NordenBladet — Helsingis valmistutakse surnukehade paigutamiseks konteineritesse. Malmi haigla parklasse on toodud 4 konteinerit, kuhu mahub kokku 60 surnukeha. Konteinereid saab kasutada alates reedest, 14. jaanuarist. Põhjuseks pole niivõrd koroonaga seotud surmade suurenemine, kui terviseameti uued reeglid, mille kohaselt tuleb surnukehi hoida kauem haiglate juures, vahendab Iltalehti.
Ruumi puudus tuleneb osaliselt ka aastaajast. Surmade arv on suurim jaanuaris. Lisaruumide loomine pole ebatavaline, mõned aastad tagasi tehti sama Laakso haigla juures.
Konteinerid on varustatud elektriga ja neis on samad hoiutingimused kui surnukuurides. Konteinerid on paigutatud ajutiselt.
NordenBladet — 25. ja 26. jaanuaril toimuvad Pärnus ja Narvas traditsioonilised Põhjamaa Ministrite Nõukogu infopäevad. Infopäevadel on võimalik osaleda nii füüsiliselt kui ka veebi teel.
Infopäevade käigus tutvustatakse erinevaid toetusprogramme, mida Põhjamaade Ministrite Nõukogu pakub koostööks Põhjamaadega. Sõna võtavad inimesed, kes on edukalt kogu taotlusprotsessi läbi teinud ning rahastust saanud. Narvas toimub lisaks ka praktiline projekti kirjutamise töötuba.
Infopäeval saab teada:
• millised on toetusprogrammid avalikule sektorile, mittetulundusühendustele ja kultuurivaldkonnale;
• millised on toetuse taotlemise olulisemad tingimused;
• kuidas toetust taotleda;
• mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning mida teeb selle esindus Eestis 2022. aastal;
• milline on Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa Norra programm 2022. aastaks;
Pärast programmide tutvustusi vastavad nõunikud ning varasemalt toetusi taotlenud organisatsioonid osalejate küsimustele ning annavad praktilisi nõuandeid.
Kui sul mõlgub meeles koostööprojekti tegemine, siis tasub ennast juba varakult kurssi viia erinevate toetusvõimalustega: Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmid.
Infopäevadel füüsiliseks osalemiseks palume end registreerida:
Pärnus 25. jaanuar kell 14.00, TÜ Pärnu Kolledži II korrusel (Põhja pst 27a)
NB! Meie kõigi tervise huvides peame kinni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangutest ehk infopäeval saavad koha peal osaleda Covid-19 vastu vaktsineeritud või viimase poole aasta jooksul haiguse läbipõdenud isikud.
Juhul, kui eelnimetatud tingimused pole täidetud on teil võimalik infopäeval osaleda veebiühendusel.
Pärnus 25. jaanuaril toimuva infopäeva kava (võib muutuda)
14.00 Tervitussõnad ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustus ja plaanid 2022
Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
14.15 Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja eesistujamaa Norra programm 2022
Norra suursaadik T.E Else-Berit Eikeland
14.30 Avaliku halduse mobiilsusprogramm
Madis Kanarbik
14.45 Põhja- ja Baltimaade kodanikuühenduste toetused
Merle Kuusk
15.00 Kultuuri ja kunsti programmid
Grete Kodi
15.20 Praktilisi kogemusi Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammidest taotlemisel
Kultuuri ja kunsti programmid – Natalie Mets, IDA Radio
Põhja- ja Baltimaade mittetulundusühenduste toetused – MTÜ Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks” koordinaator Aleksandra Munts-Avajõe
Avaliku halduse mobiilsusprogramm – Kersti Liiva, Pärnu maavalitsus
15.45 Võimalus küsida lisaküsimusi
Narvas 26. jaanuaril toimuva infopäeva kava (võib muutuda)
16.00 Tervitussõnad ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustus ja plaanid 2022
Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
16.10 Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja eesistujamaa Norra programm 2022
Norra suursaadik T.E Else-Berit Eikeland
16.20 Toetusprogrammide tutvustus
Jevgeni Timoštšuk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva filiaali programmikoordinaator
• Avaliku halduse mobiilsusprogramm
Madis Kanarbik
• Põhja- ja Baltimaade kodanikuühenduste toetused
Merle Kuusk
17.00 Kultuuri ja kunsti programmid
Geir Lindahl, Põhjamaade kultuuripunkt
17.20 Praktilisi kogemusi Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammidest taotlemisel
MTÜ Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks” koordinaator Aleksandra Munts-Avajõe
NordenBladet —21. jaanuarini saab kandideerida koolituskursusele “Õed tagasi tervishoidu”, mis toob tervishoiuvaldkonnast eemal olnud õed, ämmaemandad ja velskrid tagasi erialasele tööle.
