Yearly Archives: 2022

Eesti: AS PRFoods võlakirjaomanike koosoleku otsused

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — AS PRFOODS VÕLAKIRJAOMANIKE KOOSOLEKU OTSUSED

05.09.2022 avaldatud börsiteatega kutsus AS PRFoods (registrikood 11560713, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti; edaspidi „PRFoods“) kokku isikute (edaspidi „Võlakirjaomanikud“), kellele kuuluvad PRFoods võlakirjad lunastustähtajaga 22. jaanuar 2025 ja ISIN koodiga EE3300001577 (edaspidi „Võlakirjad“), mis on emiteeritud PRFoods 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste (mida on muudetud 25. veebruaril 2020 ja 25. veebruaril 2022; edaspidi „Tingimused“) alusel, koosoleku (edaspidi „Koosolek“).

Koosolek toimus 20.09.2022 ning Koosolekul osales kokku 8 Võlakirjaomanikku, kellele kuuluvate Võlakirjade nimiväärtus moodustas kokku 6 778 100 eurot, ehk ligikaudu 62% kõigi hääleõiguslike Võlakirjade nimiväärtusest. Seega oli koosolek otsustusvõimeline.

Koosolekul võtsid Võlakirjaomanikud vastu otsuse:

loobuda PRFoods poolt Tingimuste punktis 5.2 sätestatud finantskinnituste täitmise nõudest PRFoods 2021/2022 majandusaastal (s.o majandusaastal 01.07.2021 – 30.06.2022) ning otsustasid, et mistahes Tingimuste punktides 5.2 sätestatud finantskinnituse mittetäitmine PRFoods 2021/2022 majandusaastal (s.o majandusaastal 01.07.2021 – 30.06.2022) ei too kaasa PRFoods poolset Tingimuste rikkumist ega Erakorralise Ennetähtaegse Lunastamise Sündmuse (inglise keeles Extraordinary Early Redemption Event; nagu on defineeritud Tingimustes) toimumist;

loobuda Tingimuste punkti 4.2.1 alapunktis f) loetletud pandiõigusest kui Võlakirjaomanike Võlakirjadest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks antud tagatisest ja nõustusid, et nimetatud tagatise vabastamist ei loeta Emitendi ega ühegi Tagatise Andja (nagu defineeritud Tingimustes) poolseks Tingimuste rikkumiseks ega Erakorralise Ennetähtaegse Lunastamise Sündmuse toimumiseks;

muuta Tingimusi selliselt, et nendest jäetakse välja punkti 4.2.1 alapunkt f), muudetakse punktis 17.1.9 sisalduv „Tagatise andja“ (inglise keeles „Collateral Provider“) definitsioon selliselt, et selle alapunktist a) kustutatakse viide punkti 4.2.1 alapunktile f), ning kinnitada uus Tingimuste versioon vastavaid muudatusi kajastavas redaktsioonis, nagu on lisatud käesoleva teate Lisas 1; ning

anda juhised PRF Collateral Agent OÜ-le Tingimuste punkti 4.2.1 alapunktis f) loetletud tagatise lõplikuks ja tingimusteta vabastamiseks ja kõigi selleks vajalike tehingute ja toimingute tegemiseks, ning ülal viidatud muudetud Tingimuste allkirjastamiseks.

Nimetatud otsuse poolt hääletasid Võlakirjaomanikud, kellele kuuluvate Võlakirjade nimiväärtus moodustas kokku 6 272 800 eurot, ehk ligikaudu 93% kõigist Koosolekul osalenud Võlakirjaomanikele kuulunuvate Võlakirjade nimiväärtusest.Vastavalt Tingimuste punktile 16.1.1 ja 5.5 on ülalnimetatud otsused siduvad kõigile Võlakirjaomanikele.

Lisainformatsioon:
Indrek Kasela
AS PRFoods
Juhatuse liige
T: +372 452 1470
investor@prfoods.ee

NordenBladet.ee lanseeris uue modernse veebi- ja mobiililehe

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Täna, rahvusvahelisel IT spetsialistide päeval (National I.T. Professionals Day), lanseeris NordenBladet oma uue eestikeelse meediumi. Lisaks sisulistele ja tehnoloogilistele täiendustele panustati ka modernsesse veebilehe disaini.

