NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Valitsuse 19. septembril algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE).
Eelnõus toodud muudatused puudutavad põhiliselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja nende kvaliteedi tagamisel.
Eelnõuga võimaldatakse Päästeametil kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta.
Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse tuleohutuspaigaldiste loetelu ning tulekustutite kontrollimist ja hooldamist. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine. Mõni andmekaitse muudatus ja täpsustus tehakse ka päästeasutuste andmekogude regulatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. septembril algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE).
Muudatustega viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõu järgi täpsustatakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda. Katseloomade kaitse ülesannete andmine Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse suurendab järelevalve efektiivsust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmise eelnõu (672 OE).
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja ning nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman, nimetada delegatsiooni juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks ja nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine eelnõu (673 OE).
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni juht Mati Raidma ning nimetada delegatsiooni asendusliige Sven Sester delegatsiooni juhiks ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Margit Sutrop. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (674 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross ning nimetada Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks. Samuti arvati delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm ja nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Heiki Hepner. Seoses sellega nimetati delegatsiooni asendusliige Indrek Saar delegatsiooni liikmeks ja nimetati delegatsiooni liige Urmas Reitelmann delegatsiooni asendusliikmeks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Rahanduskomisjoni 19. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE).
Eelnõu näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks kuluv maagaas. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (676 OE).
Eelnõu näeb ette, et seoses Eesti Panga Nõukogu liikme Jürgen Ligi volituste lõppemisega nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Andres Sutt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas saata esimesele lugemisele jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale.
Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et tegu on laiaulatusliku probleemi lahendamisega. „Seaduste muutmise eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale,“ selgitas Metsoja.
„Probleemi lahendamise võti on jäätmete liigiti kogumise süsteemi rakendamises, milleks on vaja kehtestada eraldi plastist toidupakendite ja joogitopside kogumise nõuded,“ ütles Metsoja.
Ta lisas, et ELi direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.
Eelnõu järgi keelatakse turustada nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab: vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Merry Aart märkis, et eelnõus nähakse samuti ette tarbijate teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi. „Läbimõeldud korduskasutuse rakendamine on üks võimalusi, et vähendada prügi tekkimist,“ sõnas Aart. Ta pidas vajalikuks eelnõu menetlemise käigus teha koostööd toiduainetetööstuse esindajatega. „Komisjoni liikmed leidsid, et piirangute kehtestamist tuleb menetluse käigus põhjalikult arutada asjaomaste ettevõtetega,“ ütles Aart.
Eelnõuga nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90 protsendi ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE) Riigikogu täiskogu istungile 28. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet – Saksamaa valitsus ostab Fortumilt kogu selle osaluse majanduslikesse raskustesse sattunud Uniperis ning süstib Uniperi kaheksa miljardit eurot lisakapitali, mis on üheks osaks Uniperi riigistamise protsessis.
Saksamaa tagab 8 miljardi euro (7,98 miljardi dollari) suuruse kapitali suurendamise ja ostab Fortumi osaluse umbes 500 miljoni euro eest.
Tehing asendab juulis sõlmitud lepingu, mille kohaselt Uniper emiteerib Saksa riigile 4,7 miljardit uut aktsiat hinnaga 1,70 eurot aktsia kohta ning riigipank KfW rahastab Uniperit vastavalt tema likviidsusvajadustele.
Selle tulemusena saab Saksamaa valitsus Uniperis enamusosaluse omanikuks.
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uuringu kohaselt vähendab kahekuuline grupifüsioteraapia märgatavalt Parkinsoni tõvega patsientide igapäevaraskusi.
Üks uuringu autoritest, füsioteraapia õppekava programmijuht Kadri Medijainen ütles, et enamasti on Parkinsoni* tõve uuringutes keskendutud motoorsetele sümptomitele, kuid patsiendikeskne vaade on sageli jäänud tähelepanuta. Seepärast jagati seekordses uuringus 24 Parkinsoni tõvega patsienti juhuslikkuse alusel sekkumis- ja kontrollrühma ning nende toimetulekut hinnati kümnenädalase vahega kaks korda.
