NordenBladet â Korteri ĂŒĂŒrimine, lasteaed ja kodukindlustus â paljud asjad muutuvad keeruliseks, kui pole veebipanga koode. Soomes sĂŒndinud Ayla lĂ€ks 11 aastat tagasi Pariisi elama, aga nĂŒĂŒd otsustas naasta. Ta tuli enda arvates tagasi endisesse Soome, aga pĂ”rkas vastu digimĂŒĂŒri, vahendab Yle.
Naine rÀÀgib, et oli ƥokis, kui sai aru, et Soomes ei saa normaalselt elada ilma veebipanga koodideta.
Sarnanes olukorras on ligi pool miljonit soomlast.
PÔhjus on selles, et pea kÔigi avalike ja mÔnede kommertsteenuste puhul nÔutakse nn tugevat autoriseerimist. KÔige levinum viis selleks on veebipanga koodid. Aylal neid polnud.
Soomes peetakse iseenesest mÔistetatavaks, et tuludeklaratsiooni, elektrilepingu ja koroona vastu vaktsineerimise aja broneeringu saab Àra teha kodusel diivanil. Ayla aga pidi selle asemel seisma asutustes jÀrjekorras vÔi kasutama telefoni. Ta tundis, et on teise jÀrgu kodanik.
Soomes puudutab see probleem ligi 450 000 inimest.
KÔige tavalisem autoriseerimise viis on veebipanga koodid. Mobiil-ID-d, kaardilugejas kasutatavat ID-kaarti vÔi biomeetrilist autoriseerimist kasutatakse Soomes vÀga vÀhe. Samas nÀiteks Eestis kasutatakse pÔhiliselt ID-kaarti.
Digitaalse diskrimineerimise ohus on lisaks puudega inimesed, vangid, narkomaanid, kodutud ja sisserÀndajad. NÀiteks arengupuudega inimestest on veebipanga koodid vaid igal neljandal.
Soomes vĂ”ib tekkida probleeme Kela-ga asjaajamisel ning uue ID-kaardi tellimisega, kui pole telefoni, arvutit ega veebiĂŒhendust. Veebipanga koodid vĂ”imaldavad juurdepÀÀsu teenustele.
Prantsusmaal on vaja lasteaiakoha, parkimiskoha vĂ”i ĂŒĂŒrikorteri saamiseks esitada palju dokumente. 27 Euroopa Liidu digiarengu vĂ”rdluses on Prantsusmaa 12. kohal, Soome on juba kolmandat aastat esimene (Eesti on 9. kohal). Prantsusmaal takistab digiteenuste arengut rahvas ise, kes on vastu.
Ayla pÀÀses teenuste juurde, kui sai pĂ€rast kolmenĂ€dalast ootamist omale veebipanga koodid. NĂŒĂŒd on tal lihtne asju ajada.
