Eesti: Idapiiri väljaehitamine läheneb lõpule, fookus nihkub veepiirile

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone väljaehitamine on jõudnud otsustavasse faasi. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel on 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist valmis ehitatud 110 kilomeetrit, millest suur osa on kaetud kaasaegse seiretehnikaga. Kogu taristu plaanitakse praegusel kujul valmis saada järgmise aasta lõpuks, samal ajal alustatakse katsetusi ka veepiiri kindlustamiseks.

Maismaataristu ja seirevõimekus

Eelmise aasta lõpu seisuga on suurem osa maismaapiirist saanud uue ilme. PPA piirivalve juhi Veiko Kommusaare sõnul ei piirdu ehitus vaid füüsilise tõkkega, vaid rõhk on nutikal valvel. “Suur osa kilomeetreid on juba kaetud uue modernse seirelahendusega ning ülejäänud taristul jätkub seadmete paigaldamine ka järgnevatel aastatel,” kinnitas Kommusaar.

Lisaks maismaale uuendatakse radaripositsioone kogu Narva jõe piiri ulatuses, et tagada parem olukorrateadlikkus ja kiirem reageerimisvõime ohtudele.

Strateegilised ehitustööd Saatse piirkonnas

Hetkel käivad aktiivsed ehitustööd strateegiliselt olulises Saatse piirkonnas. Tööd toimuvad mitmes etapis eesmärgiga muuta piir täies ulatuses läbisõidetavaks ja kiiresti ligipääsetavaks.

  • Uued ühendusteed: Rajamisel on patrullteed ümber Saatse saapa ning täiesti uus tee Krabilova soole, mis hakkab ühendama Saatse kordonit piiripunktiga.

  • Sillad ja ligipääs: Üle Piusa jõe ehitatakse uut silda. Saatse kordoni juhi Renet Merdikese sõnul võimaldab uus sild piirivalvuritel liikuda otse mööda piiri, vältides varasemaid ajakulukaid ringisõite.

  • Saatse saabas: Piirkonna maanteele on paigaldatud viivitusaiad. Märkimisväärne on asjaolu, et taristu ehitatakse välja ka aladel, mis esialgsete plaanide (piirileppe ratifitseerimise korral) pidanuks minema vahetusse Venemaaga.

Maksumus ja veepiiri tulevik

Kogu idapiiri väljaehitamise kogumaksumuseks on planeeritud 185,1 miljonit eurot. Maismaapiiri viimane etapp, mis hõlmab valdavalt soiseid alasid, ootab veel rahastamisotsust, kuid eesmärk on projekt lõpetada järgmise aasta lõpuks.

PPA vaatab aga juba kaugemale. Käesoleval aastal alustatakse katsetusi piiritaristu paigaldamiseks veepiirile. Kommusaare sõnul ei ole plaanis katta taristuga kogu enam kui 200-kilomeetrist veepiiri, vaid keskendutakse kriitilistele lõikudele, kus vahemaad on väikesed ja reageerimisaeg peab olema minimaalne.

Soome: Peaminister Petteri Orpo soovib keelustada sotsiaalmeedia alla 15-aastastele

By
Helena-Reet Aari
-
soome plaanib sotsiaalmeediakeeldu alaealistele

NordenBladet – Soome peaminister Petteri Orpo väljendas selget toetust sotsiaalmeedia keelustamisele alla 15-aastastele lastele, viidates vajadusele parandada noorte füüsilist ja vaimset tervist. Valitsus ootab teemakohast analüüsi jaanuari lõpuks.

Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel valmistab peaministri büroo ette taustamemorandumit, et hinnata võimalikke piiranguid ja nende mõju. Dokument peaks valmima jaanuari lõpuks, misjärel otsustab valitsus edasised konkreetsed sammud.

Mure laste tervise ja liikumisharjumuste pärast

Peaminister Orpo rõhutas tervise- ja liikuvuse teemalisel konverentsil esinedes, et ekraaniaeg on otseses korrelatsioonis laste ja noorte vähese füüsilise aktiivsusega.