Uuringus osalejad hindasid patsiendipõhise skaala (Modified Patients Specific Functional Scale, ModPSFS) alusel oma toimetulekut 24 igapäevatoiminguga. Toimingu iseseisvat läbimist hinnati 11-pallisüsteemis, kus 0 näitas, et toiming ei valmista mingeid raskusi, ning 10 tähistas olukorda, kus inimene polnud selleks toiminguks enda sõnul võimeline. “Et kõik uuritavad oleksid omavahel võrreldavad, kasutati andmeanalüüsis üksnes neid toiminguid, mida kõik uuritavad tegid iga päev,” ütles Medijainen.
Sekkumisrühma liikmed osalesid kolmekaupa kaheksa nädala jooksul kaks korda nädalas tunniajalistel füsioteraapia sessioonidel. Teraapia oli kokku pandud Euroopa Parkinsoni tõve füsioteraapia ravijuhendi soovituste järgi ning igal sessioonil keskenduti kõnnitreeningule, asendivahetuse (sh voodis) harjutamisele, tasakaalutreeningule ning füüsilise võimekuse ja käelise tegevuse arendamisele.
Kadri Medijainen ütles, et selline ravijuhendi soovituste ühendamine üheks tervikteraapiaks on avaldatud teaduskirjanduse kohaselt ainulaadne. Enamasti keskendutakse sekkumisuuringutes pigem ühele raviviisile korraga, mis on teadustöö seisukohast mõistetav. “Parkinsoni tõbi on eri inimestel väga erinevalt väljenduv haigus. Kui ravi on paljutahuline, on ka järelduste tegemine keeruline. Samas on patsiendi võimalikult heaks abistamiseks vaja mitmekülgset, kuid Parkinsoni tõvele omast meetodit,” on Medijainen veendunud.
Uuringu tulemustest selgus, et kahekuuline ravijuhendist lähtuv grupifüsioteraapia vähendas märgatavalt Parkinsoni-patsientide tajutavaid igapäevaseid toimetulekuraskusi. Medijaineni sõnul paranesid ka need aspektid, millele teadusartiklites enamasti keskendutakse, näiteks tardumuse esinemine, kõnnikiirus ja liigeseliikuvus. “Selle uurimuse keskmes oli patsiendi perspektiiv füsioterapeutilise sekkumise mõju suhtes. Mõistagi on kogu erialadevahelise meeskonna töö eesmärk suurendada patsiendi heaolu.”
Samas möönis Medijainen, et kuigi Eestis pakutakse patsientidele mõnel pool ka Parkinsoni-spetsiifilist füsioteraapiat, tehakse seda praegu siiski veel liiga vähe ning üleüldine teadlikkus füsioteraapia sisust ja olulisusest Parkisnoni tõve eri staadiumites on veel kesine. “Loodetavasti aitab see uuring olukorda parandada,” lausus ta.
_____________________________
* Parkinsonism ei tähista konkreetset haigust, vaid teatud kindlat haigusnähtude kogumit, mida iseloomustab kolm põhilist sümptomti: jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega. Arstlikus kirjanduses käsitletakse veel ka neljandat haigustunnust – keha tasakaalu säilitamise häiret. Need sümptoomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides kas ühes või mitmes kehapiirkonnas. Enamikul juhtudest domineerib üks haigusnäht, kuid peaaegu alati aeglustuvad tahtlikud liigutused ja ilmneb liigutuste alustamisraskus.
Lisaks loetletud primaarsetele haigustunnustele esineb veel mitmeid nn. sekundaarseid sümptoome: depressioon, kehahoiaku muutus, kõnehäired. Parkinsonismi korral kahjustub ka nn. vegetatiivne närvisüsteem, mille vahendusel toimub tahtele allumatu organite talitluse kontroll. Selle haaratusel võib tekkida naha rasusus, neelamishäired, süljevoolus, pearinglus püstiseistes, põiehäired ja kõhukinnisus.
