NordenBladet – Soome naisterõivaste ettevõte Voglia on esitanud pankrotiavalduse ning lõpetab tegevuse. Ettevõtte peakorter asub Hämeenlinnas. Voglia veebisaidil märgitakse, et e-pood on vähemalt ajutiselt suletud, vahendab Yle.
Pankrotiavalduse esitas ettevõte ise ning menetlus on algatatud Kanta-Häme kohtus. Voglia Instagrami kontol kirjutab end „Voglia & Virtaneni pereks” nimetav autor, et viimastel aastatel suudeti bränd ebastabiilse turuolukorra kiuste viia uuele tasemele. Postituse kohaselt oleks ettevõtte järgmine samm olnud rahvusvahelistumine, kuid selleks vajalikele investeeringutele ei leitud sobivat rahastust.
„Rahvusvahelistumine oleks nõudnud järgnevatel aastatel märkimisväärseid investeeringuid, millele me ei leidnud sobivat rahastamislahendust,” seisab postituses.
Voglia käive on viimastel aastatel langenud. Värskeima, 2024. aasta aruande järgi kahanes käive veidi üle miljoni euro, samas kui kaks aastat varem ületas see veel kahe miljoni euro piiri. 2024. aasta kahjum oli ligi pool miljonit eurot, moodustades peaaegu poole käibest.
Lammilas elavale Virtaneni perekonnale kuuluv ettevõte asutati 1983. aastal ning seda juhib praegu perekonna kolmas põlvkond. Alates 2019. aastast on ettevõtte tegevjuht Katriina Virtanen. Juhatuse esimehe ja põhiomaniku Markku Virtaneni sõnul ei ole pankrotiavalduse ajastusel konkreetset üksikpõhjust. Tema hinnangul on peamiselt tegu „jõuvarude lõppemisega”.
Voglia on oma veebisaidil toonitanud, et ettevõtte eesmärk on olnud moetööstust arendada ja muuta. Firma väitel on kõik tooted disainitud ja testitud Soomes ning toodete kodumaisuse ulatus on keskmiselt 82%. Ettevõte toob näitena, et 149-eurose Voglia ostu puhul jääb Soome keskmiselt 122 eurot, mis on ligikaudu ühe Soome tekstiili- ja rõivatöölise keskmine päevapalk.
Voglia andmetel töötab ettevõttes kokku ligikaudu 20 inimest peakontoris ja kauplustes, peadisainer on olnud vabakutseline. Kuigi ettevõtte sõnul valmistavad Soome alltöövõtjad vaid väikese osa toodetest, on see osakaal nende hinnangul siiski „erakordselt” suur. Suurem osa toodangust valmib Voglia enda tehastes Eestis, lisaks tellitakse toodangut ka Türgist, Hiinast ja Leedust.
Lisaks e-poele on Voglial Helsingis shop-in-shop pood ning ettevõtte tooteid müüvad üle Soome Sokose kauplused. 2020. aasta koroonaviiruse epideemia ajal alustas Voglia ka tervishoiualaste tööriiete tootmist.
Soome moetööstusest on viimasel ajal tulnud teisigi negatiivseid teateid: Papu Design teatas oktoobris pankrotist ning kottide poolest tuntud Lovia andis aasta lõpus teada pankrotist.
NordenBladet – Eesti Statistikaameti andmed paljastasid möödunud aasta lõpus üllatava trendi: Soome päritolu šokolaadi ja kakaotoodete import on kasvanud lausa 20 korda, ulatudes üle 9 miljoni euro. Kui varem oli Soome meile tuntud pigem tehnoloogia ja kütusepartnerina, siis nüüd täidavad meie ostukorve üha enam põhjanaabrite maiustused.
Mis peitub selle edu taga ja kes on need tegijad, kes soomlaste magusat mainet kujundavad?
Soome šokolaaditööstuse hiiud ja meistrid
Soome šokolaad ei ole lihtsalt toiduaine, vaid sümbol, mis ühendab sajanditepikkused traditsioonid ja põhjamaise puhtuse.
