NordenBladet – Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis kolme baasintressimäära 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendipunkti võrra. Keskpank põhjendab intressimäärade tõstmist vajadusega langetada euroala inflatsiooni. Praegusest hinnangust lähtuvalt kavatseb ECB nõukogu baasintressimäärasid järgnevate istungite jooksul veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu vastu, teatas Eesti Pank.
Nõukogu otsustas kehtestada alates 14. septembrist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 1,25 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,50 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,75 protsenti.
Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära tõstmisega nullist kõrgemale ei ole enam vaja kasutada ülereservidelt makstavate intresside kaheastmelist süsteemi. Seetõttu tegi ECB nõukogu neljapäeval otsuse see süsteem peatada, määrates kordajaks nulli.
Enne neljapäeva tõstis Euroopa Keskpank baasintressimäärasid juulis, toona esmakordselt 11 aasta jooksul.
Baasintressimääradega on seotud pankade pakutavate laenude intressid, mistõttu baasintressimäärade tõustes kasvavad ka laenude intressimäärad.
Euroopa Keskpank teatas ka varaostukava jätkumisest. ECB nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul.
Samuti kavatseb ECB nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni.
Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala inflatsioon augustis 9,1 protsenti. Seda hoogustavad endiselt energia- ja toiduainehindade kiire tõus, majanduse taasavanemisest tulenev nõudlussurve mõnes sektoris ja pakkumispoolsed kitsaskohad. Hinnasurve on jätkuvalt tugevnenud ja laienenud majanduses tervikuna ning inflatsioon võib lähitulevikus veelgi hoogustuda, märkis Eesti Pank.
ECB eksperdid on inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud ja eeldavad nüüd, et inflatsioon on 2022. aastal keskmiselt 8,1 protsenti, 2023. aastal 5,5 protsenti ja 2024. aastal 2,3 protsenti.
Pärast elavnemist 2022. aasta esimesel poolel peaks euroala majanduskasv hiljutiste andmete kohaselt tunduvalt aeglustuma ning 2022. aasta lõpupoole ja 2023. aasta esimeses kvartalis seiskuma. Väga kõrged energiahinnad vähendavad inimeste sissetulekute ostujõudu ning ehkki pakkumispoolsed kitsaskohad leevenevad, piiravad need endiselt majandustegevust.
Peale selle kahjustab ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet ebasoodne geopoliitiline olukord ning eriti Venemaa Ukraina-vastane sõjaline agressioon, märkis Eesti Pank. See väljavaade kajastub ECB ekspertide värskeimates majanduskasvu prognoosides, mida on kuni 2022. aasta lõpuni ja kogu 2023. aastaks märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,1 protsenti, 2023. aastal 0,9 protsenti ja 2024. aastal 1,9 protsenti.
