NordenBladet – Statistikaameti uuringust infotehnoloogia leibkonnas selgub, et Eesti inimesed kasutavad aktiivselt internetti, ettevõtted aga peavad end kaitsma turvaohtude eest.

Sellel aasta teises kvartalis toimunud leibkondade infotehnoloogia uuringust nähtub, et kodust internetiühendust omab Eestis 92,4% leibkondadest. See on 2% rohkem kui möödunud aastal, ütles statistikaameti analüütik Epp Remmelg.

Koduse interneti olemasolu võimaldab omakorda erinevate internetiühendusega seadmete kasutamist. Enam kui pooled internetikasutajatest kasutavad internetiühendusega nutitelerit. Viiest kaks kasutab aga interneti teel juhitavat kodutehnikat nagu näiteks termostaadid, valgustid, turvakaamerad, signalisatsioonid või internetiga ühendatud kodumasinad nagu robotniidukid või tolmuimejad.

Nooremaealistest ning varases keskeas olevatest (kuni 44 eluaastastest) inimestest kasutavad internetti endiselt peaaegu kõik ehk 99%. Alates 45-aastastest internetikasutajate hulk väheneb, 55–64 aastastest kasutab internetti 85% ning pensioniikka jõudvatest inimestest (65–74 aastased) 69%. „Tasub aga märkida, et koroonaviiruse pandeemia alguses tõusis vanemaealiste hulgas interneti kasutamine suisa 17%, kuid sel aastal vaid 5%,“ lisas Remmelg. Valdavalt kasutatakse internetti mitu korda päevas, vaid iga seitsmes kasutab seda harvem.

Kõige rohkem kasutatakse internetti e-posti (91%) ja internetipanga jaoks (91%), samuti info otsimiseks (86%) ning veebiväljaannete lugemiseks (87%). „Võrreldes möödunud aastaga kasvas enim kodaniku- ja poliitilistel teemadel veebiaruteludel või gallupitel osalemine ning dokumentide alla laadimine. Viimane on küll otseselt seotud COVID passi ja vaktsineerimistõendi allalaadimise vajalikkusega – seda tegi lausa 74% internetikasutajatest,“ selgitas Remmelg.

Koroonapiirangute lõppemise tõttu vähenes veidi ka e-ostlejate arv. Vähenenud on Eesti e-poodidest ostmine, samas teiste Euroopa riikide e-poodidest ostlemine on 5% võrra kasvanud. „E-ostude struktuur on võrreldes möödunud aastaga muutunud ja üldpilt sarnaneb pandeemiaeelsele perioodile. E-ostlejate hulgas on vähenenud kodukaupade ostmine ja vähesel määral ka toidu- ja esmatarbekaupade e-poest ostmine. Kui möödunud aastal e-kaubandust kasutanutest ostis kodukaupu iga kolmas inimene, siis sel aastal iga neljas,“ sõnas Remmelg.

Samas on koroonapiirangute leevenemisega hoogsalt kasvanud sündmuste piletite, majutusteenuste ning muude reisteenuste ja sinna juurde kuuluvate kindlustuste ostmine e-poodidest. Siiski ei ole nende ostude arv jõudnud veel 2019. aasta tasemeni. „E-kaubanduse kasutajatest 17% on ostnud investeerimistooteid nagu aktsiad, fondid ja võlakirjad – see näitaja on suurem kui kunagi varem,“ lisas Remmelg.
Ettevõtteid vaevavad turvalisuse probleemid

Kaasaegsed tehnoloogilised lahendused nõuavad märksa suuremat arvu IKT spetsialiste kui seda hetkel tööturul pakkuda on. Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärsoni sõnul oli 2022. aasta uuringu andmetel 17%-l ettevõtteist palgal IKT spetsialistid, mis on protsendipunkti võrra enam kui 2020. aastal.

Eelmisel aastal üritas IKT spetsialiste värvata või värbas 8% ettevõtteist. Kui alla 20 hõivatuga ettevõtteist värbas või üritas värvata spetsialiste 5%, siis 250 ja enama töötajaga ettevõtteist 41%. IKT spetsialistide värbamine osutus keeruliseks just suurtele ettevõtetele, kellest 30% viitas raskustele IKT spetsialistide leidmisel. Põhilise probleemina toodi välja kandidaatide vähesust, aga ka vähest kogemust IKT valdkonnas. 80% ettevõtteist tõi värbamise probleemina välja IKT kvalifikatsiooni puudumise ning 70% kandidaatide suured palgaootused.

Viimasel kahel aastal, kui füüsiliste kontaktide arv oli viidud miinimumini, võeti ettevõtteis kasutusele uusi digilahendusi kontaktide hoidmiseks. 46% ettevõtteist kasutas suhtluseks internetipõhiseid platvorme nagu Skype, Zoom, Google Meet, MS Teams, WebWx jne. Pea viiendikul ettevõtteist olid juhised veebikoosolekute eelistamiseks ärireiside asendamisel. Samuti kasutati ulatuslikult kaugtöö võimalust, kui töö iseloom seda võimaldas. Kolmveerandil ettevõteist oli oma töötajatele loodud juurdepääs ettevõtte ärirakendustele ja tarkvarale.

Enam kui neljandik ettevõtteist puutus eelmisel aastal kokku vähemalt ühe turvaintsidendiga, kus IKT teenus polnud kättesaadav, andmed hävisid või rikuti, toimus konfidentsiaalsete andmete leke. Tõsisemaks probleemiks oli IKT turvaintsident, kus IKT teenused polnud kättesaadavad kas riist- või tarkvara rikete või väljastpoolt tulnud rünnakute tõttu. Selle probleemiga puutus kokku 24% ettevõtteist. Andmed hävisid või rikuti tarkvara rikete või pahatahtliku tarkvara nakatamise või volitamata sissetungi tõttu 4% ettevõtteist. 2% ettevõtetest puutus kokku konfidentsiaalsete andmette lekkega.

62% ettevõtteist teavitab oma töötajaid IKT turvalisuse osas, kas siis kohustuslikel või vabatahtlikel koolitustel osalemise ja materjalide lugemise abil või on IKT turvalisuse reeglid fikseeritud töölepingu osana.

37%-l ettevõtteist on olemas dokumendid IKT turvalisuse hindamise, praktikate ja protseduuride kohta, mis on üheksa protsendipunkti võrra enam kui 2019. aastal, kui küsitleti ettevõtteid IKT turvalisuse osas.

Veidi üle poole (55%) ettevõtteist kasutab IKT turvalisusega seotud ülesannete, nagu turvalisuse testimine, IKT turvalisuse koolitus ja turvaintsidentide lahendamiseks välist teenusepakkujat. 37% ettevõtteis tegelevad IKT alaste, sealhulgas IKT turvalisusega seotud ülesannetega ettevõtte enda töötajad.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2022. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid.

Detailsemad andmed on avaldatud Statistikaameti andmebaasis.
Avafoto: Pexels