25 SOOVITUST õnnelikumaks eluks 

OHMYGOSSIP — Mõne inimese arvates peab selleks, et õnnelik olla, muutma tervet oma elu. Head enesetunnet võivad tekitada aga ka täiesti tavalised ja lihtsad asjad ja tegevused.

Õnnelik olemine ei ole lihtsalt “tore boonus”, vaid päris oluline vundament, mille peale igapäevaelu toetub. Kui su sees on rohkem rahu ja rõõmu, jaksad sa paremini toime tulla stressi, tagasilöökide ja kiirete päevadega – ja suhetes on lihtsam olla kannatlikum, lahkem ja päriselt kohal. Õnnelikum meel hoiab ka keha: uni, energia ja motivatsioon tulevad kergemini, sest sa ei ela kogu aeg pingerežiimil. Ning mis kõige tähtsam – õnn ei pea olema suur ja haruldane sündmus, vaid väikesed hetked, mis tuletavad meelde, et sinu elu on sinu enda kätes ja sa väärid, et selles oleks head.

OHMYGOSSIP koostas nimekirja 25st lihtsast asjast, mille abil oma elu meeldivamaks muuta. Siin nad on!

  1. Mine magama siis, kui oled väsinud.
    Keha annab väsimusega üsna ausalt märku, millal “aku” tühjaks saab. Kui sa reageerid kohe, on homne hommik tavaliselt palju pehmem ja tuju stabiilsem.

  2. Tee töö ajal puhkepause ja puhka.
    Paus ei ole laisklemine, vaid aju “värskendusnupp”. Isegi 3–5 minutit sirutust, vett ja aknast välja vaatamist võib teha imesid keskendumisega.

  3. Tee vähemalt korra nädalas korralikult süüa.
    Üks korralik kodune söök on nagu väike hoolitsus enda eest. Boonus: järgmisel päeval on sageli midagi head ka kaasa võtta ja rahakott tänab.

  4. Mõtle vähemalt korra päevas endast positiivseid mõtteid.
    Kui sa endaga pidevalt karm oled, väsid ära ka parimal nädalal. Üks väike “ma sain täna hakkama” või “ma olen tubli” aitab sisemist raadiokanalit sõbralikumaks keerata.

  5. Tee voodi ära ja tõmba kardinad eest.
    Voodi tegemine on mini-võit, mis annab päevale kohe struktuuri. Kardinate lahti tõmbamine toob valguse tuppa ja valgus omakorda paneb energia liikuma.

  6. Kirjuta oma mõtted paberile ja pane sahtlisse.
    Mõtted paberil on tihti vähem hirmutavad kui peas keereldes. Sahtlisse panek annab signaali: “ma tegelesin sellega” ja aju saab hetkeks rahu.

  7. Kuula rahulikku muusikat.
    Muusika saab tuju muuta kiiremini kui enamik motivatsioonikõnesid. Rahulik taust aitab närvisüsteemil maha rahuneda ja päev tundub kohe vähem “torm”.

  8. Joo rohkem vett.
    Väsimus ja peavalu on vahel lihtsalt janune keha, mitte suur elukriis. Hoia veepudel lähedal ja tee sellest väike rutiin, mitte suur projekt.

  9. Ära võta tööd koju kaasa.
    Kodu peab olema koht, kus sa päriselt taastud, mitte teine kontor. Piirid teevad su elu kergemaks ja töö kvaliteedi tihti isegi paremaks.

  10. Täida üks endale seatud eesmärk nädalas.
    Väike järjepidevus on võimsam kui harv “megapuhang”. Üks tehtud asi nädalas kasvatab enesekindlust: “ma liigun edasi”.

  11. Viibi rohkem värskes õhus.
    Värske õhk on tasuta “restart”, eriti kui pea on paks ja mõtted sassis. Lühike jalutuskäik teeb tuju selgemaks ja keha tänab.

  12. Söö iga päev hommikusööki.
    Hommikusöök annab päevale stardi, mis ei pea olema perfektselt “tervislik”, vaid lihtsalt toetav. Kui kõht on rahul, on ka meel rahulikum.

  13. Pildista tähtsad hetked üles.
    Mitte selleks, et tõestada midagi teistele, vaid et sul endal oleks hiljem soe mälestus tagasi vaadata. Vahel on üks pilt nagu ajamasin heasse päeva.

  14. Ära vaata äratuskella.
    Kellavaatamine keset ööd tekitab tihti rohkem stressi kui kasu. Mida vähem sa aega “jälitad”, seda kergem on uuesti uinuda.

  15. Tule rutiinist välja.
    Vaheta kasvõi üks pisiasi: uus tee tööle, uus kohvik, uus playlist. Väike muutus annab ajule signaali, et elu pole ainult kordusrežiim.

  16. Tee reedeti muudki peale pidutsemise.
    Reede võib olla ka “enda õhtu” – film, vann, jalutuskäik, lauamäng, hea toit. Hea nädalavahetus ei pea algama väsitava maratoniga.