1. Fazer – Sinine legend Vantaast
Pole kahtlustki, et Soome tuntuim kaubamärk on Fazer. Karl Fazeri poolt 1891. aastal asutatud ettevõte on tänaseni perefirma kätes.
Tootmiskoht: Peamine šokolaaditehas asub Vantaas, kus valmib ka kultuslik Karl Fazer Milk Chocolate (tuntud kui „Fazer Blue“).
Edu saladus: Fazer on üks väheseid suurtootjaid, kes kasutab piimašokolaadi valmistamiseks värsket piima, mitte piimapulbrit. See annab tootele iseloomuliku koorese maitse, mida eestlased on põlvkondi armastanud.
2. Panda – Vaajakoski uhkus
Jyväskylä külje all Vaajakoskis tegutsev Panda on tuntud oma lagritsa ja šokolaadi kombinatsioonide poolest.
Fookus: Panda on positsioneerinud end kui looduslähedasemat brändi, rõhutades sageli koostisosade puhtust ja jätkusuutlikkust. Nende täidetud šokolaadid ja batoonid on viimastel aastatel leidnud tee ka Eesti suurkettide püsivalikusse.
3. Brunberg – Porvoo ajalooline pärl
Soome vanim kondiitriäri tegutseb maalilises Porvoo linnas. Kuigi Brunberg on mahult väiksem kui Fazer, on nende toodang (eriti trühvlid ja „suudlused“) suunatud nõudlikumale gurmaanile. Nende toodangu kasv Eesti turul viitab tarbijate eelistuste liikumisele kvaliteetsemate käsitöötoodete suunas.
Miks import just nüüd plahvatas?
20-kordne kasv ei ole juhus. Eksperdid viitavad mitmele tegurile:
Tarneahelate ümberkorraldamine: Pärast globaalseid tarneraskusi on Eesti jaemüüjad eelistanud stabiilseid ja lähedal asuvaid partnereid. Soome logistiline lähedus tagab värskuse ja madalamad transpordikulud.
Brändilojaalsus ja kvaliteet: Eestlane usaldab Soome kvaliteedikontrolli. „Made in Finland“ märgis on tarbija jaoks garantii, et toode on ohutu ja maitsev.
Sortimendi laienemine: Soome tootjad on viimasel aastal turule toonud hulgaliselt vegan- ja vähendatud suhkrusisaldusega tooteid, mis vastavad tänapäeva terviseteadliku tarbija ootustele.
Huvitav fakt: Soome šokolaaditööstus on võtnud sihiks täieliku jätkusuutlikkuse – näiteks Fazer kasutab oma toodangus vaid 100% vastutustundlikult toodetud kakaod.
Eestis esimest kohta hoiab endiselt Kalev
Eesti inimene ei söö Fazerit rohkem kui Kalevit, kuid Fazer on kindel teine valik ning edestab enamasti Šveitsi ja Rootsi brände.
Siin on veidi täpsem jaotus:
1. Kalev on troonil (Norra)
Eestis on Kalev (Orkla Eesti) olnud aastakümneid vankumatu turuliider. See on midagi enamat kui lihtsalt šokolaad – see on traditsioon. Uuringud (nt Kantar Emori brändide edetabel) näitavad korduvalt, et Kalev on eestlaste jaoks üks armastatumaid kaubamärke üldse. Enamik magusaturu mahust kuulub just neile.
Kuigi Kalevi kommivabrik on Eesti ajaloo ja kultuuri sümbol, on selle omanikering juba pikka aega olnud rahvusvaheline. Orkla Eesti AS kuulub 100% Norra tööstuskontsernile Orkla ASA. See on Oslo börsil noteeritud hiiglane, mis on üks Põhjamaade suurimaid toiduaine- ja tarbekaupade gruppe.