“Olen selle kohapealt väga tõsine. Olen laste ja noorte vähese liikumise pärast väga mures,” sõnas Orpo.

Peaministri sõnul on eesmärk muuta ühiskondlikke struktuure nii, et liikumine muutuks inimeste jaoks loomulikuks osaks päevast. See hõlmab spordirajatiste ja kergliiklusteede arendamist, loodusturismi edendamist ning füüsilise aktiivsuse suurendamist haridussüsteemis.

Majanduslik mõõde: vähene liikumine maksab miljardeid

Lisaks rahvatervise aspektile tõi peaminister välja probleemi majandusliku poole. Viidates UKK Instituudi uuringule, põhjustab vähene liikumine Soome ühiskonnale kulusid hinnanguliselt kuni kolm miljardit eurot aastas.

Orpo kutsus üles nägema selles summas võimalust: “Kas me ei peaks sellest kolmest miljardist ühiselt kinni haarama? Mis võiks olla parem kui säästa ühiskonna ja riigi kulusid, pannes inimesed liikuma ning muutes nad tervemaks ja tugevamaks?”

Riiklikud meetmed ja investeeringud

Vaatamata üldisele kärpepoliitikale on Soome valitsus suurendanud rahastust liikumise edendamiseks. Valitsuse spordipoliitika lipulaevaks on programm “Soome liikuma”, millele lisati kärpeajal 20 miljonit eurot aastas, tõstes programmi kogumahu 80 miljoni euroni.

Rahvusvaheline kontekst

Soome ei ole oma plaanidega üksi, vaid jälgib teiste riikide eeskuju:

  • Austraalia: Jõustas möödunud aasta lõpus sotsiaalmeediakeelu alla 16-aastastele.

  • Euroopa: Taani, Prantsusmaa ja Norra teevad ettevalmistusi või kaaluvad sarnaseid piiranguid.

  • Euroopa Parlament: On kutsunud liikmesriike üles keelama sotsiaalmeedia alla 16-aastastele.

Võrdlusena toodi välja, et Eestil hetkel sarnast sotsiaalmeedia keelustamise plaani ei ole.

Avafoto: NordenBladet

Statistikaamet: Eesti rahvaarv vähenes mullu nii rekordmadala sündimuse kui ka negatiivse rände tõttu

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti rahvastik

NordenBladet – Statistikaameti esialgsetel andmetel elas 1. jaanuaril 2026 Eestis 1 362 954 inimest. Aastaga vähenes rahvaarv 7041 inimese võrra, mis tulenes nii negatiivsest loomulikust iibest kui ka üle pika aja miinusesse langenud rändesaldost.

2025. aastat iseloomustas rahvastikutrendide süvenemine: sündimus püsis rekordiliselt madal ning surmade arv ületas sündide arvu enam kui 6000 võrra.

Rändesaldo pöördus esimest korda pärast 2014. aastat miinusesse

Olulise muutusena pöördus esialgsetel andmetel negatiivseks Eesti välisrände saldo. Registreeritud rände andmetel toimus 2025. aastal järgmine liikumine:

  • Saabus: 11 298 inimest

  • Lahkus: 12 004 inimest

  • Rändesaldo: –706 inimest

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu nentis, et kui väljarändajate arv püsis varasemaga samal tasemel, siis sisserändajate hulk vähenes. “Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. See tähendab, et Eestist lahkus rohkem inimesi, kui siia elama asus,” selgitas Rootalu.

Sisserändajatest moodustasid ligikaudu 35% ehk 4000 inimest Ukraina kodanikud. See arv on aastatega märgatavalt kahanenud: kui 2022. aastal saabus 33 200 ja 2023. aastal 13 100 Ukraina kodanikku, siis 2024. aastal langes see arv 7000-ni ja mullu veelgi madalamale.

Samuti oli esialgsetel andmetel negatiivne Eesti kodanike rändesaldo, kuigi viimase kümnendi lõikes on see püsinud tasakaalus.

Sündide arv kukkus teist korda ajaloos alla 10 000 piiri

22025. aastal sündis Eestis 9092 last, mida on 6% (u 600 last) vähem kui sellele eelnenud aastal.

