Pühapäev, detsember 21, 2025

Tallinn Fashion Weekil selgusid parimad kodumaised moeloojad

Tallinn Fashion Week 2025

NordenBladet – Sügisene Tallinn Fashion Week sai kolmapäeva õhtul Kultuurikatlas suurejoonelise avastardi, kui anti üle aasta oodatuimad moeauhinnad Kuldnõel ja Hõbenõel.

Kolmapäeval avastardi saanud sügisese Tallinn Fashion Week juhatasid sisse Toivo Freeman Pilt ja Hertta, et seejärel kaasa elada parimatele kodumaistele moeloojatele Kuldnõela auhinna galal.

Kunstnik ja moekunstnik Toivo Freeman Pilt esitles Tallinn Fashion Weekil värsket kollektsiooni, mis kompas piire. Pilt tõi lavale nahktagid, mantlid, kasukad, pintsakud ning loomulikult tema legendaarsed tagid, mis nüüd ilmusid uues ja üllatavas kuues.

Saaremaalt pärit bränd Hertta tõi lavale värske sügistalvise kollektsiooni, mis lausa pakatab värvidest. Brand tõi lavale ajatuid klassikuid ja lisas neile värvide vürtsi. Brändi eesmärk ja sihtküsimus on: kuidas valmistada lambavillast materjali, mis sobib põhjamaisesse muutuvasse kliimasse, kestab aastaid ja kuidas sellest kangast disainida praktilisi, multifunktsionaalseid ning suurepäraselt istuvaid ajatu disainiga ülerõivaid.

Seejärel võttis moenädala järje üle kauaoodatud Kuldnõela auhinna gala, mida viis tänavu läbi tuntud artist Rolf Roosalu. Oma loominut näitasid ka Eesti moemaastiku kõige värskemad ja nooremad tegijad, moevõistluse Piste võidukollektsiooni loojad Eva Harvisto ja Grette Kask.

Eesti vanimat ja mainekamat moeauhinda Kuldnõel antakse aga välja juba aastast 1996 ja ka kolmapäeval pärjati parim moelooja loomingulise järjepidevus eest vähemalt viie aasta lõikes. Võitjat valides peetakse silmas kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja müügiedu. Kuldnõela gala tänavused nominendid olid Cärol Ott, Katrin Kuldma ning Kirill Safonov. Hõbenõelale olid nomineeritud Kristiina Jeromans, Auria Nurm ning Sandra Luks.

Kuldnõela auhinna pälvis Kirill Safonov ning Hõbenõela viis endaga kaasa Auria Nurm.

Cärol Ott tõi Kuldnõela gala raames lavale 2018. aastal loodud brändi carolxott alt kollektsiooni “Eesti suvi” ning tõi oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed. Kollektsioon põimis ellujäämise ajaloo ja tänapäeva priviligeeritud suvetööde kogemused ühtseks looks ja seda kõike meie kodumaa suvise looduse ilust inspireerituna.

AMANJEDA by Katrin Kuldma esitles kollektsiooni Cortina, mis on inspiratsiooni saanud tema ühest lemmikpaigast maailmas. Cortina pole lihtsalt kaunis koht kõrgmäestikus, vaid ka lihtsuse ja tõelise luksuse sümbol. Just niisugune on disainer Katrin Kuldma käekiri, minimalistlik kuid unikaalne, luksulik kuid kantav, põhjamaine kuid emotsionaalne.

Kuldnõela auhinna võitnud Kirill Safonov loob kleite, mis hingavad koos kandjaga: “Riided, mis ei kata lihtsalt keha, vaid rõhutavad naise olemust, tema sisemist valgust ja ainulaadsust. Iga õmblus, iga kangatükk, iga joonis on loodud südamega, kandes edasi minu austust kandja persooni vastu,” avas Safonov.

Uus kollektsioon on Safonovi jaoks kui isiklik eksam ja ka kingitus disainerina: “See puudutab eksistentsi habrasust, aja mööduvust, looduse õrnust ja maailma delikaatset ilu. Mustrid ja kangaste visandid on sündinud minu ateljees Kadriorus, kandes endas mõtisklust, emotsiooni ja väikest imehetke igas õmbluses.

Kristiina Jeromans on Eesti disainimaastikul tegutsenud pea kümme aastat, millest viis töötas ta tööstusdisainerina. Kaks aastat tagasi sai Jeromans pakkumise kaasasutada rõivabränd Maison Beast ja sellest hetkest saati on ta töötanud brändi peadisainerina. Tallinn Fashion Weekil astus Jeromans lavale kollektsiooniga Mob Ties, põimides 90ndate esteetika ja isiklikud mälestused tänapäevase tehnilise meisterlikkusega.