Kuigi omanikud on Norras ja kasum liigub kontserni tasandile, on oluline märkida paar punkti:
Tootmine on Eestis: Kalevi šokolaadi- ja kummikommitootmine toimub endiselt Jüris asuvas kaasaegses tehases.
Kohalikud töökohad: Orkla Eesti on üks Eesti suurimaid toidutööstuse tööandjaid, andes tööd sadadele kohalikele inimestele.
Retseptid: Enamik tooteid (nagu seesama “Maiuspala” või “Komeet”) valmib ikka vanade ja eestlastele harjumuspäraste retseptide järgi, kuigi strateegilised otsused tehakse Skandinaavias.
2. Fazer – tugev ja austatud naaber (Soome)
Soome Fazer on Eesti turul väga tugev mängija ja tõenäoliselt populaarsuselt teine. Eestlaste maitsemeel on põhjanaabritega sarnane – me hindame puhast piimašokolaadi (Karl Fazer ehk “Sinine”). Fazerit eelistatakse sageli siis, kui soovitakse vaheldust Kalevile, kuid soovitakse siiski kindlat ja tuttavat kvaliteeti.
3. Šveitsi ja Rootsi šokolaadid
Nende osakaal on võrreldes kahe hiiuga märgatavalt väiksem:
Šveitsi šokolaad (nt Lindt, Toblerone): Neid peetakse pigem “premium” või kingituste kategooriasse kuuluvaks. Need on kallimad ja neid ei osteta tavaliselt igapäevaseks maiustamiseks nii palju kui kohalikke brände.
Rootsi šokolaad (nt Marabou): Marabou on küll poelettidel laialt saadaval, kuid selle turuosa jääb Eestis Fazerile ja Kalevile alla. See on populaarne, kuid ei oma sarnast emotsionaalset sidet nagu kodumaine toodang.
NordenBladet – Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ja liugupäev) on eestlaste seas armastatud traditsioon, mis kombineerib vanad talvised tavad, toidukultuuri ning seltskondliku meelelahutuse. Liulaskmine, vastlakuklid ja lõbusad üritused on selle päeva lahutamatu osa. Kui soovid rohkem teada saada vastlapäeva ajaloost, tähistamisest ja retseptidest, loe meie põhjalikku artiklit ja avasta, kuidas teha oma vastlapäev veelgi meeldejäävamaks!
Mis on Vastlapäev?
Vastlapäev on Eesti ja paljude teiste Euroopa riikide rahvakalendris oluline talve lõppu ja paastuaja algust tähistav päev. Seda tähistatakse igal aastal teisipäeval, seitse nädalat enne lihavõtteid, mistõttu selle kuupäev varieerub veebruari algusest märtsi alguseni.
Vastlapäeva ajalugu ja päritolu
Vastlapäeva tähistamine ulatub sajandite taha ning on seotud kristliku traditsiooniga, kus see tähistab viimast päeva enne paastuaja algust. Eestis ja teistes Põhjamaades on vastlad olnud pigem talve lõpu ning kevade alguse sümboliks, mille juurde kuuluvad mitmed rahvapärased kombed ja uskumused.
Vastlapäeva traditsioonid Eestis
Vastlapäeva tuntuim tava on liulaskmine. Vanasti usuti, et mida pikem liug, seda parem ja viljakam tuleb suvi ning seda enam linakasvu võib oodata. Lisaks liumäele käimisele on vastlapäeval traditsiooniks:
Vastlakuklite söömine – need on vahukoorega täidetud saiad, mida peetakse vastlapäeva lahutamatuks osaks.
Seajala keetmine – varasematel aegadel söödi seajalgu ning usuti, et nende kontidest sai loomasööta või amulette.
Herne- ja osasuou söömine
Käsitöö ja linakasvatus – eriti vanasti usuti, et vastlapäeval pidi naiste käsitöö jääma pooleli, et lina kasvaks pikaks ja tugevaks.
Mängud ja seltskondlikud tegevused – talve viimane pidulik aeg, mil käidi külas, mängiti seltskonnamänge ja peeti lõbusaid võistlusi.
