Yearly Archives: 2022

Eesti: Nordecon AS taristuehituse segmendi juhtimise reorganiseerimine

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Seoses avaliku sektori investeeringute vähenemise ja rahastusprioriteetide muutustega taristuehituse valdkonnas, reorganiseerib Nordecon AS kontsernis teedeehituse segmendi äritegevuse, viies selle alates 01.01.2023 ühtse juhtimise alla kontserni tütarettevõttesse Tariston AS. Ühendamise tulemusel kaotatakse kontsernis mitmed dubleerivad tegevused, et tagada ressursside efektiivsem kasutus.

„Olukord taristuehituse turul, eriti teedeehituses, nõuab valdkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt muudatusi, et olukorraga kohaneda. Sektoris on toimunud tegevusmahtude langus ning me ei näe kiiret taastumist, mistõttu peame tänastes oludes õigeks konsolideerida kontsernis teedeehituse ressursid, kompetentsid ja äritegevus ühe ettevõtte alla,“ kommenteeris Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.

„Tegevuskulude vähendamine toob kahjuks kaasa ka osade töökohtade kadumise. Vaatamata muudatustele jätkab Nordeconi kontsern kõigis taristuehituse valdkondades.“

Tariston AS (www.tariston.ee) on 100%lise osalusega Nordecon ASi tütarettevõte. Taristoni peamised tegevusvaldkonnad on taristu- ja teedeehitus, asfaltsegude tootmine ja paigaldus, teehooldus, mäendus, sadama- ja vesiehitus, pindamine, liikluskorraldusvahendite tootmine ja paigaldus ning rasketehnika rentimine. Tariston AS ’i juhatus jätkab senisel kujul kaheliikmelisena: Kaspar Kaldjärv ja Argo Kotsar.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Andri Hõbemägi
Nordecon AS, Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com

Eesti: Lülitame universaalteenusesse ka mikro- ja väikeettevõtjad ning MTÜd, sihtasutused ja FIEd

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon algatas ja otsustas saata esimesele lugemisele elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lubaks novembrist universaalteenuse raames elektrit osta ka mikro- ja väikeettevõtjatel ning aastatarbimisega kuni ühe gigavatt-tunni mahus ka füüsilisest isikust ettevõtjatel, sihtasutustel ning mittetulundusühingutel. 

Komisjoni esimees Kristen Michal sõnas, et nädal tagasi Riigikogus vastu võetud elektrituruseaduse muudatused tagavad piiritletud hinnaga elektri kodutarbijale, samas kõrgete elektri börsihindadega toimetulekul vajavad abi ka ettevõtjad. „Mikro- ja väikeettevõtetele tekib uue seadusega võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk minna üle universaalteenusele. Sama võimalus avaneb ka kolmandale sektori ühingutele, kes tarbivad aastas kuni ühe gigavatt-tunni energiat,“ sõnas esimees.

Michal täpsustas, et universaalteenust saavad hakata tarbima mikroettevõtted ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 10 inimest ja aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot ning väikeettevõtted ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Samuti saavad universaalteenusele mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad seniks, kuni nende aastane energia tarbimine ei ületa üht gigavatt-tundi.

Komisjoni aseesimees Rene Kokk sõnas, et ettevõtluse toetamiseks vajalikke muudatusettepanekuid tegi EKRE ka eelmisele universaalteenuse eelnõule, eesmärgiga juba seal vajalik toetus abivajajatele ette näha, kuid muudatusi kahjuks ei toetatud. „Täna algatatud eelnõuga on tegu sammuga õiges suunas, ent palju on veel ebaselget ja täpsustamist vajavaid punkte. Üks murekoht, mille välja tooksin, on ka äritarbijate puhul eelnõus ette nähtud leppetrahv energiapaketi vahetamisel. Oluline on saavutada ettevõtjate ühetaoline ja õiglane kohtlemine. Samuti on füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele ette nähtud aastane tarbimismaht. Kui see täis saab, kukuvad nad tagasi börsipaketile. Praegu ei ole teada, millal see tarbimislagi ette tuleb,“ märkis Kokk.

Majanduskomisjon otsustas saata elektrituruseaduse muutmise eelnõu (680 SE) esimesele lugemisele 27. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Eelnõuga kehtestatakse mikro- ja väikeettevõtetele ning kolmandale sektorile võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga. Regulatsiooni planeeritud käivitumisaeg on 1. november ja see kehtib 2023. aasta lõpuni.

