Neljapäev, september 18, 2025

Monthly Archives: august 2022

Soome viisajärjekorraga kaubeldakse Venemaal mustal turul

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome ja terve Schengeni piirkonna viisad on Venemaal nii kuum kaup, et viisajärjekorraga kaubeldakse mustal turul. Venelastele pakutakse interneti teel võimalust osta koht Soome viisajärjekorras. Odavaim teenus maksab 500-1000 rubla ehk 8-16 eurot. Kallimate teenuste eest küsitakse 16 000-22 000 rubla ehk 250-350 eurot ning selle eest pakutakse kohta järjekorra eesotsas.

Soome esindused on teadlikud sellest, et on hakatud kauplema kohtadega viisajärjekorras. See pole ga seotud Soome esindustega, vahendab Ilta-Sanomat.

Tavaline protseduur näeb välja selline, et inimene broneerib viisa taotlemiseks aja. Järjekorra teenustega tegeleb ettevõte VFS Global. Ilma eelnevalt broneeritud ajata pole võimalik viisa taotlust esitada ja praeguse seisuga on kõik ajad broneeritud kuni septembri alguseni.

Soome konsulaadist Peterburis öeldi, et broneeringute süsteem tahetakse ringi teha, nii et kohta järjekorras poleks enam võimalik osta.

Vene väljaande Komsomolskaja Pravda andmetel on osa broneeringute müüjatest anonüümsed ja nende teenuseid on raske kontrollida. Ent on ka turismibüroosid, kes teevad koostööd viisakeskuse ja esindustega.

Peterburi väljaanne Fontanka on aga andnud näpunäiteid, kuidas omale viisajärjekorras paremat kohta saada. Tuleb lihtsalt istuda arvuti taga ja iga poole tunni järel uuesti proovida. Vahel tuleb viisakeskusse vabu aegu, kuna inimesed on oma ajast loobunud.

Peterburi reisibüroodel on oma ajad viisade hankimisel, tänu millele on nende kaudu kergem viisat saada.

Peterburi linnavalitsus on andnud teada, et Vene riiklikud teenuskeskused MFT pakuvad samuti viisade tegemise võimalust. Sealt saadetakse taotlused edasi ettevõttele Migratsionnõi Aljans. Selle meetodi puhul on järjekord 70 päeva.
Soome Peterburi konsulaadi info kohaselt pole neil koostööd MFT-dega. Küll on aga võimalik, et MFT-d kasutavad mõnda reisibürood, millega Soome esindus teeb koostööd.

Kõik need näpunäited puudutavad vaid viisade taotlemise järjekordi. Viisade väljastamisega aga tegeleb Soome esindus. Soome esindused väljastavad viisa 10 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Schengeni viisa hind on venelastele 4740 rubla ehk 80 eurot. Peterburi peakonsulaadi andmetel esitatakse üle Venemaa iga päev ligi 1000 Soome viisa taotlust.

 

Hea teada: Kas kasvuhoone ehituse eest saab Soomes kodumajapidamise maksusoodustust?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome maksunõu portaalile TalousTaito saabus küsimus maksusoodustuse kohta kasvuhoone ehituse puhul.

Küsimus oli järgmine:

Olen tellinud ehitusfirmalt eramu hoovi kasvuhoone pinnase- ja soojustustööd. Nad ehitasid plastist elementidest kasvuhoone. Kasvuhoone loa olen juba linnalt saanud. Kas pinnase- ning kasvuhoone ehituse kulude eest saab kodumajapidamise maksusoodustust?

Vastab maksujurist Harri Rajala:

Kahjuks ei saa. Uusehitis ja sellega sarnanevad juurdeehitised ja lisaehitus ei anna õigust kodumajapidamise maksusoodustuseks. Kodumajapidamise maksusoodustuse alt välja arvatud täiend- ja lisaehitus hõlmab ka eraldiseisvate kaetud ehitiste ja hoonete, näiteks kasvuhoone ehitamist õuealale.

Seevastu juba õuealal oleva vana kasvuhoone hoolduse ja elementaarsete parendustööde eest saab kodumajapidamise maksusoodustust.

Uue ühepereelamu ja selle õuealaga seotud tööd loetakse majapidamise mahaarvamisele mittekuuluvaks uusehitiseks enne, kui on lõppenud kõik maja ja õueala ehitusega seotud lõplikud kontrollid. Ka pärast seda loetakse uueks ehitamiseks kõik sama eramu ja selle õueala esmakordsed lisatööd, mis tehakse kahe aasta jooksul pärast lõppkontrolli.