Rootalu sõnul algas sündide arvu järsk langus 2022. aastal ning 2025. aasta oli ajaloos alles teine kord, mil aastane sündide koguarv jäi alla 10 000. Positiivse noodina tõi ta välja, et langustempo on siiski aeglustunud.

“Kui 2024. aastal sündis üle 1200 lapse ehk pea 12% vähem kui aasta varem, siis mullu need näitajad paranesid ja võrreldavat kukkumist enam ei toimunud,” märkis Rootalu.

Sündimuse vähenemist mõjutab osaliselt sünnitusealiste naiste (20–44-aastased) üldarvu langus, mis on kümne aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud 10 000 võrra, olles nüüd 210 000. Viimasel kolmel aastal on see sihtrühm püsinud siiski stabiilsena.

Sarnased trendid valitsevad ka naaberriikides: sündide arv vähenes märgatavalt nii Lätis kui ka Leedus. Soomes oli märgata küll mõningast kasvu, kuid pikemas vaates püsib sündimus sealgi madal.

Surmade arv on stabiilne

Eestis suri 2025. aastal 15 427 inimest. Seda on 300 võrra vähem kui tunamullu ning see näitaja on samas suurusjärgus aastate 2010–2019 keskmisega.

Mis saab edasi?

Esitatud andmed on esialgsed ning põhinevad rahvastikuregistris registreeritud sündmusel. Lõplik tõde rändesaldo kohta selgub lähikuudel, kui statistikaamet lisab registreeritud rändele ka registreerimata rände (nn püsielanike määratlemine).

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 21. aprillil.

Fääri saared: Üüritoetuse seaduseelnõu saadeti avalikule konsultatsioonile

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte sotsiaal- ja tervishoiuminister Margit Stórá saatis täna üüritoetuse seaduse (løgtingslóg) eelnõu avalikule konsultatsioonile. Eelnõuga astutakse olulisi sammusid üüripindadel elavate leibkondade majandusliku olukorra parandamiseks.

Eelnõu eesmärk on anda neile, kes elavad üüripindadel, seaduslik õigus üüritoetusele. Toetus on suunatud madala ja keskmise sissetulekuga leibkondadele ning see peab aitama luua eluasemeturul suuremat tasakaalu kinnisvara omanike ja üürnike vahel.

Üüritoetus hõlmab vastavalt üüriseadusele sõlmitud pikaajalisi lepinguid ja on piiratud iseseisvate eluruumidega, kus on olemas oma köök. Eelnõus on toodud ka teatud erandid, näiteks ei laiene toetus sotsiaalhoolekande seadusega kaetud eluasemetele ega olukordadele, kus üüritakse elupinda vanematelt või eestkostjatelt.

“Mul on hea meel, et üüritoetuse seaduseelnõu on nüüd valmis ja saadetud konsultatsioonile. See on oluline samm võrdsemate võimaluste loomisel eluasemeturul ja üürnike tingimuste parandamisel,” ütles sotsiaal- ja tervishoiuminister Margit Stórá.

Üüritoetus annab paljudele peredele igapäevaelus parema majandusliku toimetuleku. Toetus aitab leevendada eluasemekulusid, lihtsustab säästmist ja vähendab sotsiaalset ebavõrdsust eluasemeturul. Samuti võib uus süsteem muuta välismaal elavatele fäärlastele kodumaale naasmise ja üürikorteris elu alustamise atraktiivsemaks.

Kava kohaselt esitatakse eelnõu parlamendile (Løgting) käesoleval kevadel.

Üüritoetuse detailid

  • Suurus: Toetuse suuruseks on määratud 20 protsenti üürist, kuid mitte rohkem kui 1500 Fääri krooni kuus. (Fääri saartel on ametlikult käibel Fääri kroon, mis on aga Taani krooniga (DKK) seotud kursiga 1:1.)

  • Sissetulekupiirid: Toetus sõltub sissetulekust ja väheneb järk-järgult piirmäärade ületamisel.