Kui kodutarbija – kellele see on kasulik ja kes ostab elektrit universaalteenust osutavalt elektrimüüjalt – viiakse universaalteenusele üle automaatselt, kui ta ise ei soovi sellest pakkumisest loobuda, siis ettevõtja peab eelnõu kohaselt üleminekusoovist elektrimüüjale ise teada andma või müüja pakkumisele omapoolse nõusolekuga vastama.

Kodutarbijale elektri universaalteenust võimaldava elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (655 SE) võttis Riigikogu vastu 15. septembril ja see hakkab kehtima homsest.

Avafoto: Pexels

 

 

 

Eesti: Baltic Horizon Fund: teave Nasdaq Stockholmi börsil kauplemise kohta

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Northern Horizon Capital AS avaldas täna, 23. augustil 2022 börsiteate, milles teavitas kavatsusest viia läbi Rootsi hoidmistunnistuste (“SDR”) avalik pakkumine, mis oleks suunatud osakuomanikele, kes omavad Baltic Horizon Fundi osakuid (“Osak”), mis on kaubeldavad Nasdaq Stockholmi börsil (“Rootsi Investor”). Pakkumise raames annaks iga üks (1) Osak Rootsi Investorile õiguse see konverteerida üheks (1) SDRiks (“Pakkumine”). SDR-id kavatsetakse noteerida Nasdaq Stockholmi börsil.

Northern Horizon Capital AS on esitanud taotluse Osakute de-noteerimiseks Nasdaq Stockholmi börsil. Pakkumine ja sellega kaasnev Osakute de-noteerimine viiakse läbi vastusena Euroclear Sweden AB-ga sõlmitud Baltic Horizon Fundi osakute Rootsi registrisüsteemis hoidmise lepingu lõpetamisele, mis tuleneb Nordea Bank Abp strateegilisest otsusest lõpetada Põhjamaades teatud depooteenuste pakkumine.

Osakute de-noteerimise täpne aeg sõltub Pakkumise läbiviimisest ja Osakud plaanitakse de-noteerida Pakkumise lõppedes. Osakute de-noteerimise üksikasjad, sealhulgas viimane kauplemispäev ning samuti SDR-de kavatsetud noteerimine Nasdaq Stockholmi börsil avalikustatakse koos Pakkumise algatamisega.

Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fund, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.

Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine lükkub tõenäoliselt järgmisesse aastasse

Rootsi riigikogu /Sveriges Riksdag

NordenBladet – Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine lükkub ilmselt järgmise aasta suvesse, sest Türgi pole valmis otsust ratifitseerima.

Septembri lõpuks peaks alles jääma kaks NATO liikmesriiki, kes pole veel Soome ja Rootsi liitumist heaks kiitnud. Järgmisel nädalal peaks sellega hakkama saama Slovakkia parlament, ent Ungari ja Türgi jäävad punasteks laternateks. Ning kuigi vastav otsus tehti ära juba suvel toimunud NATO Madridi tippkohtumisel, siis tõenäoliselt ei jõustu see ka järgmisel aastal Vilniuses toimuvaks kohtumiseks.

Tolleks hetkeks on ilmselt küsimuse lahendanud Budapest. Vähemasti nii kinnitas Ungari justiitsminister Judit Varga. “See on Ungari parlamendi päevakorras. Loomulikult me kinnitame nende liitumise NATO-ga. Asi on ajastuses. Uskuge mind, Ungari on sellega täiesti nõus ja toetab liitumist,” sõnas Varga.

Avafoto: NordenBladet

UURING: Jõukamad kasutavad autot üha vähem, kehvemal järjel olijad aga rohkem

NordenBladet – Statistikaameti tööjõu uuringu pikaaegsete andmete põhjal saab teha huvitava järelduse: nimelt väheneb sõiduauto kasutus rikkamate inimeste hulgas ja suureneb väiksema sissetulekuga inimeste seas.

Statistikaameti uuringus küsitakse valimisse kuuluvatelt inimestelt nende peamiste liikumisviiside kohta kodu ja töö või ka kodu ja kooli vahel. Uuringu andmetest on näha, et kui viimased kümme aastat on näiteks Tallinnas autostumise kasv olnud kiire, siis viimasel kolmel-neljal aastal on see trend pidurdunud.

Sissetulekugruppide järgi on aga autokasutus vähenenud just keskmisest kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas. Vastupidine suundumus on keskmisest madalam sissetulekuga inimeste seas, kus autokasutus on viimaste aastatega kasvanud 20 protsendilt rohkem kui 40 protsendile, ütles transpordiameti liikuvusekspert Mari Jüssi.

Avafoto: NordenBladet