 1,973