Yearly Archives: 2022

Norra: Tarbijauuringutest selgus, et tüüpilise perekonna kulud on tõusnud 1100 Norra krooni võrra

NordenBladet – Keskmise Norra pere kulud on Sifo tarbimisuurijate hinnangul alates veebruarist kasvanud 1100 Norra krooni võrra kuus.Viimase poole aastaga on enim kasvanud just kulud toidule ja joogile ning auto hooldusele. Samal ajal on lastehoiu hinnad langenud.

“Kahe täiskasvanu ja kahe lapsega näitepere puhul, kus üks lastest käib lasteaias, tähendab see igakuiste kulude suurenemist üle 1100 Norra krooni,” ütleb Tarbijauuringute Instituudi SIFO teadur ja projektijuht Marthe Hårvik Austgulen.

Sifo referentseelarve ja sellega seotud kalkulaator on täienenud uute arvudega alates augustist 2022. See on esimene kord alates 1990. aastatest, kui uued hinnad tuuakse kaks korda aastas.

Arvud uuendatakse tavaliselt kord aastas – veebruaris. Aga kuna oleme 2022. aastal kogenud oluliselt suuremat hinnakasvu kui varasematel aastatel, siis nüüd on ka võrdluseelarve uuendatud. See põhineb tarbijahinnaindeksil, kuid teatud tarbimispiirkondade kohta on kogutud ka uuendatud hindu.

Võrdluseelarvet uuendatakse igal aastal alates 1987. aastast. Seda kasutavad avalik sektor, pangad ja eraisikud. Muuhulgas kasutatakse seda lapse elatise määramiseks ja laenude andmise aluseks. Paljud kasutavad seda ka oma eelarve koostamise lähtepunktina.

Avafoto: Pexels

 

Norra: Reisifirma Detur tühistab aasta lõpuni kõik tšarterreisid

NordenBladet – Reisifirma Detur on sunnitud peatama ülejäänud aastaks tegevuse ja tühistab kõik 2022. aasta tšarterreisid.

Ettevõte kirjutas reede hommikul Dagbladet/Børsenile saadetud meilis, et viimasel ajal on tulnud ületada mitmeid tõkkeid, mis on seotud pandeemia, streikidega lennujaamades, hinnatõusude ja nõrgemate vahetuskurssidega.

Riigi suurim sõltumatu reisibüroo Finn Reise teatas reede hommikul Flysmart24-le, et peatab Deturiga koostöö, sest olukord on nii ebakindel. Kommertsdirektor Terje Berge tõdes, et võib tulla pikk paus.

Mitmed Skandinaavia väljaanded on kajastanud Deturi kliente, kellel on olnud probleeme reisidega, kus tuleb juurde maksta. Aftonbladeti andmetel on Rootsi tšarterturistid sunnitud Türgi Alanyas ettemakstud hotellitubade eest tasuma, kuna Detur polnud tubade eest tasunud.

Ettevõtte rootsikeelsed lehed nii Facebookis kui ka Instagramis on suletud. Børsenile saadetud sõnumis kirjutab Detur, et ettevõte vajab taaskäivitamist ning vabandab ebamugavuste ja probleemide pärast, mida see võib reisijatele põhjustada, kui reisid ei lähe plaanipäraselt.

Avafoto: Detur.no veebilehest, mis tänaseks on juba kustutatud

Norra: Politsei otsib terrorist Arfan Bhattit seoses Oslos toimunud massitulistamisega

NordenBladet – Mehele esitati pärast Oslos toimunud tulistamist süüdistus terroriaktides osalemises, ütles politseiprokurör Børge Enoksen pressikonverentsil. Enoksen ütleb, et nende arvates jääb mees välismaale. “Me töötame välisriikide võimudega, et mees vahistada.” Politseiprokuröri sõnul on mees 40ndates aastates Norra kodanik, kes on politseile varasemast tuttav.

Nüüdseks on Norra politsei kinnitanud, et tegu on Oslos sündinud ja kasvanud islamist ja Islamiriigiga seotud rühmituse Profetens Ummah juhtfiguur Arfan Qadeer Bhatti´ga (45).

John Christian Elden, kes on olnud Afran Bhatti advokaat juba aastaid ütles, et ka Pakistani politsei on Bhatti üle kuulanud, vahendab VG.no.

“Ma rääkisin temaga hiljemalt pool tundi tagasi. Kirjutasime juulis politseile, et nad võivad temaga igal ajal ühendust võtta, kui tahavad temaga rääkida. Pärast seda on Pakistani politsei teda Norra kolleegide nimel üle kuulanud, samuti on ta käinud saatkonnas ja saanud uue passi. Ta ütleb, et ei tema ega meie pole kuulnud läbiotsimismäärustest.”