    • Ühe täiskasvanuga leibkond saab täistoetust kuni 350 000 kroonise aastasissetuleku puhul.

    • Kahe või enama täiskasvanuga leibkondade puhul on täistoetuse piirmäär 500 000 krooni aastas.

  • Jõustumine: Plaanide kohaselt jõustub seadus 1. juulil 2026. Taotlusi saab esitada alates sellest kuupäevast ja esimesed väljamaksed tehakse 2026. aasta augustis.

Doktoritöö kokkuvõte: Maapiirkondade elukeskkond domineerib teenuste üle, inimesi meelitab maale ohhoo-efekt ja pärand

By
Helena-Reet Aari
-
doktoritöö maale kolimine jaelu maal

NordenBladet – Maapiirkondade elujõulisus ei sõltu linna kopeerimisest ega mugavusteenuste primaarsusest, vaid eristuva elukeskkonna, pärandi ja tugeva kogukonnatunde väärtustamisest. Riiklikul tasandil vajab lahendamist eelkõige kinnisvara finantseerimise ja laenugarantiide küsimus, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Andres Rõigas kaitses Tartu Ülikoolis inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal doktoritöö “Rural marketing: connections between local government, communities, and heritage” (“Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga”).

1. Peamine järeldus: Elukeskkond domineerib teenuste üle

Doktoritöö lükkab ümber levinud arvamuse, et maale kolimise peamised argumendid on töökohad või omavalitsuse teenused.

  • “Ohhoo-efekt”: Otsustavaks saab konkreetne koht, maastik, naabruskond ja hoonestus. Avalike teenuste olemasolu (koolid, transport jms) muutub oluliseks alles pärast emotsionaalset sidet ja kolimisotsust.

  • Töökohad: Tänapäeval ei meelita inimesi maale kohalikud töökohad. Uutel tulijatel on töö sageli n-ö “kohvris kaasas” (kaugtöö) ja maapiirkond ei pea konkureerima linnaga samadel alustel.

2. Pärandi ja identiteedi roll

Üllatuslikult selgus uuringust, et pärand on uute elanike jaoks tähtsam kui teenused.

  • Pärandi mõiste: See ei piirdu vaid muinsuskaitseobjektidega, vaid hõlmab vanu talumaju, asustusmustreid, maastikku, kohalikke tavasid ja murdekeelt.

  • Motivatsioon: Uued elanikud ei tule maale mitte niivõrd “põgenema”, vaid teadlikult säilitama ja taastama olemasolevat kultuuriruumi ja hooneid.

3. Eduka kogukonna eeldused

Uued kogukonnad tekivad ja püsivad seal, kus on tugev sotsiaalne võrgustik.

  • Eestvedaja roll: Edukaks osutuvad piirkonnad, kus on kohapealne eestvedaja/aktivist. See isik viib huvilised kokku, teab vabu maju ja oskab piirkonda “müüa”.

  • Ametnik vs. aktivist: Omavalitsused teevad vea, püüdes turundada piirkonda vaid ametnike kaudu. Tulemuslik võrgustikutöö ei ole “kellast kellani” ametitöö, vaid nõuab isiklikku lähenemist ja pühendumist, mida suudavad pakkuda kohalikud patrioodid.

4. Regionaalpoliitilised kitsaskohad ja müüdid

Rõigas toob välja riikliku poliitika ja reaalsuse vahelised käärid:

  • Laenupoliitika: Suurimaks takistuseks on pankade jäikus ja laenugarantii puudumine maapiirkondades. Riik jätab kolijad finantsiliselt üksi.

  • Koolide sulgemine: Kooli sulgemine on rahvastiku kahanemise tagajärg, mitte põhjus. Väljaränne algab varem ja kooli säilitamine iseenesest ei hoia noori kinni, kui nad suunduvad linna haridust ja sotsiaalseid sidemeid otsima.

  • Sihtrühm: Sõnum “tulge kõik maale” ei tööta. Sihtrühmaks on valdavalt varases keskeas, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes teevad elukestvaid otsuseid.

Avafoto: NordenBladet

1...313233...1,973Page 32 of 1,973