Liulaskmist saatsid lõbusad laulud hüüded, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist.
Vastlalaulud:
Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad
Täna liugu laseme –
hõissa, meil on vastlad!
Seljas kasuk lumine,
jalas valged pastlad.Õhtuks ubaleemeke
saab ja seajalgu,
hammastega anname
neile tubli talgu.Pääle selle kuulame,
kas ju pill ei hüüa,
et võiks õhtul tubliste
vastlavaltsi lüüa.
Vistel, vastel poisikene
Vistel, vastel poisikene!
Ei vistel toassa istu,
Vistel istub vainijula,
Kükitab küla vahela,
Ootab linu laskejaida,
Kelgu peale istujaida;
Kes läheb liugu laskemaie
Selle kasku pikad linad,
Pikad linad, lahked linad.
Liugu ja laugu – Liugu,
laugu laste jalad,
Sia jalad ja vastla jalad;
Linad liuu laskejalle
Tudrad tuas istujalle
Hebemed eest vedajale
Takud taga tõukajale;
Kes ei tule liugu laskma
Selle linad likku jäägu
A’a alla hallitagu
Seina ääre seenetagu
Kes ei tule liugu laskma
Kasku kaske kaela peale
Õunapuu õlade peale
Niinepuu nisade peale.
Rahvalaul “Küll on kena kelguga” Küll on kena kelguga hangest alla lasta.
Oi, oi, kelguga hangest alla lasta.
Laial luhal säravad jää ja lumi vastu.
Oi, oi, säravad jää ja lumi vastu.Kadakatel karjamaal seljas lumekuued.
Oi, oi, kadakatel seljas lumekuued.
Vastlahüüded:
Linaliugu, pikka kiudu!
Nii pikaks meie lina kui on see reeteekene!
Vastlapäeva mängud:
Laialt tuntud mänguasi on vastlavurr.
Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
Võisteldi pöörlemise ja peale – kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.
Vastalvurril oli palju nimetusi: uuriluu, vurrluu, uristi, virrkont.
Mulgimaal harrastati veel sajandivahetuselgi omapärast mängu – vastla kottiajamist.
Maagiline toiming oli kada ajamine ja ka Tuhkapoiss ja selle liigutamine 🙂
Vastlapäeva tähistamine tänapäeval
Kuigi vanad kombed on ajaga muutunud, on vastlapäev jätkuvalt populaarne tähtpäev Eestis. Tänapäeval tähistatakse vastlaid peamiselt:
Liulaskmise ja talviste tegevustega – paljud pered ja koolid korraldavad kelgutamisüritusi.
Vastlakuklite ja teiste traditsiooniliste toitude nautimisega – pagaritöökojad pakuvad sel päeval spetsiaalseid vastlakukleid, mis on väga nõutud.
Linnade ja külade vastlapeod – mitmel pool Eestis korraldatakse avalikke üritusi, kus saab osa võtta vanadest ja uutest vastlakommetest.
Vastlapäevad sellel ja järgnevatel aastatel
2026: 17. veebruar
2027: 9. veebruar
2028: 29. veebruar
2029: 13. veebruar
NordenBladet – Sõbrapäev on aeg, mil tähistame armastust, hoolivust ja sõprust. See on suurepärane võimalus väljendada oma tundeid ning tuletada meelde, kui olulised on meie lähedased. Siin on kümme ilusat mõtet, mis aitavad sul muuta Sõbrapäeva eriliseks ja meeldejäävaks.
1. Armastus algab väikestest asjadest
Tõelised tunded ei peitu suurtes žestides, vaid igapäevastes hoolivuse ilmingutes. Väike üllatus, soe kallistus või siiras naeratus võivad teha rohkem kui kallid kingitused.
2. Sõprus on hindamatu aare
Tõelised sõbrad on nagu tähed – nad võivad küll vahel silmist kaduda, kuid on alati olemas. Hinda oma sõpru ja tuleta neile meelde, kui olulised nad sulle on.