Mille kohta küsitleti?

“Stovneri politsei väitis, et Bhattil oli mullu kevadel Siani meeleavalduse ajal autos nuga.”

Seejärel vahistati Arfan Bhatti kahe noa omamise eest.

Bhatti arreteeriti aprillis kahe noa omamise eest pärast seda, kui ta peatati autos koos Zaniar Mataopuriga (42), kes oli 25. juunil Oslos toimunud massitulistamise taga.

Juulis jäeti kohtuasi rahuldamata.

MÄRKUS. Pärast selle uudise avaldamist selgus, et advokaat Svein Holden aitab Bhatti kaitsjana.

NRK.no-le ütles Elden, et ta pole tagaotsitavate nimekirjaga kursis. “Politsei pole minult küsinud,” ütleb ta ja nendib, et Bhatti on olnud teadaoleval aadressil Pakistanis juba enne suve.

Bhatti on politseile hästi tada. Mehele esitati 2006. aastal süüdistus Oslo sünagoogi pihta tulistamise eest ning USA ja Iisraeli Oslos asuvate saatkondade pihta pommide lõhkamise kavandamises. Bhatti mõisteti süüdi 2008. aastal sünagoogi tulistamise kaasvandenõus, kuid mõisteti õigeks Ameerika ja Iisraeli saatkonna vastaste terroriplaanide eest. Teda peeti juhtumiga seoses vahi all kolm aastat, aastatel 2006–2009.

2006. aastal esitati talle süüdistus, kuid ei mõistetud süüdi ajalehe Dagsavisen ajakirjaniku Nina Johnsrudi kodu pihta tulistamises.

 Arfan Bhatti (45) on nüüdseks rahvusvaheliselt politsei poolt tagaotsitav kurjategija seoses juunis Oslos toimunud massitulistamisega. (Avafoto: 2011 aasta video väljavõte YouTube´ist)

 

Norra: Statnett soovitab Mongstadi gaasielektrijaama tegevust veel järgmise aasta juunini pikendada

NordenBladet – Gaasielektrijaam pidi uksed sulgema 31. augustil, kuid augusti alguses palus Statnett Equinoril jätkata tööd 1. oktoobrini. Norra elektrisüsteemide haldur Statnett usub, et Mongstadi gaasielektrijaama tuleks kasutada pingelise elektriolukorra ühe lahendusena. Statnett saatis Norra veevarude ja energeetika direktoraadile (NVE) 7. septembri kuupäevaga kirja.

“Statnett on pidanud dialoogi Equinoriga võimaluse üle potentsiaalselt kasutada Energiverk Mongstadi (EVM) väga pingelise elektriolukorra (SAKS) lahendamiseks. Sellest tulenevalt soovime juba praegu teavitada, et Statnett kaalub EVM-i kasutamist SAKS-i asjakohase tööriistana kuni 2023. aasta juuni alguseni,“ seisab kirjas.

Kui energeetikaminister Terje Lien Aasland elektrikriisist aru andis, tõi ta Mongstadi gaasitootmise välja ühena mitmest võimalikust meetmest, mida saaks rakendada.

Avafoto: Norra energeetikaminister Terje Lien Aasland (NordenBladet)

Norra: Iga neljas visiidile kutsutud naine ei tule mammograafiasse

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Iga neljas naine, kellele pakutakse visiiti rinnavähi kontrollimiseks, jätab mammograafia visiidi vahele. Osalejate arv on piirkonniti erinev.

Kõigile Norra naistele vanuses 50–69, olenemata sünniriigist, pakutakse iga kahe aasta tagant röntgenuuringuid, et kontrollida, kas neil on rinnavähk. 25 aastat mammograafiaprogrammi on tähendanud, et rinnavähi kasvajad avastatakse varasemast varem ning vähisuremus on vähenenud 20 protsenti.

Kontrollile mitteilmunud naiste osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud stabiilselt 74–76 protsendi juures. Oslos käis kontrollis 66% kutsututest, samas kui Nordland oli ainus maakond, kus osalemine oli 80 protsenti.

“Põhjuseid, miks Oslos osalemine on teistes maakondades nii palju madalam, võib olla palju. Näiteks sotsiaalmajanduslikud tingimused, suurem immigrantide osakaal ja rohkem privaatsemad mammograafia sõeluuringute pakkujaid,” selgitab vähiliidu peasekretär Ingrid Stenstadvold Ross.

Aasias, Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Ida-Euroopas sündinud Oslo elanike seas on mammograafiaprogrammis osalemine alla 40 protsendi.

“Mida varem rinnavähk avastatakse, seda parem on prognoos ja seda leebem ravi,” ütleb rinnavähiliidu juht Ellen Harris Utne.