NordenBladet – Fääri saarte rahandusministeerium (Fíggjarmálaráðið) valmistab ette kaebust Fääri saarte kohtu (Føroya Rættur) 9. jaanuari 2026. aasta määruse peale, millega anti pooleliolevale kohtuasjale peatav toime. Kaebus esitatakse Taani Idaringkonnakohtule (Østre Landsret), kuid selle menetlusse võtmiseks on esmalt vaja Taani menetluslubade nõukogu (Procesbevillingsnævnet) luba.

Vaidluse keskmes on viie linnavolikogu liikme hagi, millele kohus andis esialgse õiguskaitse ehk peatava toime. Rahandusministeerium taotleb luba see otsus edasi kaevata järgmistel põhjustel:

• Ajaline kriitilisus: Otsus anda hagile peatav toime võib viia olukorrani, kus suurem osa valimisperioodist on möödas enne, kui kordusvalimised saavad toimuda. Kui tuleb oodata tsiviilkohtu põhiotsust – ning arvestada võimalike edasikaebustega ringkonnakohtusse ja Ülemkohtusse –, on oht, et volikogu ametiaeg saab enne lõpliku tõe selgumist läbi.

• Valimissüsteemi rikkumine: Tegemist on põhimõttelise küsimusega valimissüsteemi reeglite rikkumises. See rikkumine mõjutab otseselt rahva poolt valitud volikogu koosseisu, mis on praegusel juhul moodustatud valedel alustel.

• Avalik usaldus: Ministeeriumi hinnangul peab vajadus kindla, toimiva ja kodanike usaldust vääriva valimissüsteemi järele kaaluma üles võimalikud huvid, mis on seotud konkreetse omavalitsuse või praeguste volikogu liikmetega.

Rahandusministeerium esitab lähiajal taotluse Procesbevillingsnævnet-ile, et saada luba Fääri saarte kohtu määruse vaidlustamiseks Idaringkonnakohtus. Taotluse esitamise tähtaeg on 14 päeva alates kohtumääruse tegemisest (9. jaanuarist).

Vaidlus käib selle üle, kas demokraatlik puhtus (vajadus kohe uuesti valida) on tähtsam kui valitud liikmete õiguskaitse (õigus oodata ära kohtuotsus enne uusi valimisi).

Täpsem taustainfo Vága vallas ehk Vága kommuna toimunud valimisvaidlusele:

1. Algne probleem: Valimistulemuste tühistamine Vaidlus sai alguse sellest, et kohalike omavalitsuste valimistel tuvastati rikkumisi või ebakõlasid. See võis olla seotud häälte lugemise, sedelite kehtetuks tunnistamise või muu protseduurilise veaga, mis mõjutas seda, kes volikogusse pääses.

Järelevalveasutusena otsustas rahandusministeerium (kelle haldusalasse omavalitsused kuuluvad), et valimistulemus on õigustühine ja tuleb korraldada kordusvalimised (umval).

2. Vastasseis: 5 volikogu liiget vs. ministeerium Viis volikogu liiget, kes esialgsete (ja nüüd vaidlustatud) tulemuste järgi valituks osutusid, ei olnud kordusvalimistega nõus. Nende jaoks tähendaks uue hääletuse korraldamine riski oma koht kaotada. Nad kaebasid ministeeriumi otsuse kohtusse, väites, et kordusvalimisteks pole alust.

3. Kohtu vaheotsus (9. jaanuar 2026) Fääri saarte kohus (Føroya Rættur) tegi määruse, millega andis viie liikme hagile peatava toime (steðgandi virknað). See tähendab juriidiliselt: “Kuni kohus pole otsustanud, kellel on õigus (kas valimised olid vigased või mitte), ei tohi kordusvalimisi korraldada.”

4. Miks ministeerium nüüd kaebab? Rahandusministeerium tahab seda peatavat otsust tühistada, sest kohtuprotsessid on aeglased.

• Ministeeriumi loogika: Kui oodata ära lõplik kohtuotsus (mis võib koos edasikaebustega minna Taani Ülemkohtusse välja), võib kuluda aastaid. Selleks ajaks on 4-aastane valimisperiood juba peaaegu läbi.

• Tagajärg: Vald oleks terve selle aja juhitud volikogu poolt, mis on ministeeriumi hinnangul kokku pandud vigaste valimiste alusel.