Kui ühepereelamu lõplikust ehitusjärgsest kontrollist on möödunud eelnimetatud kaks aastat, saab kodumajapidamise maksusoodustust täiendavate katmata ehitiste (nt siseõue või terrassi) ehitamise või lammutustööde eest, mis tehakse varem valminud elamu hoovis.

Avafoto: Pexels

 

Soome: Inimesed on hädas elektrilepingutega – pakutakse 4 korda kõrgemat hinda

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on inimesed viimasel ajal hädas elektrilepingutega. Neil, kel fikseeritud hinnaga lepingud lõppevad, pakutakse nüüd 4 korda kõrgemat hinda. Elektri börsihind oli juunis 2,5 korda kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal, selgub elektribörsi NordPool andmetest.

Eelmisel nädalal oli hind 18,6 senti kWh eest. Sellele lisanduvad veel käibemaks ja vahendustasu. Ning lõpuks lisanduvad elektrimaks ja ülekandetasu koos käibemaksuga.

Elektri hinnatõus on peamiselt seotud maagaasi kiire hinnatõusuga. Kesk-Euroopas toodetakse elektrit põhiliselt gaasist. Kesk-Euroopa kõrge hind kajastub ka Põhjamaades, sealhulgas Soomes.

Inimesed on nüüd hädas, millist elektripaketti valida. Suure tõenäosusega eeloleval talvel elektri hind ei lange, vahendab MTV.

Tarbijatel soovitatakse omavahel võrrelda eri müüjate pakkumisi. Fikseeritud hinnaga tähtajaline leping sobib neile, kes soovivad kindlat hinda ning ei soovi turu olukorraga seotud järske hinnakõikumisi. Vanade lepingute lõppedes võivad aga uued hinnad olla palju kõrgemad. Tähtajalised lepingud sõlmitakse 1-2 aastaks. Sellist lepingut ei saa lõpetada, kui hinnad langevad.

Kõige levinum on tavaline jooksev elektrileping. Selle järgi saab müüja muuta hinda teatades sellest kuu aega ette. Sellise leipingu põhjal võib aga hinnamuutus olla suur.

Börsielektri lepingutes muutub hind iga tund vastavalt börsi hinnale. Börsilepingut tasub kaaluda siis, kui tarbimist saab reguleerida nii, et see on odavamal ajal. Börsielektri puhul peab olema valmis järskudeks hinnamuutusteks. Näiteks tuulevaiksetel pakaselistel päevdel võib hind tõusta päris kõrgele. Tuulise ilmaga aga võib elektrit saada väga soodsalt. Näiteks teisipäeval kõikus elektri börsi MWh hind vahemikus 1,5 – 11,9 eurot. Läinud aasta detsembris ulatus hind 1000 euroni MWh eest.

Börsielektri puhul tasub jälgida, millise marginaali lisavad müüjad hinnale. Lisaks võib müüjate puhul olla erinev arvestus, kas börsihind tunnihind või keskmise ööpäevane hind.

 

 

Soome: Kerkisid mitmed TOETUSED ja PENSIONID – mis need on?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 1. augustist 2022 jõustus erakorraline indeksitõus, millega seoses tõusid Kela makstavad rahvapension, perepension ja garantiipension. Indeksitõusu kiitis valitsuse ettepanekul heaks Soome parlament. Selle eesmärk on parandada väikse sissetulekuga pensionäride ja teiste toetusesaajate olukorda kiire hinnatõusuga seoses, vahendab Iltalehti.

Otsusega suurenevad sissetulekud tänavu augustist kuni detsembrini. Õppetoetus suureneb tänavu augustist kuni tuleva aasta juulini.

Kela andmetel tõusevad toetused järgmiselt:

Augustist tõuseb üksi elava inimese rahvapension täismahus 679,50 eurolt 703,45 eurole ning garantiipension 855,48 eurolt 885,63 eurole kuus.

Augusti alguses tõstetakse ka puudetoetusi. Näiteks pensionäride hooldustoetuse põhisumma tõuseb seniselt 73,00 eurolt 75,58 eurole kuus.

Alates augustist on töötule tööotsijale makstav tööturutoetus ehk põhipäevaraha 35,72 eurot päevas (praegu 34,50 päevas).

