Yearly Archives: 2022

Eesti: UNIVERSAALTEENUSE hind võib rakenduda tagasiulatuvalt

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Universaalteenuse seadus hakkab kehtima 23. septembril, mis jätab konkurentsiametile teenuse hinna kooskõlastamiseks nädala. Universaalteenuse hind võib aga rakenduda ka tagasiulatuvalt.

President Alar Karis kuulutas universaalteenuse müümiseks vajaliku elektrituruseaduse muudatuse välja esmaspäeval ja seadus jõustub päev peale Riigi Teatajas avaldamist ehk selle nädala reedel.

Universaalteenuse hinna kehtestab konkurentsiamet pärast seaduse jõustumist ja Enefit Poweri hinnataotluse esitamist.

Majandusministeerium on teatanud, et universaalteenuse hind peaks selguma hiljemalt septembri lõpus, aga kui seadus jõustub reedel, jääb enne oktoobri algust konkurentsiametile hinna kooskõlastamiseks vaid nädal.

Sõltumata sellest, mis päeval konkurentsiamet hinna kooskõlastab ja universaalteenusele üle minnakse, rakendatakse seda 1. oktoobrist tagantjärele.

Lisaks Eesti Energiale saab seaduse järgi universaalteenusega elektrit pakkuda 63 elektrimüüjat. Seadus aga ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted.

Tarbijate makstavale lõpphinnale lisandub veel kulukomponente, nagu universaalteenuse müügiga seostuvad elektritootja kulud ja kasum. Seega võib igal müüjal olla oma universaalteenuse hind.

Konkurentsiamet on lubanud teha oma toimingud nii kiiresti kui vähegi võimalik.

Lisaks universaalteenusele hakkavad oktoobris kodutarbijatele kehtima ka riigi automaatsed energiatoetused.

Avafoto: Enefit Green Iru päikeseelektrijaam (NordenBladet)

 

Rootsi: Keskpank tõstab baasintressimäära 1 protsendi võrra

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Rootsi keskpank Riksbank teatas, et tõstab baasintressimäära 1 protsendi võrra, misläbi kerkib see 1,75 protsendini.

„Kõrge inflatsioon õõnestab kodumajapidamiste ostujõudu ning muudab nii ettevõtetel kui kodumajapidamistel finantside planeerimise keerulisemaks. Peame koheselt rahapoliitikat karmistama, et tuua inflatsioon tagasi eesmärkide juurde,“ märkis Riksbank. Kui augustis oli inflatsioon 9%, siis eesmärk on 2%.

Seetõttu tuli ka oodatust karmim tõusuotsus. Enne kohtumist prognoositi eelkõige, et keskpank tõstab intresse 0,75%. Tänane tõus on suurim alates 1992. aastast. Prognooside kohaselt kavatsetakse intressitõusudega jätkata ka järgneva kuue kuu jooksul.

Samuti otsustas Riksbank, et jätkab varaostuprogrammiga, nii nagu juunis otsustati ning seda kuni aasta lõpuni. Seejärel hakatakse järk-järguliselt võlakirjade mahtu vähendama.

Avafoto: Riksbanki pressikonverents rahapoliitika otsuse teemal 2022. aasta septembris Riksbanki presidendi Stefan Ingvese ja rahapoliitika osakonna juhi Jesper Hanssoniga. (NordenBladet)

 

Eesti: Siseministeeriumi relvade ära korjamise eelnõu jõuab paari nädala jooksul valitsusse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Siseministeeriumis on peagi valmimas Vene kodanikelt relvade ära korjamise eelnõu, mis peaks paari nädala jooksul valitsuse lauale jõudma, teatas siseminister Lauri Läänemets (SDE).

Läänemetsa sõnul näeb eelnõu ette, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) alustab relvade ära korjamisega käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Protsess ise võtaks aega vähemalt aasta. “Kiirem tempo võib tekitada üht või teistpidi raskuseid ja väljakutseid, me peaks suunama sinna ebamõistlikult palju politsei ressurssi,” sõnas ta ERR-ile.

Ministri sõnul on eeldus, et enamik asjasse puutuvaid relvaomanikke toob ära antavad relvad ise vabatahtlikult politseile või müüvad need maha. “Me loomulikult eelistame seda versiooni, et inimesed tegelevad sellega ise ja müüvad ette antud perioodi jooksul oma relva maha,” lausus Läänemets.

Eestis on 621 Vene kodanikust relvaomanikku.

Avafoto: NordenBladet

 

 

 

Eesti: Finnair sulgeb oktoobri lõpust Tartu-Helsingi liini

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Soome lennufirma Finnair, mis alustas käesoleva aasta 28. märtsil lende Tartu-Helsingi liinil sulgeb alates oktoobri lõpust lennuliini, teatas Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe.

Pärgmäe sõnul teeb lennujaam tööd selle nimel, et regulaarlennud Tartust siiski esimesel võimalusel uuesti avada, kuid hetkel on veel vara öelda, kas liini taastab Finnair või alustab lendamist mõni teine lennufirma.

Regulaarlendude peatumine ei tähenda lennujaama sulgemist. “Tartu lennujaamal on lisaks liinilendude teenindamisele veel kaks suurt ja tähtsat ülesannet. Ühelt poolt pakub lennujaam Lennuakadeemia tulevastele pilootidele võimalust harjutada lennujaama kaasaegset taristut ja maapealset tehnikat kasutades oma oskusi. Teisalt on lennujaamal täita tähtis roll elude päästmisel, teenindades Tartu Ülikooli kliinikumi lende,” sõnas Pärgmäe ERR-ile.

Alates liini taasavamisest märtsis, on Tartu-Helsingi liinil lennanud 5989 reisijat ning teenindatud on 228 lennuoperatsiooni.

Avafoto: NordenBladet

 

Eesti: Kohtuvaidlus seoses Purtse tuulepargiga

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Viru Maakohus võttis 20. septembril 2022 menetlusse Eesti Ühistuenergia OÜ hagi Enefit Green ASi tütarettevõtja Enefit Wind Purtse AS vastu. Hageja taotleb, et Purtse tuuleparki ei püstitataks võimsamaid kui 3 MW tuulikuid.

Viru Maakohus rahuldas kohtumäärusega hageja esialgse õiguskaitse avalduse ja keelas kohtumenetluse ajal võimsamate kui 3 MW tuulikute püstitamise.

Enefit Greeni juhatus on seisukohal, et on Purtse tuulepargi rajamisel käitunud õiguspäraselt ning kavatseb hagiavaldusele vastu vaielda ja esialgse õiguskaitse määruse vaidlustada.

Enefit Green on varasemalt teatanud kavatsusest ehitada Purtse tuuleparki viis 4,2 MW võimsusega tuulikut.

Enefit Greeni juhatuse esialgsel hinnangul ei avalda antud kohtuasi olulist mõju Enefit Greeni finantstulemustele.

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse
juhtinvestor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2021. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2021. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1193 GWh elektrienergiat ja 618 GWh soojusenergiat.

1...120121122...266Page 121 of 266