“NordenBladet´i süda kuulub Põhjamaadele, meie missioon on tugevdada ja säilitada Põhjamaade kultuuripärandit ning edasi kanda tuhandete aastate pikkusi traditsioone ja väärtusi. Minu eesmärk on luua juurde koostöövõrke ning kujundada paremat tulevikku Põhjamaade elanikele – päev päeva, leht lehe ning artikkel artikli haaval! Konkurents online-meedia segmendis on tihe ning NordenBladet´i eesmärk on jätkuvalt olla tugeva kohalolekuga innovatiivne digileht,” räägib Skandinaavia meediakontserni NordenBladet juht Helena-Reet Ennet.

“Vana disain, mis NordenBladet.ee-l oli aastast 2019, hakkas juba natuke ajale jalgu jääma. Ikka iga paari-kolme aasta tagant püüame lehte värskendada, et lugejad ühest kujundusest ära ei väsiks ja koduleht võimalikult funktsionaalne ja kasutajasõbralik oleks. Värske lihvi said nii esileht kui postitused. Lisaks ehitasime täiesti uue mobiilisõbraliku lehe, sest julgelt kolmandik meie külastajad saabuvad täna lehele läbi telefoni.”

Helena-Reet lisab, et uuenduskuurid on plaanitud ka NordenBladet´i teistele veebilehtedele.

NordenBladet ilmub neljas keeles – eesti keeles (NordenBladet.ee), soome keeles (NordenBladet.fi), rootsi keeles (NordenBladet.se) ja inglise keeles (NordenBladet.com) lehel. NordenBladet´i alamleht OHMYGOSSIP ilmub lisaks eelnevale ka saksa keeles.

NordenBladet.ee uus disain alates 20.september 2022:

Meenutuseks pilte ka eelnevast disainist:

Eesti: Tallinna lennujaama päikesepargid toodavad 14% tarbitavast elektrist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tallinna lennujaam avas oma 86. sünnipäeval pidulikult uue vastvalminud päikesepargi, mis oli järjekorras juba seitsmes. Aasta lõpuks on Tallinna lennujaamas töös päikesepargid koguvõimsusega 4,14 MW. Juunis, mis oli tootlikkuse mõttes parim kuu, tootsid sel hetkel töös olnud pargid 23% tarbitavast elektrist.

AS-i Tallinna Lennujaama jälgib pidevalt oma õhku eralduva CO₂ emissiooni hulka ning kuna lennujaama taristud on avatud 24/7 ning peavad olema hästi valgustatud, moodustab kõige suurema osa heitest elekterenergia. „Kuna elektritarbimine moodustab suure enamuse meie süsinikuheitest, nõuab see ka kõige suuremat tähelepanu, mistõttu ongi just päikeseparkide rajamine meile oluline. Samuti peame oluliseks lennujaama maade väärtustamist ja kuna ohutuse tagamise eesmärgil ei ole kõikjale võimalik suuri hooneid rajada, oleme need alad rohepöörde jaoks tööle pannud,” selgitas Tuvike.

Rohepöördesse on AS Tallinna Lennujaam teinud investeeringuid üle Eesti. „Aastatel 2020-2021 investeerisime ainuüksi päikeseparkide ehitusse üle 1 mln euro ning sel aastal teeme Tallinnas roheenergiasse investeeringuid pea 2 mln euro eest. Roheenergiale lähevad üle ka meie regionaalsed lennujaamad, kuhu sel ja järgmisel aastal plaanime investeerida täiendavad 1,7 mln euro. Aastaks 2030 toodame juba rohkem elektrienergiat, kui tarbime,” rääkis Tuvike ning tuletas meelde oma kevadel toimunud Rohefoorumil öeldud mõtet, et ettevõtted, kes pole 2030. aastaks oma keskkonnamõju vähendanud, on konkurentsist väljas.

Just konkurentsis püsimise eesmärgil ning transpordisektoris roheteemadel teerajajaks ning eeskujus olemise eesmärgil on ettevõte pidanud oluliseks roheinvesteeringutega jätkamist ka viimaste aastate kriiside kiuste.

Lisaks taastuvenergiale üleminekule ja energiatõhususe tagamisele uueneb lennujaama tehnikapark, sest aina enam liigutakse elektri- ja akutoitel töötavatele seadmetele. „Tulevikus liiguvad kõik lennukite ja reisijate teenindamiseks vajalikud sõidukid lennujaama territooriumil elektri, aga ilmselt ka vesiniku jõul. Juba täna kasutame elektrilisi lennukite puksiiri ja laadurit, aga ka meie töötajad kasutavad territooriumil liikumiseks elektrilisi tõukerattaid,“ tutvustas Tuvike lennujaama keskkonnaalaseid eesmärke. „Lisaks õhule on oluline ka vesi – lennujaam asub Ülemiste järve kaldal ning territooriumil olevatest kanalisatsiooniluukidest liigub vesi otse Tallinna lahte, mistõttu kanname iga päev hoolt selle eest, et ennetada meie tegevuse tulemusena tekkivaid reostusi ning hoida seeläbi veekogude ja põhjavee puhtust“.