3. Kingi aega, mitte ainult asju
Kõige väärtuslikum kingitus on aeg, mille veedad koos lähedastega. Planeeri ühine jalutuskäik, vestlus kohvitassi taga või midagi lõbusat, mis teid veelgi lähendab.
4. Head sõnad jäävad südamesse
Ütle oma lähedastele, kui palju nad sulle tähendavad. Armsad sõnad ja siirad komplimendid võivad muuta kellegi päeva palju helgemaks.
5. Väike heategu loob suure mõju
Sõbrapäev on ideaalne aeg teha midagi lahket – olgu selleks ootamatu üllatus sõbrale, heategevuslik annetus või abikäe ulatamine kellelegi, kes seda vajab.
6. Naer ühendab inimesi
Ühine huumor ja lõbusad hetked tugevdavad sõprussuhteid. Jaga naljakat mälestust või vaata koos sõpradega mõnda lõbusat filmi – naer liidab ja loob ilusaid mälestusi.
7. Armastus ja sõprus vajavad hoolt
Nagu iga taim, vajavad ka suhted hoolt ja tähelepanu. Väikesed, kuid järjepidevad teod – olgu see kiri, kõne või üllatus – hoiavad suhteid tugevana.
8. Ole tänulik oma inimestele
Sageli võtame lähedasi iseenesestmõistetavalt. Sõbrapäev on hea aeg tänada neid, kes on alati olnud sinu kõrval ja toetanud sind läbi elu.
9. Ole iseenda parim sõber
Sõbrapäev ei ole ainult teistele mõeldud – ka sina väärid hoolt ja armastust. Tee midagi, mis teeb sind õnnelikuks ja tuletab meelde, kui väärtuslik sa oled.
10. Armastus ja sõprus ei tunne piire
Pole tähtis, kui kaugel keegi on – südamest tulnud sõnum või telefonikõne võib tuua kellegi päeva palju rohkem rõõmu kui arvata oskad.
NordenBladet – Valentinipäev, mida peetakse 14. veebruaril, on läbi sajandite sümboliseerinud romantikat ja armastust. Kuigi algselt pühendati see päev vaid oma kallimale salajaste tunnete avaldamiseks, on traditsioonid tänapäevaks oluliselt avardunud. Eestis tunneme seda püha eelkõige sõbrapäevana, mil peetakse lillede, kaartide ja soojade sõnadega meeles kõiki meile olulisi inimesi.
Valentinipäevast ajalooliselt
Eestisse jõudis see iidne tähtpäev Soome eeskujul alles 1980. aastate lõpus ning omandas siin pigem sõbrapäeva tähenduse. Esmalt hakati seda tähistama koolides ja lasteaedades: korraldati teemalaatu, kleebiti üksteisele südamekleepse, avati spetsiaalsed postkontorid ning saadeti kaarte nii sõpradele kui ka õpetajatele. Laste ja noorte seas sai saadud sõbrakirjade hulk omamoodi populaarsuse ja tunnustuse mõõdupuuks.
Täiskasvanute seas on kombeks kinkida lillede kõrval ka näiteks kosmeetikat või praktilisi tarbeesemeid. Lisaks korraldatakse sel puhul sageli temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.
Kui Lääne-Euroopas ja Ameerikas on valentinipäev turundatud eelkõige kui romantika, armastusavalduste ja kihlumiste püha, siis Eestis on selle fookus laiem – see on päev, mil peetakse meeles kõiki kalleid sõpru ja lähedasi.
14. veebruaril ehk sõbrapäeval müüakse poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kaartide ja sõnumite kõrval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest.
Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.
Püha Valentin
Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga “Sinu Valentin”. Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.
Väidetavalt tuleneb päev paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Festivali ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja visata neid urni. Sealt tõmbasid neid loosina välja mehed ja asusid kirjutajat jälitama. Selline loosiga valentinide valimine kestis 18. sajandini. Ka on päeva algupära seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama kohaselt juhtus 14. veebruaril.
