NordenBladet – Soome tolliameti peadirektor Sami Rakshit leiab, et Hiina kaupade ja nende posti teel Euroopasse saatmise mahtu tuleb piirata. Tema sõnul ei suuda tolliteenistused üksikpakkide laviiniga toime tulla ega tagada piisavat järelevalvet.
Rakshiti andmetel on saadetiste hulk kasvanud erakordselt: Soomes suurenes väljaspool EL-i pärit pakkide arv 2022. aasta 850 000-lt 2024. aastal 28,2 miljonini ning tänavu prognoositakse ligikaudu 50 miljonit. Euroopa majanduspiirkonda jõudis mullu kokku 4,6 miljardit saadetist, neist 1,1 miljardit Hollandisse. Väidetavalt pärineb 98% EL-i sisenevatest pakkidest Hiinast.
Tolliametniku sõnul tekitab olukorra, kus iga e-kaubanduse pakk tuleb eraldi vormistada, riikidele tohutu halduskoormuse. Lisaks on ilmnenud maksudistsipliini probleemid: osa platvorme kogub küll tarbijalt käibemaksu, kuid ei kanna seda EL-ile täielikult edasi.
Rakshit rõhutab, et suured platvormid peavad end EL-is registreerima ja võtma ametliku kohustuse makse tasuda. Praktikas teab toll aga üksnes üksikute saadetiste lõikes, kas kogutud käibemaks laekub õigesti.
Hiina kaupade voog toob kaasa ka mitmeid tõsiseid riske
Ületarbimine: madalad hinnad ergutavad tarbimist, mis on ühiskondlikult ebasoovitav.
Keskkonnamõju: Hiinast tellitud kaubavoog tekitab Euroopasse märkimisväärse jäätmekoormuse.
Konkurentsivõime: odoav import õõnestab EL-i ettevõtete hinnakonkurentsi ja majanduslikku vastupidavust.
Tooteohutus: odavplatvormidelt imporditud kaupade kvaliteet ja ohutus pole tagatud.
Soovitatud lahendused
Rakshiti hinnangul tuleks piirata üksikute pakkide saatmist otse tarbijatele üle maailma. Eelistada tuleks kaupade importi suurtes partiides otse tolliladudesse, kus on võimalik teha turva- ja maksukontrolle.
EL-is käib praegu tollireform, mille eesmärk on parandada e-kaubanduse järelevalvet nii turvalisuse kui maksustamise vaates. Rakshiti sõnul ei pruugi riikide üksiktegevus piisata ning reformi mõju võib avalduda aeglaselt.
NordenBladet — „Eestit vaevab juba mõnda aega erakordselt kõrge toiduainete hinnatase – meie hinnatõus on olnud üks Euroopa kiiremaid. Ajal kui Eesti valitsus istub käed rüpes, liiguvad meie naaberriigid vastupidises suunas, et oma inimesi ja majandust toetada,“ märkis Ligile arupärimise üle andnud Züleyxa Izmailova.
Näiteks Rootsi valitsus plaanib tema sõnul langetada toiduainete käibemaksu kuuele protsendile ja Läti valitsus põhitoiduainete käibemaksu 12 protsendile.
„Eesti valitsuse regressiivne maksupoliitika süvendab aga hinnasurvet, suurendab ebavõrdsust ja kahjustab sisetarbimist. Jaekaubanduses, eriti toidukauplustes on müügimahud juba languses,“ lisas Izmailova.
Sotsiaaldemokraadid pärivad rahandusministrilt, kuidas hinnata olukorda, kus Eesti on muutumas „kõrgeks toiduainete käibemaksu saareks“ ja mida valitsus kavatseb teha selleks, et paraneks nii inimeste toimetulek kui meie toidutootjate ja kaupmeeste konkurentsivõime. „Milliseid alternatiivseid meetmeid – sihitud toetusi, toidukuponge ja hinna stabiliseerimismehhanisme on valitsus arutanud, kui käibemaksu langetamist ei peeta otstarbekaks?“ küsivad arupärijad Ligilt.
NordenBladet — „2024. aasta septembris saatis valitsus riigikokku ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis annab haiglaapteekidele õiguse ravimeid sisse vedada, et seeläbi suurendada haiglate ja patsientide jaoks ravimite kättesaadavust ning elavdada konkurentsi ravimite hulgimüüjate vahel. Tegemist on konkurentsiolukorda parandava, mitte kuidagi piirava eelnõuga, nagu huvigrupid on meedias ekslikult väitnud,“ märkis riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tanel Kiik.
Tema sõnul on ravimituru konkurentsiprobleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud nii ajakirjandus kui riigikontroll. „Tervishoiuvaldkond on aastaid oodanud vajalikke muudatusi, aga arusaamatutel põhjustel on juba eelmise aasta oktoobris esimese lugemise läbinud eelnõu menetlemine pidurdunud,“ lisas Kiik.
Sotsiaaldemokraadid küsivad Jollerilt, mida tähendab sotsiaalministeeriumi selgitus, et „haiglaapteekide teema on hetkel pausil“ ja mida kavatseb ta ministrina täiendavalt ette võtta ravimituru konkurentsiolukorra parandamiseks?
„Kas vastab tõele, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus ei toeta enam haiglaapteekide õiguste laiendamist ravimite kättesaadavuse parandamiseks? Kas Te arsti ja ministrina toetate haiglaapteekide õiguste laiendamist, lubades haiglate hankepakkumistel osaleda ka nõuetekohastel Euroopa Liidu ravimite hulgimüüjatel?,“ uurivad arupärijad.