Samas teatakse veel mitmeid teisi neuroloogilisi haigusi, mille korral tekivad parkinsonismile iseloomulikud nii primaarsed kui ka sekundaarsed sümptoomid.
Kõigist parkinsonismi erivormidest on kõige sagedasem Parkinsoni tõbi. Seda haigust kirjeldas esmakordelt 1817. aastal James Parkinson oma raamatus “Essee värihalvatuse kohta”. Mõiste idiopaatiline viitab asjaolule, et ka tänapäeval pole selle konkreetse haiguse põhjus teada, erinevalt parkinsonismi sümptomaatilistest vormidest, kus me suudame esile tuua konkreetse põhjuse.
Parkinsoni haigus on krooniline haigus ning ka praegu ei teata ühtki üksnes Parkinsoni haigusele spetsiifilist uuringumeetodit. Haiguse diagnoos põhineb ka kaasajal kliinilistel tunnustel ning nende väljendusastmes. Kui haigusnähud osutuvad piisavalt väljendunuks, määratakse patsiendile antiparkinsonistlikud ravimid. Kui haige vaatamata levodopa kasutamisele siiski oluliselt ei parane, siis võib kahelda diagnoosi õigsuses ning haiget peaks süvendatult uurima, et selgitada mingi muu parkinsonistliku sündroomi võimalust.
Parkinsoni tõve korral häirivad haiget kõige enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning ulatuse vähenemine, tasakaaluhäired, kõnnaku häired. Raskendatud on keha pööramine voodis; ilmneb stardiraskus liigutuste alustamisel; käekiri muutub väikseks.
Värin e. treemor ilmneb rahuolekus, väheneb tahteliste liigutuste ajal ja lakkab magamise ajal. Treemor võib esineda ühes jäsemes või ühes kehapooles. Erutus muudab treemori tugevamaks, ning kuna seda sümptoomi on raske avalikus kohas inimeste eest varjata, siis võib patsientidel tekkida sageli kohmetustunne ja pinge, mis omakorda süvendavad treemorit. Mitte igasugune jäsemete värin ei ole parkinsonistlik, vaid lisaks sellele on mitmeid teisi treemori põhjusi, mille ravi erineb põhimõtteliselt parkinsonistliku treemori ravist.
Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav sümptoom kui treemor ning iseenesest ei muuda patsienti tavaliselt abituks
Bradükineesia ehk liigutuste aeglustumine on tavaliselt kõige enam häiriv sümptoom. Varakult võib bradükineesia ilmneda miimikavaegusena e. hüpomiimiana, takistatud võivad olla täpsust nõudvad manipulatsioonid, nagu näiteks nööpide kinnipanek või kirjutamine.
Tavaliselt varieerub parkinsonistlike sümptoomide väljendusaste päeva jooksul küllalt oluliselt.
Depressioon esineb kuni pooltel Parkinsoni haigusega haigetest. Tavaliselt on depressiooni aste vähene voi moodukas. Haiged võivad olla düsfoorilised, pahatujulised. Mõnikord võib depressioon kombineeruda ka rahutusega (agiteeritud depressioon).
Seniilsuse (dementsuse) väljenduseks loetakse mäluhäireid, äratundmisraskusi, abstraktsioonihäireid ja arvutamise raskusi. Vanematel inimestel võivad antikoliinergilised ravimid (tsüklodool, parkopaan, akinetoon), amantadiin ja dopamiini agonistid põhjustada segasust, paranoilisust ja hallutsinatsioone.
Kõnehäired seisnevad sageli kõne valjuse languses, fonatsiooni ja artikulatsiooni häiretes. Kõne muutub algul “pehmeks” ja tasaseks. Tavaliselt on haige hääl tugev lause algul ning muutub tasaseks lause lõpus. Kõnehäire võib ilmneda varakult haiguse algul, muutudes probleemiks näiteks telefoniga rääkimisel, mil patsiendi kõne on raskustega arusaadav.