Valentinikaardid
Esimeste kirjalike valentinikaartide saatmist seostatakse Orléansi hertsogi Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses viibides oma abikaasale romantilisi värsse kirjutas. 16. sajandiks olid värvilisele paberile ja erksate tintidega loodud läkitused juba laialt levinud. Paljud toonased loovad võtted on tuttavad tänapäevalgi: paberist lõigati välja keerukaid kujundeid, kirjutati salme, mille ridade esitähed moodustasid armsama nime, ning loodi nutikaid piltmõistatusi, kus osa sõnu oli asendatud joonistustega.
19. sajandi alguses jõudsid massidesse esimesed mustvalged trükikaardid. Nende menu oli plahvatuslik, sest ajastule iseloomulikult ei peetud tunnete otsest ja avalikku väljendamist sündsaks – trükitud kaart pakkus selleks diskreetsema ja viisakama viisi. Aja jooksul muutusid valentinikaardid tõelisteks kunstiteosteks, mida rikastati siidi, lillede ja kullalehtedega. Samal ajal kinnistas oma koha valentinipäeva ametliku maskotina trükitud või joonistatud Amor (Cupido).
Postiteenuste areng, sealhulgas soodsa postimargi (nn pennise margi) kasutuselevõtt 1800. aastate Ameerika Ühendriikides, andis kaartide saatmisele veelgi suurema hoo. Tänapäevaks on ainuüksi USAs portaali HowStuffWorks andmetel üle 2000 kaarditrükikoja. Kujunenud on ka vahvaid traditsioone: nii nagu meil saadetakse kirju Jõulumaale, saab ookeani taga saata või tellida oma valentinikaardi teele sümboolselt otse “Armastusemaalt” ehk Lovelandi linnast Colorado osariigis.
Valentinisümbolid
Valentinikaartidelt vaatab vastu kogu Euroopa armastussümboolika, alustades Cupidost, Venuse pojast. Tänini kasutatakse südamesümboolikat. Süda oli varasema ettekujutuse järgi emotsioonide, hinge ja armastuse asupaik. Punased roosid kui Venuse lemmiklilled ja suurte tunnete sümbol. Pits kui daamide taskuräti ääristaja. Taskurätte kasutati kirglike tunnete väljendamiseks ja selle kaudu oli pits ühtlasi armusõnum. Armusõlmed ehk lihtsalt sõlmed tähistavad tugevat ühendust inimeste vahel. Tuvid kui armastajate sümbol. X kui suudluse sümbol, tuntud alates keskajast. Algselt tõmbasid paberile X-i allkirja asemel need, kes kirjutada ei osanud. Tunnistajate juuresolekul suudles allkirjastaja äsjajoonistud märki. X on ka Kristuse sümbol.
Mida mujal tehakse
Valentinipäeva tähistamine on laialt levinud kogu Euroopas ja ka Ameerikas. USAs saadetakse aastas üle 1 biljoni valentinikaardi ehk veidi vähem kui jõulukaarte. Armunute pühana, millega on seotud palju tunnuslikku sümboolikat, on ta olnud tuntud aastasadu. On täheldatud, et kui kaarte saadavad enamasti naised, siis mehed kingivad sel päeval lilli ja šokolaadi. Tegemist on suure kinkimispäevaga.
Inglismaal riietusid paari sajandi eest lapsed täiskasvanutena ja käisid uste taga valentinisalmikesi laulmas.
Valentinilillede kinkimise kommet ja lillesümboolikat seostatakse Rootsi kuninga Karl II-ga, kelle huvi pärsia lillede keel vastu muutis selle Euroopas populaarseks. 18. sajandil avaldati arvukalt lilleleksikone, mille abil sai mõista lillede sümboolikat ja tõlgendada lillekimpu kätketud sõnumeid. Lillekeel oli veel kümnendi eest lihtsustud kujul üks neid saladusi, mida tüdrukud oma salmikutesse ja salakaustikutesse kopeerisid.