  17. Piira sotsiaalmeedias veedetud aega.
    Scrollimine sööb aega nagu märkamatult, ja lõpuks on pea täis teiste elu, aga enda oma on justkui pausil. Pane piir ja sa saad tagasi tunde, mida päriselt kasutada.

  18. Ära mine magama paha tujuga.
    Väike lepitav hetk või soe sõna enne und võib muuta kogu järgmise päeva. Isegi kui kõike ei lahenda, on “rahuga magama” juba pool võitu.

  19. Joo sõprade seltsis kohvi.
    Hea jutt teeb südame kergeks ja naer on parim lisand igale tassile. Mõnikord on 30 minutit sõbraga parem kui kolm tundi “produktiivsust”.

  20. Ära söö töö juures.
    Kui võimalik, tee päris söögipaus – ära “näksi” klaviatuuri kohal. Kui sa sööd teadlikult, saad rohkem energiat ja vähem tunnet, et päev lihtsalt kaob.

  21. Nuta paha tuju välja.
    Nutmine on emotsioonide dušš – pärast on tihti kergem hingata. See pole nõrkus, vaid keha viis pinget maha laadida.

  22. Tee hommikvõimlemist ja joo hommikukohvi kiirustamata.
    Hommik, mis algab rahulikult, annab päevale teise tempo. Paar liigutust äratab keha ja “aeglane kohv” paneb mõtted paika.

  23. Ära loe meile esimese asjana hommikul.
    Kui esimene asi on töömeil, läheb aju kohe “hädaolukorra” režiimi. Lase endal enne ärgata – kasvõi 10 minutit omaette olemist teeb vahe sisse.

  24. Jaga oma muresid lähedastega.
    Mure jagamisel muutub ta tihti poole kergemaks. Sa ei pea kõike üksi tassima – vahel piisab, kui keegi lihtsalt kuulab.

  25. Söö rohkem jäätist.
    Mõõdukalt, aga rõõmuga – väike maius võib olla päris hea tujutõstja. Ja vahel on just see “pisike rõõm” päeva kõige parem hetk.

 

 

Avafoto: ©OHMYGOSSIP Couture

Vaata lisaks:
Pika ja õnneliku kooselu saladus on avastatud
NordenBladet — USA Gottman´i instituudi teadlaste sõnul on kindlad omadused, mis tagavad abielu õnnestumise. Abieluõnn sõltub nimelt sellest, kui sõbralik ja lahke paar teineteise vastu on. Vahe paistab kohe silma, kui võrrelda sõbralikke ning tülitsevaid paare. Olles teineteise suhtes pidevalt kriitilised ja mahategevad, kannatab ka abieluõnn.

Nõid Nastja 10 nippi õnnelikumaks eluks
NordenBladet — Selgeltnägijate tuleproovist tuule tiibadesse saanud nõid Nastja räägib, kuidas õnnelikumana elada ja meeled eksana hoida. 2015. aasta Tervis Plussis jagas telestaar 10 nippi, kuidas elu positiivsema ning ärksamana elada.

 

 

 

Soome kaitseväele tellitakse suurtükimoona

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome kaitseminister Antti Häkkänen andis kaitseväele loa osta Nammo Lapua Oy-lt 155 mm suurtükiväe moona 79 miljoni euro eest. 155 mm suurtükimoona kasutatakse välikahurite 155 K 83-97, 155 K 98 ja tankihaubitsa 155 PSH K9 „Moukari” tõukurilaengutena.

„Oleme taas sihikule võtnud suure materjalitellimuse kodumaisele tööstusele. Suurtükiväe laskemoona piisavus on maaväe tegevuse üks alustalasid ja seda selle otsusega tagatakse. Soome sõjalise varustuskindluse seisukohalt on väga oluline, et kodumaine tootmisvõimsus olulise kaitsevarustuse tootmises säiliks ja seda tugevdataks. Samuti on oluline, et kaitsevõimekuse eest hoolitsemine toob soomlastele tööd ja heaolu,” ütles Häkkänen.

Ostu siseriiklik tööhõive mõju on hinnanguliselt 240 inimaastat. Hange sisaldub kaitseameti planeeritavas eelarveraamistikus ning põhineb kaitseväe, Nammo Lapua ja Nammo Vihtavuori strateegilisel partnerluslepingul.

Kivimägi kutsus Euroopa riike üles suurendama kaitsekulutusi ja abi Ukrainale

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — „Meie esmane ülesanne peab olema Ukraina positsiooni tugevdamine — nii rahuläbirääkimistel kui ka pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on vaja suurendada sõjalist toetust Ukrainale,“ rõhutas Toomas Kivimägi. Ta tõi esile, et Eesti suunab 2027. aastani 0,25 protsenti oma SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks ning kutsus ka teisi riike üles sellele eeskujule järgnema.

