NordenBladet – Riigikantselei tellitud ja Kantar Emori poolt läbi viidud värske avaliku arvamuse uuring toob esile kaks vastandlikku trendi: kui Eesti elanike toetus Euroopa Liitu kuulumisele on langenud viimase kahe aasta madalaimale tasemele, siis usaldus peamiste riiklike institutsioonide vastu on möödunud aasta lõpus märgatavalt paranenud.
Uuring, mis viidi läbi 15.–22. detsembril, näitab usalduse kasvu nii valitsuse, riigikogu kui ka presidendi suhtes, võrreldes septembris kogutud andmetega.
Usaldus riigiinstitutsioonide vastu
Kõige märgatavam muutus on toimunud suhtumises seadusandlikku ja täitevvõimu. Võrreldes septembriga on usaldusnäitajad muutunud järgmiselt:
-
Vabariigi Valitsus: Usaldus on tõusnud 30 protsendilt 37 protsendini.
-
Riigikogu: Usaldus on tõusnud 29 protsendilt 36 protsendini.
-
Vabariigi President: Usaldus on kasvanud 65 protsendilt 70 protsendini.
Presidendi institutsiooni usalduse kasvu taga on suuresti muust rahvusest Eesti elanikud. Kui septembris usaldas presidenti 44 protsenti muust rahvusest vastajatest, siis detsembri lõpuks oli see näitaja kerkinud 58 protsendini.
Stabiilselt kõrgena püsib usaldus jõustruktuuride ja kohalike omavalitsuste vastu:
-
Politsei: 83% (septembris 81%)
-
Kaitsevägi: 76% (septembris 73%)
-
Kohalikud omavalitsused: 59% (septembris 55%)
Toetus rahvusvahelistele organisatsioonidele
Vastupidiselt siseriiklikule usaldusele on toetus Euroopa Liitu kuulumisele näidanud langustrendi.
-
Euroopa Liit: Liitu kuulumist toetab 73 protsenti küsitletutest, mis on viimaste aastate madalaim tase. Võrdluseks: aastatel 2022–2023 küündis toetus 86 protsendini ning aastatel 2015–2021 jäi vahemikku 77–82 protsenti.
-
NATO: Toetus NATO-sse kuulumisele püsib seevastu stabiilselt kõrge, olles detsembris 77 protsenti. Viimase kahe aasta jooksul on see näitaja püsinud vahemikus 76–79 protsenti.
Uuringu taust: Andmed põhinevad Kantar Emori poolt läbi viidud uuringul, milles osales 1418 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja vanemad. Küsitlusperiood oli 15.–22. detsember.