Süljeeritus tekib osal haigetel seetôttu, et neelamishäire korral koguneb sülg neelu ning voolab vabalt välja. Süljeeritus võib ilmneda ka ainult öösiti. Neelamishäire tekib tavaliselt Parkinsoni haiguse hilises staadiumis ning pole kunagi varajane sümptoom.
Kõhukinnisus on Parkinsoni haigusega sagedaseks kaebuseks. Ei maksa karta mingit organismi mürgitumist, kui kõht pole mõne päeva jooksul läbi käinud. Kõhukinnisuse põhjusi on mitu. Parkinsoni haigusest tingituna aeglustub soole normaalne liikuvus e. peristaltika. Ka ravimid võivad soole peristaltikat aeglustada. Sooletrakti peristaltika soodustamiseks võiks päevas juua vähemalt 3-4 klaasitäit vett. Väljendunud kõhukinnisuse korral võib tarvitada ka lahtisteid.
Peapööritus tekib järsul tõusmisel kas istuvast või lamavast asendist. Sellist kehaasendi muutumisest tingitud enesetunde häiret nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks e. vererõhu languseks. Tuleb silmas pidada, et ka antiparkinsonistlikud ravimid võivad seda põhjustada.
Seksuaalprobleemidest räägitakse tavaliselt väga harva. Seksuaalvajaduse languse põhjus võib olla mittespetsiifiline vastusreaktsioon kroonilisele haigusele. Põhjuseks võib olla depressioon, hirm suutmatuse ees pakkuda rahuldust ning põhjuseks võivad olla ka antiparkinsonistlikud ravimid. Meestel võib kaebuseks olla erektsiooni puudumine või selle säilitamise raskus (impotentsus). Selle korral peaks konsulteerima arstiga võimalike teiste põhjuste selgitamiseks.
Lihasjäikusega võib kaasneda valu. Harva on see tugev, enamasti esineb ebamäärane tuikamine õla või selja piirkonnas. Valuvaigistitest efektiivsem on sel puhul Parkinsoni haiguse spetsiifiline ravi.
Parkinsonism võib harva olla tingitud muudest haigustest või tesite haiguste ravimitest. Ravimitest tingitud parkinsonism võib tekkida näiteks neuroleptikumide kasutamisel skisofreenia korral, Cinnarizini või Reserpiini kasutamisel. Ravimitest põhjustatud parkinsonism taandareneb seda põhjustanud ravimi annuse vähendamisel või ravi täielikul lõpetamisel. Seega on ravimitest tingitud parkinsonism taandarenev.
Mitmed haigused või traumad võivad kahjustada neid ajupiirkondi, mis on seotud Parkinsoni haiguse tekkega ning seetõttu põhjustada mõningaid sümptoome, mis on iseloomulikud ka Parkinsoni haigusele. Selline olukord võib näiteks esineda pärast peaaju traumat, vanadusdementsuse korral või ka korduvate ajuinfarktide korral.
Parkinsoni haigus on peaaju laialdaselt levinud haigus. Kliinilised nähud tekivad peaaju ühe kindla osa – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest. Ekstrapüramidaalsüsteemi vahendusel koordineeritakse liigutusi, kõndi, säilitatakse keha püstist asendit ja tasakaalu. Praeguseks teatakse küllalt hästi kahjustuse mehhanisme, kuid siiani pole leitud selle ahela algpõhjust.
Parkinsoni haiguse teke ei sõltu patsiendist endast, harjumustest ega toitumisest. See haigus ei ole tingitud ületöötamisest. Haiguse avaldusnähud ei ole väljamõeldis ning neid saab saab leevendada vaid õige ravi ja visadusega.
Parkinsoni haiguse korral tekkivad anatoomilised ja biokeemilised muutused ajus, kahjustuvad substantia nigra rakud, mille funktsiooniks on toota närviülekandeainet dopamiini. Parkinsoni haigusele iseloomulikud sümptomid kujunevad välja siis, kui on hävinud 80% substantia nigra rakkudest. Seega on Parkinsoni haigus keemiliselt dopamiini vaegus ja peamine ravivõte seisneb dopamiini asendamises suu kaudu manustatava levodopaga, mis ajus muudetakse dopamiiniks.