Hõbenõela võitja Skeleton by Auria Nurm esitles oma värskeimat kollektsiooni nimega Aether Spiritus. Brändi värske looming koosneb Reiki tervendava energiaga esemetest ja aksessuaaridest, et tuua igapäevaelu rohkem tasakaalu, harmooniat ja positiivset energiat. Kollektsioon ühendab endas vaimsuse, esteetika ja teadliku enesearengu, pakkudes kandjale mugavat ja lihtsat garderoobi kui ka sisemist tuge. Spirituaalne ja poeetiline inspiratsioon “Aether Spiritus” tähendab ladina keeles “õhuvaim” või “eeterlik hingus” ning peegeldab kollektsiooni keskset ideed – sidet inimese sisemaailma ja nähtamatu vaimsuse vahel. Tikitud karakterid “Spirit Guides” jutustavad lugusid vaimujuhidest, kaitsva energiaga sümbolitest ning elu ja looduse õrnast kooskõlast.

Sandra Luks tõi aga Tallinn Fashion Weeki moelavale seni oma kõige isiklikuma suurema kollektsiooni, mis sündis universaalsest tundest valust. “Usun, et kõik tunnevad selle ära. See on lein, mis tuleb siis, kui armastus lõpeb,” jagas Luks loomingu tagamaid. Kollektsioonis on tema loomingule omaselt palju jääki – narmendavaid servasid, moonutatud siluette, obsessiivseid detaile. Teksa on saanud materjalist lõuendiks ja siinkohal ei ole enam see pelgalt funktsionaalne materjal. Teksa on nüüd sümbol.

Kuldnõela žüriis oli tänavu eelmise aasta võitja Tiina Talumees, moeajakirjanikud Urmas Väljaots ja Kristina Herodes, Tallinna Kaubamaja turundusdirektor Britta Ratas, Kunstiakadeemia professor Piret Puppart, Hollandi moebrändi omanikud Viktor&Rolf ja ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Stahhov. Lõplikuks otsuse langetamisekst liitusid žüriiga Läti moelooja Natalija Jansone ja Soome legendaarne multitalent, Kultainen Vaatepuu laureaat Ritva-Liisa Pohjalainen.

Avafoto: Kirill Safonov (Tallinn Fashion Week/ Erlend Staub)

Elamus Spa pälvis Aasta Turismiedendaja 2025 tiitli

Elamus Spa

NordenBladet – Eesti suurima ettevõtluskonkursi “Eesti parimad ettevõtted” tänavused võitjad on selgunud. Konkursi korraldajate, Ettevõtluse ja Innovatsioonis Sihtasutuse (EIS), Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, otsusel valiti Aasta turismiedendajaks 2025 Elamus Spa.

Elamus Spa on Skandinaavia suurima saunavalikuga elamuskeskus, mida külastab aastas ligi 300 000 inimest, neist veerand väliskülalised. Ettevõte on pälvinud tähelepanu Eesti saunakultuuri viimisega rahvusvahelisele areenile ning kutsutud ka maailma parimaid spaasid ühendavasse Aufgussi võrgustikku.

Aufgussi saunakultuur kui edu võti

Elamus Spa juhi Margit Kurni sõnul oli Aufgussi saunakultuuri tutvustamine Eestis alguses keeruline. “See nimi tundus võõras ja arusaamatu. Täna on Aufgussist saanud meie üks tugevamaid eristajaid,” rääkis Kurn.

Ta selgitas, et rituaalid aitavad kiirustavas maailmas inimestel päriselt lõõgastuda. “Sageli tullakse spaasse, istutakse korraks saunas ja minnakse kohe järgmisesse. Tänu Aufgussi ja teistele rituaalidele suudame inimesi saunas hoida 15–20 minutit – just nii kaua, kui keha vajab, et soojust vastu võtta ja rahuneda. Kui näeme pärast rituaali neid rahulolevaid nägusid, teame, et teeme õiget asja.”

Elamus Spa asutaja Andres Tiik peab liitumist Aufgussi organisatsiooniga 2023. aastal läbimurdepunktiks. “See on võrreldav Michelini tärniga restoranimaailmas,” ütles Tiik. “See avas meile võimaluse kutsuda Eestisse maailmatasemel saunameistreid ja osaleda ka ise Aufgussi maailmameistrivõistlustel.”

Tunnustus meeskonnale ja Eesti saunaturismile

Andres Tiik lisas, et tunnustus on suur samm edasi kogu Eesti sauna- ja elamusturismi arengus. Ta tõi esile, et saunaturism on maailmas kasvav trend ja Elamus Spa meelitab külastajaid Eestisse kogu Euroopast. “Meie Aufgussi saun on Baltimaade ja Skandinaavia suurim, mahutades 130 inimest, ning seal toimuvad igapäevaselt professionaalsed saunarituaalid.”