Vaata ka lennujaama rohevideot:

 

Eesti: Erametsaomanikud saavad üle 2,3 miljoni euro metsameetme toetust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – 6. oktoobrini saavad erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi metsameetme toetusvooru. Toetust saab hooldusraieteks, ulukikahjustuste ennetamiseks ning tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks. Vooru eelarve on 2 316 000 eurot.

Metsameetme toetusrahad jagatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 programmperioodi nõuete alusel.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 programmperioodi lõpuga seoses on määratud nüüd konkreetne kuupäev, mis ajaks peavad tööd olema Erametsakeskusele deklareeritud.

Taotluse saab esitada metsaomanik e-Pria portaalis, kuid oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud, kelle kontaktid on leitavad erametsanduse portaalist.

Mida toetatakse?

* hooldusraie kuni 30-aastases puistus
* kasvavate puude laasimine
* ulukikahjustuste ennetamine
* repellendi soetamine ja kasutamine
* tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine
* tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine
* kahjustuse kõrvaldamine
* uue metsakultuuri rajamine
* maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks
* metsauuenduse hooldamine
* männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamine ja kasutamine. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka metsaseadmete ja tarvikute soetamiseks ning metsatulekahju ennetamiseks.

Avafoto: NordenBladet

 

Eesti: Enne aastat 2000 ehitatud kortermajad saavad rohetoetust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tallinn käivitas juulis uue korteriühistute rohepöördetoetuse, millega toetab päikesepaneelide, soojuspumpade jm taastuvkütte rajamist, samuti hüvitab linn osaliselt kaugküttevõrguga liitumise kulud.

Toetuse määr on 30% ning ülempiiriks 20 000 eurot korterelamu kohta. Toetust saab taotleda korterelamule, mis on ehitatud või kasutusele võetud enne 2000. aastat. Volikogu esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb eelolev talv pealinna elanikele väga keeruline, kuna tõusevad nii elektri- kui ka küttehinnad.

“Muidugi peavad riik, omavalitsus ja meie kaugküttepartner tegema kõik endast oleneva, et leevendada hinnatõusu tarbijatele,” selgitas Ossinovski. “Teame, et nii ettevõtted, korteriühistud kui ka kodutarbijad otsivad säästlikumaid võimalusi, ning praegu on õige aeg toetada investeeringute tegemist.”

Volikogu esimees julgustas soojaettevõtet Utilitas kiirendama hoonete liitmist kaugküttevõrguga. “Ehkki enamik Tallinna hooneid on juba kaugküttevõrgus, on meil jätkuvalt terveid asumeid, kuhu kaugküttetoru ei ulatu, ja see jätab inimesed ilma soodsamast ja keskkonnasõbralikust toasoojast,” ütles Ossinovski. “Teame, et kaugküttevõrguga liitumine ei ole odav investeering, mistõttu jääb paljudel korteriühistutel otsus tegemata. Nüüd on korteriühistutel võimalik taotleda kaugküttega liitumise toetust 30% ulatuses liitumistasust.”

Enamikku lokaalküttel olevatest kortermajadest ja ärihoonetest köetakse maagaasiga, mille hind on hüppeliselt tõusnud ja varustuskindlus seoses Venemaa sõjaga kahtluse all. Ossinovski hinnangul on õige aeg vähendada oluliselt maagaasi tarbimist Tallinnas. “Neis piirkondades, kuhu kaugküttevõrgu arendamine on asukoha tõttu lähiaastatel perspektiivitu, tuleb toetada tarbijaid oma lokaalsete küttesüsteemide ümberehitamisega taastuvenergiale,” märkis volikogu esimees. “Need on eelkõige õhk-vesi või maasoojuspumbad. Ka siin tuleb linn korteriühistutele appi, hüvitades 30% taastuvenergiaseadme paigaldamise kuludest.”

Toetust saab taotleda Tallinna kodulehelt, lähem info: https://www.tallinn.ee/et/rohepoordetoetus

Avafoto: Pexels

1...121122123...266Page 122 of 266