Parkinsoni haigus on hilise keskea ja vanema eluea haigus. Haiguse algus vanuses alla 40. eluaastat on harv. Enamikul juhtudest ilmnevad esimesed nähud 50. – 80. eluaasta vahel. Ühe aasta jooksul diagnoositakse esmakordselt 10-20 haigusjuhtu 100000 elaniku kohta. Vanusegrupis 70-79 tekib Parkinsoni tõbe aga 1-2 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Maailmas erinevates piirkondades esineb Parkinsoni tõbe 80-200 juhtu 100000 elaniku kohta. Uuringute alusel on Eestis saadud haiguse esinemissageduseks 178 juhtu 100000 elaniku kohta, seega kokku on haigeid umbes 2500.
Enamikul Parkinsoni tõvega haigetel progresseeruvad haiguse avaldused aeglaselt või püsivad muutumatuna mitme aasta vältel. Kui Parkinsoni haiguse sümptoomid on aga kord tekkinud, siis nad enam iseeneslikult ei taandarene. Sümptoomide süvenemise kiirus on patsientidel väga erinev, mistõttu mõned neist ei märka mitme aasta vältel normaalses elurütmis olulist muutust.
Parkinsoni haigus on ka praegu kogu maailmas mitteväljaravitav haigus. Küll aga saab kaasaegse raviga enamikul haigetest säilitada aktiivse elu väga pika aja jooksul. Kaasaegse raviga, kas medikamentoosse või kirurgilisega, saab kõiki peamisi Parkinsoni haiguse sümptoome leevendada. Samal ajal inimene ka harjub ja kohaneb haiguse avaldustega, mistõttu enamik haigeid on võimelised kõrvalise abita pika aja jooksul hakkama saama.
Parkinsoni haigus ei lühenda tänapäeval tavaliselt eluea pikkust, aga enamus patsiente peab õppima elama kogu edaspidise elu teatud häiretega. Enamikule on need häired siiski talutavad.
NordenBladet — Hepsor ASi tütarettevõte Hepsor N57 OÜ omandas täna, 19. septembril 2022 kinnistu Tallinnas aadressil Nõmme tee 57. Rahulikus ja rohelises Kristiine linnaosas asuva arendusprojekti ehitusega alustatakse juba käesoleva aasta neljandas kvartalis. Kokku on arendusprojektis 26 erineva suurusega korterit alates kompaktsetest ühetoalistest kuni avarate neljatoaliste ja suure terassiga korteriteni.
Hepsor ASi juhatuse liige Henri Laks ütles: „Viimase aasta jooksul oleme lisanud oma arendusportfelli 9 uut projekti sh 4 Eestis ja 5 Lätis. Kokku on tehingutega arendusmahutu lisandunud ca 430 korterit (sh ca 250 Eestis ja ca 180 Lätis) ehk umbes 26% kogu kontserni korterite arendusmahust ning ligikaudu 27 700 m2 äripinda peamiselt Lätis. Omandatud arendusprojektide ehitusega alustamine jääb aastatesse 2022-2027. Kõikide uute projektide puhul oleme tähtsaks pidanud rohelise mõtteviisi kontseptsiooni rakendamise võimalikkust.“
Anneli Simm
Investorsuhete juht
Telefon: +372 5615 7170
e-post: anneli@hepsor.ee
Hepsor AS (www.hepsor.ee) on üks kiiremini kasvavaid elukondliku ja ärikinnisvara arendajaid Eestis ja Lätis. Üheteistkümne tegutsemisaasta jooksul oleme loonud üle 1400 kodu ja 24 000 m2 äripinna. Hepsor on esimese arendajana Balti riikides rakendanud mitmeid uuenduslikke insener-tehnilisi lahendusi, mis muudavad ettevõtte rajatavad hooned energiasäästlikumaks ja seeläbi keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtte portfellis on kokku 27 arendusprojekti kogupindalaga 180 000 m2.