Margit Kurni sõnul on saadud tunnustus suur au, mis kinnitab ettevõtte mitmetahulise töö märkamist. “Eestis on üle saja spaahotelli ja lugematu hulk saunateenuste pakkujaid, mistõttu on see tunnustus meile tohutult oluline,” rõhutas ta.

Möödunud aastast ettevõtte osanike hulka kuuluv Ott Tänak näeb auhinda kogu meeskonna ühise saavutusena. “Mul on suur au ja olen meie meeskonna üle väga uhke. See riiklik tunnustus kuulub kogu meie meeskonnale, kes on pingeliste uuenduste ja arenduste ajal suutnud pakkuda meie külastajatele kõrgelt hinnatud teenust.”

Eesti parimate ettevõtete tiitlid antakse üle 1. novembril, mil erinevate kategooriate võitjate seast selgub ka konkursi üldvõitja ehk “Aasta ettevõte”.

Avafoto: ElamusSpa.ee

Elisa koondab Soomes 400 töötajat

Elisa kontor Soomes

NordenBladet — Telekommunikatsioonioperaator Elisa alustab koondamisläbirääkimisi, mille tulemusel koondatakse maksimaalselt 450 inimest.

Neist 400 koondatakse Soomes, teatas ettevõte avalduses. Koondamisläbirääkimised peaksid lõppema aasta lõpuks, vahendab Yle.

Eesmärk on parandada tootlikkust ja lihtsustada tegevust. Elisa eesmärk on saavutada ligikaudu 40 miljoni euro suurune aastane kulude kokkuhoid.

Elisa Majandusnäitajad

2024 lõppes Elisal üldjoontes tugevalt, ehkki majanduskeskkond oli nõrk. Ettevõtte aastaaruanne rõhutab jätkuvat kasvu rahvusvahelistes digiteenustes ja mobiiliteenustes ning konservatiivset kuluraami (CAPEX/Sales siht kuni 12%). 2025. aastaks andis Elisa juhisena „samal tasemel või veidi kõrgem“ nii käibes kui ka comparable EBITDA-s, ning keskpika aja finantssihtidena on võlakordaja Net Debt/EBITDA 1,5–2x ja omakapitali suhe >35%.

2025 I poolaasta: käive kasvas Q2-s 2% €552 mln-ni, comparable EBITDA 4,3% €198 mln-ni (marginaal ~35,8%). Täna (23.10.2025) avaldatud Q3 vahearuanne näitab käibe kasvu 5% €561 mln-ni ja comparable EBITDA kasvu 4% €214 mln-ni; Soomes tõusis mobiili järelmaksuliste klientide ARPU €24,3-ni, kuid väljavahetus (churn) kiirenes ~22%-ni, mis viitab tihenenud konkurentsile.

Tööjõukulusid ja protsesse lihtsustatakse:
Elisa teatas täna transformatsiooniprogrammist, mille eesmärk on saavutada ca €40 mln püsikulusäästu aastas; peamine mõju oodatakse 2026 I kv-st.

Koondamisläbirääkimised (kuni 450 kohta, sh ~400 Soomes) on selle sama kulukärpe paketiga kooskõlas. Üldjoontes on bilansipilt ja rahavoog stabiilsed, kuid 2025 teisel poolel on fookuses tootlikkuse tõstmine ja Soome mobiili turu konkurentsisurve ohjamine.

______________________

Elisa on Soome telekomiettevõte (Elisa Oyj), mille juured ulatuvad 31. jaanuarini 1882, kui loodi Helsingi Telefoniselts (HPY). Tänapäeval tegutseb Elisa peamiselt Soomes ja Eestis; Eestis kuulub Elisa Eesti AS täies mahus Elisa Oyj-le.

Elisa on avalik börsiettevõte, mille aktsiad on noteeritud Nasdaqi Helsingi börsil (tikker ELISA.HE). Omanikering on laiapõhjaline; suurimateks aktsionärideks on Soome riigi investeerimisfirma Solidium ning pensionifondid Ilmarinen ja Varma (Solidiumi osalus ~10%).

 

ELi küberturvalisuse direktiivi ülevõtmist puudutav eelnõu läbis esimese lugemise

NordenBladet — Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (739 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.

Seletuskirja kohaselt kasvab direktiivi ülevõtmisega küberturvalisuse nõuete järgijate hulk Eestis umbes 3000 võrra – 6500ni. Uued reeglid hakkavad kehtima nt energia-, transpordi-, tervishoiu-, digitaristu- ja avaliku halduse sektoris – tegemist on olulisi või elutähtsaid teenust pakkuvate asutustega. Nõuete järgijad peavad rakendama turvameetmeid ja teavitama olulise mõjuga küberintsidendist järelevalveasutust. Eelnõu järgi selleks asutuseks Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub Euroopa Komisjoni määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve.