NordenBladet — Valitsuse 6. oktoobril algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu (739 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on tõsta kogu ELis küberturvalisuse taset ja ühtlustada reegleid. Pädevaks asutuseks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub ka Euroopa Komisjoni uue määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve. Vajadusel võib valitsus edaspidi osa ülesandeid edasi delegeerida.
NIS2 ülevõtmine suurendab küberturvalisuse nõuete järgijate hulka Eestis ligikaudu 3000 võrra, kokku kasvab nõuete järgijate hulk kuni 6500ni. Küberturvalisuse nõuete ühtlustamine tõstab ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide turvalisust ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi mitmes seaduses, sh e-identimise, side, transpordi ja tervishoiu valdkonnas.
Direktiivi ülevõtmine suurendab suurte ja keskmiste ettevõtete halduskoormust. Et halduskoormus tervikuna ei kasvaks, plaanib valitsus heaks kiita määruse, mis leevendab võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete järgimise kohustust ligi 1200 Eesti ettevõttele ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 6. oktoobril algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE).
Keeleõppe korraldus koondatakse haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus ja tagada toimivamad lahendused ühiskonna ja tööturu jaoks. Kaasajastatakse riigikeele kasutusala regulatsiooni, tugevdatakse eestikeelse asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandatakse eesti keele õpet täiskasvanutele. Järelevalve keelenõuete täitmise üle muutub rangemaks.
Kuna Eesti on viimaste aastatega muutunud rände sihtriigiks, on oluline nõuda eestikeelset asjaajamist kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes. Nõuet laiendatakse kõigile avalik-õiguslikele asutustele ja kohalikele omavalitsustele.
Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 6. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. See vähendab KOV-ides töökoormust, loob selgema õigusraamistiku ja annab omavalitsustele suurema paindlikkuse oma rahakasutuse korraldamisel.
Muudatustega laiendatakse senised finantsjuhtimise reeglid kogu KOV konsolideerimisgrupile (sh kõik KOVi osalusega äriühingud, sihtasutused kui mittetulundusühingud). KOV-idele tehakse soodsamaks likviidsete varade paigutamine, tähtajalisi hoiuseid tohib KOV hakata näiteks avama ka peale täna lubatud kolme panga lisaks LHV-s, Coop Pangas ja Bigbankis.
Olulise uuendusena kaob põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõue, kuid selle asemel peab KOV alates 2027. aastast tagama, et põhitegevuse tulem kataks intressikulud. Samast aastast muutuvad leebemaks netovõlakoormuse piirangud finantsiliselt tugevamatele KOVidele, kes tohivad hakata kasutama suuremat laenumahtu (8-kordne põhitegevuse tulem senise 6-kordse asemel), baaspiirmäär tõuseb 70 protsendile. Kui KOV ei suuda finantsnõudeid täita, peab ta enne oma eelarvestrateegia kinnitamist esitama selle eelnõu regionaal- ja põllumajandusministeeriumile arvamuse saamiseks.
Majandusaasta aruandes muutub kohustuslikuks ülevaade sisekontrolli süsteemi rakendamisest. Arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaega lükatakse edasi 15. oktoobrilt 30. novembrile. Kassapõhise eelarvestamise sätted tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõuga ei muudeta omavalitsuse finantsjuhtimise põhialuseid. Samuti ei anta omavalitsustele täitmiseks uusi ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
NordenBladet — Komisjoni esimees Madis Timpson ütles, et uus e-teenus ja automaatotsused teevad inimeste jaoks nime muutmise kiiremaks ja lihtsamaks.
„Eelnõu järgi saab avalduse nime muutmiseks esitada turvalises veebikeskkonnas, ühtlasi ei ole eelnõu järgi edaspidi vaja hinnata eesnime muutmise põhjuse mõjuvust, seega on nimevahetuse protsess tulevikus tunduvalt lihtsam. Ametnik peab sekkuma vaid siis, kui isik soovib eesnime, mida pole Eestis varem lubatud, või perekonnanime, mida tema suguvõsas pole esinenud,“ sõnas Timpson.
Komisjoni aseesimees Peeter Ernits lausus, et igaüks võib oma nime muutmise vajalikkuse üle muidugi ise otsustada, ent see on siiski oluline otsus ja seda ei tohiks teha kergekäeliselt. Ta viitas, et mullu vahetati nime umbes 2300 korral, enamik neist olid lihtsamad juhtumid, ent umbes 300 avalduse põhjendatus vajas rohkem süvenemist ja kaalumist. „Oluline on ka tagada turvalisus, et kellegi nime ei saaks muuta omavoliliselt,“ toonitas Ernits.
Eelnõu järgi on võimalik rahvastikuregistri päringuga automaatselt kindlaks teha, kas taotletud nimi on isiku vanema perekonnanimi või taotletud eesnimi varem rahvastikuregistris aktsepteeritud. Kui inimene soovib perekonnanime vabalt valida, siis seda automaatselt teha ei saa ja on vaja, et ametnik teeks kaalutletud otsuse. Samuti ei saa ilma mõjuva põhjuseta võtta isiku soole mittevastavat nime. Alaealise nime muutmiseks tuleb avaldus esitada kohapeal, et ametnikul oleks võimalik kontrollida lapse ja vanemate nõusolekut.
Istungil märgiti veel, et automaatotsusega saab edaspidi nime muuta vaid ühe korra, igal järgmisel korral läheb avaldus otsustamiseks ametnikule. Lisati, et jätkuvalt saab nime muuta neljas maakonnakeskuses üle Eesti, ent kaob võimalus esitada avaldus digiallkirjastatult.
Eelnõuga muudetakse ka riigilõivuseadust, et täpsustada nimetaotluste haldusaktide korduva väljastamise riigilõivumäära ja kaotatakse varasem alus eesnime muutmise tasuta menetlemiseks.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 22. oktoobril.