Üksi elavate inimeste sissetulekutoetuse põhiosa tõuseb 18,15 eurot kuus ja üksikvanematele 20,70 eurot kuus.

Ühe alla 3-aastase lapse koduhooldustoetus tõuseb 350,27 eurolt 362,61 euroni kuus.

Haigushüvitise miinimumsumma tõuseb ligikaudu euro võrra 29,67 eurolt 30,71 eurole päevas.

Õppetoetused tõusevad järgmiselt:

Tänavu tõstetakse õppetoetust 1. augustist 5,7 protsenti, sest tõus sisaldab nii tavalist kui ka täiendavat indeksitõusu.

Iseseisvalt elava ja 18-aastaseks saanud õpilase õppetoetus oli seni 253,69 eurot kuus. Alates augustist on see 268,23 eurot kuus.

Ravimikulude aastane omaosalus ei suurene. Täiendav indeksitõus ei kehti erandkorras iga-aastase ravikulude kaasvastutuse (nn ravilae) puhul, mis on endiselt 592,16 eurot kalendriaastas. Täiendav indeksitõus ei kehti ka üldise eluasemetoetuse ja pensionäri eluasemetoetuse puhul.

Kela hinnangul suurendab täiendav indeksitõus hüvitiste kulusid 2022. aastal hinnanguliselt 90 miljonit eurot ja 2023. aastal 10 miljonit eurot.

Järgmine indeksitõus on 1. jaanuaril 2023. Kela kinnitab 2023. aasta rahvapensioni indeksi tavapäraselt oktoobris.

 

Hea teada: neid asju ei tohi Soomest välja viia ilma loata – nende seas on lelud ja mängud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Teaduslikult, kunstiliselt ja ajalooliselt väärtuslike esemete väljavedu Soomest piirab seadus. Soovitakse säilitada Soome väärtuslikumaid kultuuriväärtusi ajaloo ja kultuurilise identiteedi osana. Vastavad regulatsioonid sisalduvad kultuuriväärtuste väljaveo piiramise seaduses (933/2016). Seadust kohaldatakse teatud kultuuriväärtuste väljaveol Soomest teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja väljaveol liidu territooriumilt.

Seadus on väga detailselt liigitanud objektide rühmad, mille välja viimiseks tuleb hankida luba, vahendab Iltalehti.
Seadus ei kehti aga sellistele kultuuriobjektidele, mis on eseme looja või selle kujundanud või muul viisil loonud füüsilise isiku valduses.

Välja ei tohi ilma loata viia järgmisi esemeid:

Soome kunstiteosed, mis on üle 100 aasta vanad või on olnud Soomes vähemalt 100 aastat

Käsikirjad ja noodid, mis on vanemad kui 50 aastat

– Raamatud, mis on trükitud või käsitsi kirjutatud Soomes või Soome jaoks enne 1800. aastat
– Soomes või Soome jaoks trükitud kaardid enne 1800. aastat ja käsitsi joonistatud kaardid, mis kujutavad Soomet enne 1800. aastat
– üle 75 aasta vanad Soome sõidukid ja transpordivahendid
– Soomes enne 1560. aastat vermitud keskaegsed mündid ja muud Soomes kasutatud keskaegsed mündid
– Soomes enne 1860. aastat erinevatel fotomeetoditel tehtud salvestised või nende originaalnegatiivid
– Soomes toodetud üle 100 aasta vanused või vähemalt 100 aastat Soomes olnud ehitised ja nende osad, samuti objektid, mis kuuluvad hoonete juurde püsiva interjöörina
– Soomes valmistatud mööbel ja valgustid, kostüümid ja tekstiilid, mis on üle 100 aasta vanad või Soomes olnud vähemalt 100 aastat, ehted, hõbe- ja kullassepatooted, kellad ja ajanäitajad, muusikariistad, mänguasjad ja mängud

Soome Muuseumiamet on lube väljastav asutus, mis nõustab ja juhendab kultuuriväärtuste välja viimist. Näiteks loa andmise otsustamisel kaalutakse, kas objekt on haruldane või muutub haruldasemaks ning kas see on rahvusliku kultuuripärandi seisukohalt eriti esinduslik või on see seotud riigi ajaloos oluliste isikute või sündmustega.

 

 

1...24252627Page 25 of 27