Eelnõu järgi on seaduse jõustumise hetkest lisanduvatel ettevõtetel kolm aastat aega küberturvalisuse nõuete täitmiseks. Selle abistamiseks on riigil ettevalmistamisel toetusmeetmed ja erinevad juhendmaterjalid.

Eelnõu seletuskirja kohaselt tõstab nõuete ühtlustamine ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide küberturvalisuse taset ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.

Vastu võeti üks seadus

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (692 SE), mis näeb ette Eesti ja Omaani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise.

Topeltmaksustamise vältimise leping vastab üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingule. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste õigusaktidega ei saa lahendada.

Eelmise aasta lõpu seisuga on Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga. Lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid.

Seaduse vastuvõtmist toetas 51 Riigikogu liiget.

 

 

Soome: Maksude maksmine lihtsustub — kasutusele tuleb üks üldine viitenumber

Soome: Maksude maksmine lihtsustub -kasutusele tuleb üks üldine viitenumber

NordenBladet — Alates 18. novembrist saavad osaühingud, äriühingud ja ühingud maksta oma makse üldise maksukohustuslase viitenumbriga. Maksuamet kaotab erinevad viitenumbrid ja läheb üle ühele. Seni on erinevate maksude jaoks olnud erinevad viitenumbrid. Muudatus ei kehti füüsilisest isikust klientide ega füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, teatab maksuamet.

Maksude maksmine lihtsustub: Tuleb üks viitenumber ja kaovad paberkokkuvõtted

Maksuamet võtab kasutusele uue, üldise maksuviitenumbri, et muuta maksude tasumine ettevõtete jaoks lihtsamaks ja selgemaks. See muudatus kiideti parlamendis heaks 2025. aasta suvel ning see on tehtud äriklientide ja raamatupidamisbüroode ettepanekul.

1. Mis muutub uue üldise viitenumbriga?

Uus viitenumber tuleb kasutusse automaatselt nii OmaVero süsteemis kui ka e-arvetel. Selle eesmärk on kaotada segadus, mis tekkis erinevate maksuliikide viitenumbritega maksmisel.

  • Kuidas see töötab? Kui ettevõte maksab maksu uue üldise viitenumbriga, kasutatakse makset tasumiseks õigel maksetähtpäeval.
  • Mitu maksu korraga? Kui tasumisel on mitu maksu, katab süsteem laekunud summaga maksud nende maksetähtpäeva järjekorras, alustades vanimast.
  • Mida teha tarkvaraga? Kui ettevõtte finantstarkvaras (nt raamatupidamisprogrammis) on salvestatud vanad, maksuliigipõhised viitenumbrid, on soovitatav need uuendada uue üldise viitenumbriga.
  • Kas vanu numbreid saab veel kasutada? Jah, praeguseid maksuliigi viitenumbreid saab endiselt kasutada. Maksuamet loodab siiski, et ettevõtted lähevad täielikult üle uuele süsteemile.

Tähelepanu! Vana ja uue viitenumbri segamini kasutamine võib põhjustada probleeme. On oht, et maksed ei jaotu õigesti ja tasumata maksudele hakkab kogunema intress.

2. Muudatus maksutagastuste kasutamisel

Muutub ka kord, kuidas maksuamet kasutab tagastatavat enammakset (maksutagastust) tasumata maksude katmiseks. See muudatus puudutab kõiki kliente, ka eraisikuid.

  • Senine probleem: Maksed jõudsid maksuameti süsteemi väikese viivitusega. See võis tekitada olukorra, kus klient maksis näiteks maamaksu tähtajaks ära, aga süsteem seda kohe ei näinud. Samal ajal kasutas süsteem kliendi maksutagastust selle “maksmata” maksu katteks. Kui kliendi enda makse lõpuks süsteemi jõudis, kasutati seda mõne teise maksu tasumiseks. See tekitas palju segadust.
  • Uus lahendus: Edaspidi võtab süsteem maksu tasumisel esmalt arvesse kõik kliendi enda poolt tähtajaks tehtud maksed. Alles seejärel kasutatakse maksutagastust võimalike ülejäänud võlgade katmiseks.

3. Paberkandjal kokkuvõtete saatmine lõppeb

Alates käesoleva aasta novembrist lõpetab maksuamet paberkandjal maksude tasumise kokkuvõtete saatmise.

  • Seni on maksuamet saatnud igal aastal 1,2 miljonit sellist kokkuvõtet postiga osaühingutele, kaubandus- ja tervishoiuettevõtetele ning põllumajandustootjatele, kes on seda soovinud.
  • Nüüdsest leiab kogu info mugavalt ja ainult elektrooniliselt OmaVero süsteemist.

 

Avafoto: Unsplas