Riigikogu aseesimees rõhutas vajadust suurendada kaitsekulutusi. „Jah, see tähendab vähem uusi teid ja spordihalle, kuid see tähendab rohkem julgeolekut. Ukraina kogemus näitab selgelt, et julgeolek peab olema iga Euroopa riigi prioriteet number üks,“ ütles ta. Kivimägi teatas konverentsil osalejatele, et Eesti on otsustanud tõsta alates järgmisest aastast oma kaitsekulutused üle 5 protsendi SKT-st.

Ta kutsus riike üles kasutama Venemaa külmutatud varasid Ukraina hüvanguks. „Euroopa Nõukogu loodud Ukraina kahjude register on siinjuures võtmetähtsusega tööriist,“ märkis ta. Kivimägi rõhutas, et Eesti on jätkuvalt pühendunud eritribunali loomisele, et võtta Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele.

Oma kõnes rõhutas Kivimägi, et demokraatia tugevdamiseks tuleb suurendada valimisosalust ning julgustada uuenduslike hääletamisviiside kasutuselevõttu. Ta jagas Eesti 20-aastast e-hääletamise kogemust, mis on kasvatanud noorte valijate aktiivsust, ning lisas, et juba sel aastal on Eestis plaanis rakendada ka mobiilset hääletamist.

ENPA spiikrite konverentsil käsitletakse  peateemadena veel sõnavabaduse tagamist ja poliitikute-vastast vägivalda.

Reedeni kestval konverentsil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriikide ning partner- ja vaatlejariikide parlamentide spiikrid ja parlamentaarsete delegatsioonide esimehed.

 

 

Leedu president ütles, et Venemaa ründab NATO riike 4-5 aasta pärast, võibolla isegi varem

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Leedu valmistub võimalikuks Venemaa rünnakuks NATO riikide vastu 4-5 aasta pärast, kui sanktsioonid tühistatakse, juhtub see varem, ütles Leedu president Gitanas Nauseda.

Lithuania is preparing for a possible Russian attack on NATO countries in 4-5 years, if sanctions are lifted, it will happen earlier, – Lithuanian President Nauseda pic.twitter.com/qhALtafaal
— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) March 20, 2025

 

Euroopa Liidu riigid suurendavad kaitset ja Ukraina relva-abi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Neljapäeval, 20. märtsil Brüsselis kogunenud Euroopa valitsusjuhtidest koosnev Ülemkogu leppis kokku mitmetes meetmetes Euroopa kaitse tugevdamiseks. Arutusel oli ka Ukraina relvaabi ja muu toetus. Soomet esindas kohtumisel peaminister Petteri Orpo.

Euroopa Ülemkogu algas vestlusega Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kaugühenduse kaudu. EL-i 26 riigi juhid tõdesid pärast arutelu, et EL-i riigid peavad jätkama oma sõjalise toetuse kiiret suurendamist Ukrainale. Eelkõige vajab Ukraina laskemoona ja rakette, nagu on välja toonud ka EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas (13. märts).

„Ukrainaga seoses rõhutasin, et praegu on parim viis Ukraina õiglase rahu poole püüdlemisel Ukraina armee toetamine. Teine võtmeküsimus on Ukraina EL-i liikmelisus. Juhtisin tähelepanu sellele, et Ukrainat tuleb EL-i teel toetada, et ta vastaks liikmelisuse kriteeriumidele ja oleks seega valmis saama EL-i liikmeks aastaks 2030. Seda on president Zelenski lootnud,” ütles Orpo.

„Samuti kordasin eelmisel tippkohtumisel välja toodud nõuet, et Ukrainale juba kokkulepitud abi maksmist tuleb kiirendada. Ootame komisjonilt kiiret tegutsemist, sest olemasolevast Ukraina instrumendist oleks Ukrainale kiire graafiku alusel võimalik saada 25 miljardit eurot toetust,” ütles peaminister Orpo.

Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele, et järgmise viie aasta jooksul tugevdatakse otsustavalt Euroopa kaitsevalmidust. EL-i juhid arutasid teemat eelmisel päeval välja antud valge raamatu ehk Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühisteatise põhjal.

„Kaitse valge raamatu sisu on vägagi kooskõlas Soome eesmärkidega. See on pikaajalise mõjutustöö tulemus. Euroopas hakkab lõpuks leidma rohkem arusaamist, et tegutseda on vaja seal, kus oht on kõige suurem – ehk siis EL-i idapiiril,” rõhutas peaminister Orpo.

Euroopa Ülemkogu arutas ka Euroopa konkurentsivõimet. EL-i juhid tõdesid, et liidu konkurentsivõimet tuleb tõsta. Peaminister Orpo rõhutas, et tugeva kaitse ülesehitamine on võimalik vaid siis, kui Euroopa konkurentsivõime ja majandus on korras.

Teised märtsikuu Euroopa Ülemkogu teemad olid Lähis-Ida, järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja uued omavahendid, ränne, mered ja mitmepoolsus.