NordenBladet – Islandil Reykjavíkis on töötajate maksimaalne pensioniiga on praegu kehtivate lepingute järgi 70–72 aastat. Linn on nõustunud astuma samme paindlikuma pensioniea suunas.
18. augustil toimunud linnakoosolekul kokku lepitud ettepanekud hõlmavad seda, et idee töötatakse välja kaheaastase katsefaasi jooksul, et vaadata, kuidas see toimib, ja pärast seda teha kokkuvõte.
“Muuhulgas lepiti kokku, et linn kaalub eelkõige paindlikuma pensionile jäämise nõuete täitmist.” Asja uuriv linnakomisjon on teemaga tegelenud alates mullu septembrist. Üks nende järeldustest on see, et paindlikkus peab olema mõlemas suunas. Vastu tuleks tulla nendele, kes soovivad jätkata töötamist kauem kui tavaline 67. eluaastat ja ka neile, kes tahavad töötamise enne 67-aastaseks saamist.
Linnanõukogu usub ka, et oluline on kasutada vanema põlvkonna teadmisi ja kogemusi ning leida häid viise, kuidas neid teiste töötajate või teiste põlvkondadega jagada.
NordenBladet – Food Festival naaseb pärast kolmeaastast pausi Tangkrogenisse. 2.-4. septembrini toimuvat festivali saadab elav muusika ja senisest rohkem showkööke, et festivalikülalised saaksid piletiraha eest nii kultuuri- kui ka toiduelamusi.
Festivali juht Anna Lund lubab, et üritusel pakutakse endiselt head toitu ja meeldivaid elamusi, mis aitavad muuta Food Festivalil Taani suurimaks toidusündmuseks.
“Lähtume motost, et toit on liiga põnev, et seda lihtsalt süüa,” ütleb Põhja-Jüütimaal asuv Anna Lund veebiväljaandele aarhus.lokalavisen.dk.
Festivali toimumiskoht Århusis pole juhus, sest see on väga lähedal Taani aidale ja sahvrile, mis asub Ida-Jüütimaal ja mis on taanlaste söögilaudadele suur tooraine tarnija. Toidufestivalil on tihe koostöö mitmesaja ettevõtliku toidutootjaga, kes on toidufestivali vundamendiks ja keda saab üritusel kohata.
NordenBladet – Homme, 27.augustil annab Taani pop bänd Lukas Graham (koosseisus: Lukas Forchhammer, Mark Falgren ja Magnus Larsson) oma Taani tuuri viimase kontserdi Aarhusis Eskelundenis.
Taani politsei andis teada, et kontserdi ajaks suletakse Åhavevej teelõik, et ei korduks sama, mis juhtus Northside festivali ajal 4. juunil. Festivalikülalised trampisid kodudeel maha teede vahelised piirded ning kõndisid kiirteel, kust samal ajal tulid suurel kiirusel autod.
NordenBladet – 20 000 inimest osales ajakirja Time Out küsitluses, kus uuriti, millised tänavad on nende meelest maailmas kõige lahedamad.
Turistidest ning kohalikest pungil Taani shopping-tänav Værnedamsvej Frederiksbergi servas valiti küsitletute seas viiendaks.
“Oma värskete lillede, kommipoodide, veinibaaride, juustupoodide ja isegi prantsuse kooliga on see Taani pealinnas justkui mini-Pariis, kirjeldavad küsitletud.
Esikoha sai Rue Wellington, mis on tänav Kanadas Montreali linnas. Rue Wellingtonile järgnesid Gertrude Street Melbourne’is, Great Western Road Glasgow’s ja Yongkang Street Taipeis.
See ei ole esimene kord, kui Taani on sarnases nimekirjas. Juunis nimetas elustiiliajakiri Monocle Kopenhaageni 25 elamiseks parimaks linnaks.
Allolevatest videotest näete, milline see Værnedamsvej tänav Taanis välja näeb:
NordenBladet — Korteri üürimine, lasteaed ja kodukindlustus – paljud asjad muutuvad keeruliseks, kui pole veebipanga koode. Soomes sündinud Ayla läks 11 aastat tagasi Pariisi elama, aga nüüd otsustas naasta. Ta tuli enda arvates tagasi endisesse Soome, aga põrkas vastu digimüüri, vahendab Yle.
Naine räägib, et oli šokis, kui sai aru, et Soomes ei saa normaalselt elada ilma veebipanga koodideta.
Sarnanes olukorras on ligi pool miljonit soomlast.
Põhjus on selles, et pea kõigi avalike ja mõnede kommertsteenuste puhul nõutakse nn tugevat autoriseerimist. Kõige levinum viis selleks on veebipanga koodid. Aylal neid polnud.
Soomes peetakse iseenesest mõistetatavaks, et tuludeklaratsiooni, elektrilepingu ja koroona vastu vaktsineerimise aja broneeringu saab ära teha kodusel diivanil. Ayla aga pidi selle asemel seisma asutustes järjekorras või kasutama telefoni. Ta tundis, et on teise järgu kodanik.
Soomes puudutab see probleem ligi 450 000 inimest.
Kõige tavalisem autoriseerimise viis on veebipanga koodid. Mobiil-ID-d, kaardilugejas kasutatavat ID-kaarti või biomeetrilist autoriseerimist kasutatakse Soomes väga vähe. Samas näiteks Eestis kasutatakse põhiliselt ID-kaarti.
Digitaalse diskrimineerimise ohus on lisaks puudega inimesed, vangid, narkomaanid, kodutud ja sisserändajad. Näiteks arengupuudega inimestest on veebipanga koodid vaid igal neljandal.
Soomes võib tekkida probleeme Kela-ga asjaajamisel ning uue ID-kaardi tellimisega, kui pole telefoni, arvutit ega veebiühendust. Veebipanga koodid võimaldavad juurdepääsu teenustele.
Prantsusmaal on vaja lasteaiakoha, parkimiskoha või üürikorteri saamiseks esitada palju dokumente. 27 Euroopa Liidu digiarengu võrdluses on Prantsusmaa 12. kohal, Soome on juba kolmandat aastat esimene (Eesti on 9. kohal). Prantsusmaal takistab digiteenuste arengut rahvas ise, kes on vastu.
Ayla pääses teenuste juurde, kui sai pärast kolmenädalast ootamist omale veebipanga koodid. Nüüd on tal lihtne asju ajada.