Kursusele on oodatud kunagi õe, ämmaemanda või velskri õppe läbinud inimesed, kes ei ole registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, aga ka need registreeritud õed ja ämmaemandad, kes ei ole alates 2015. aasta 1. veebruarist Eesti tervishoiuteenuse osutaja juures õena töötanud. Õppetöö toimub juunikuuni sessioonidena, mistõttu saab koolitusel osaleda töötamise kõrvalt. Kõikidele osalejatele makstakse stipendiumi, koolitust rahastab Sotsiaalministeerium.
„COVID-19 kriis on toonud teravalt esile meie tervishoiu kõige olulisema ressursi tervishoiutöötajate, sh eriti õdede puuduse. Seepärast jätkame tööd, et saaksime koolitada juurde senisest rohkem õdesid. Oleme uuendamas ministeeriumite, tervishoiu kõrgkoolide, tööandjate ja erialaühenduste konsensuslepet õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu suurendamiseks ja õdede praktikavõimaluste parandamiseks,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „2015. aastal algatatud projekt „Õed tagasi tervishoidu“ on üks oluline samm selleks, et vajalikke töötajaid tervishoidu juurde saada. Jätkame selle projektiga kindlasti ka tulevikus.“
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden nentis, et see on suurepärane võimalus värskendada oma teadmisi ja oskusi olukorras, kus tervishoiu valdkonnas on töökätest, eriti õdedest suur puudus. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on kahel viimasel aastal koolitusel “Õed tagasi tervishoidu” osalenud üle 40 inimese, kes enne seda teeninud leiba erinevatel ametikohtadel, elanud välismaal või kasvatanud kodus lapsi, ent otsustanud naasta tervishoidu. Preeden lisas, et senised aastad on näidanud, et kui kursust alustades võib õppijatele tunduda väljakutse väga suur, on hiljem koos kursusekaaslastega tunnistusele järele tulles rahulolu ja rõõm mitmekordne.
Eelmisel aastal koolitusel osalenud ja nüüd Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogia osakonnas õena töötav Kaire Kindel sõnas, et soovitab kursusel kindlasti osaleda. “Töö on vaheldusrikas, tihtipeale väga pingeline ja emotsionaalne. Õe töö ei saa kunagi otsa ja kuna õdedest on puudus, siis on töökoht ka kindlustatud. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud on toetavad, loengud huvitavad ja praktiliste oskuste lihvimiseks on väga hea varustusega praktikaklassid,” selgitas ta.
Alates 2015. aastast on täiendõppe kursuse „Õed tagasi tervishoidu“ lõpetanud Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kokku 181 õde. COVID-19 kriisist tingituna korraldati projekti raames 2021. aastal ka lisavastuvõtt.
Infot koolituskursuse kohta leiab kodulehelt nooruse.ee/koolitused.
Lisainfo: Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor, ullapreeden@nooruse.ee, tel 5400 5833
NordenBladet — Euroopas on koroona edetabeli tipus kõrge vaktsineeritusega riigid ning madalam nakatumine on seal, kus vaktsineeritus on madalam.
Euroopa esikümnes on kõrgeima vaktsineeritusega riigid nagu Portugal (vaktsineeritus 89 protsenti), Iirimaa (78%), Island (79%), Hispaania (81%), Taani (80%) ja Malta (87%). Koroona tase on madalam madalaima vaktsineeritusega riikides nagu Rumeenia (41%), Poola (56%), Ungari (62%) ja Bulgaaria (28%).
Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC värske ülevaate kohaselt on Euroopas kõrgeim koroonaga nakatumine Küprosel (5572 juhtu 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul). Järgnevad Iirimaa (4913), Island (4332), Prantsusmaa (4223), Kreeka (4099), Taani (4077), Portugal (3631) ja Hispaania (2989).
Madalaim tase on Rumeenias (228 juhtu 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul). Järgnevad Poola (438), Ungari (535), Saksamaa (644), Bulgaaria (645), Slovakkia (700) ja Tšehhi (774).
Kõrgema vaktsineeritusega Soome (vaktsineeritus 75 protsenti) on mööda läinud Eestist (vaktsineeritus 62 protsenti). Soome nakatumiste tase on 1666 ja see kasvab kiiresti. Eesti nakatumiste tase on 1197.
Eesti on koos Lätiga põhjapoolsetest Euroopa riikidest kõige madalama nakatumiste tasemega. Läti tase on 861.
Euroopas on praegu koroona pilt väga kole. ECDC indikatiivsel koroonakaardil on kõik riigid kas punased või tumepunased, mis näitab väga kõrget nakatumiste taset.
Siin on ülevaade koroonaga nakatumistest Euroopas:
COVID-19 Euroopas 1. nädal 2022
Riik
Koroonaga nakatumiste arv kokku
Koroonasurmade arv kokku
Nakatumiste arv 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta
Koroonasurmade arv 14 päeva jooksul 1 000 000 elaniku kohta
