Kolmapäev, juuli 2, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2022

Eesti: Riik pakub tasuta tööalaseid kursusi ligi 8600 inimesele

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumis valmis uus täienduskoolituse riiklik koolitustellimus, kokku pakutakse 2022. aastal 566 tasuta kursust 41 valdkonnas.

„Tervisekriis on kaasa toonud muudatused majanduses ja tööturul, millega kohanemiseks pakume riigi poolt tasuta kursusi,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna juht Merlin Tatrik. „Iga huviline võiks leida endale midagi sobivat, sest kursusi on arvutikasutusest meeskonnatööni – elukestev õppimine ja selle soodustamine annab nii töötajale kui organisatsioonile konkurentsieelise.“

2022. aasta kursused viiakse läbi juuni lõpuni ning nende kogumaksumus on 2 miljonit eurot. Uue teemana on tellimusse lisatud pedagoogikaalased täienduskoolitused, et toetada õpilaste õpilünkade leevendamist üldhariduses. Suures mahus jätkatakse IKT-oskuste ja digipädevuste arendamise kursuste pakkumist, aga käsitletakse ka näiteks stressirohketes olukordades toimetulekut, pakutakse võimalust omandada erialast võõrkeelt ning õppida turundamisoskusi.

Kursused on jätkuvalt suunatud peamiselt COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamisele ning aitavad ettevõtetel ja organisatsioonidel oma tööd vastavalt muutunud oludele ümber korraldada. Kursused on mõeldud ka kriisiolukorras tööjõupuuduses olevatesse sektoritesse sisenemiseks vajalike oskuste omandamiseks, samuti toetama turismisektori taaskäivitamist ning tervishoiusektori toimepidevust.

Nii lühemaid kui pikemaid (26 – 156 akadeemilist tundi) tasuta kursusi pakuvad 37 kutseõppeasutust, rakenduskõrgkooli ja ülikooli üle Eesti.

Tasuta kursused tagavad ligipääsu koolitusele hoolimata inimese majanduslikust olukorrast või haridustasemest, kaheksa kursust toimuvad täielikult e-õppes. Eelkõige on osalema oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus, sest see sihtrühm osaleb elukestvas õppes kõige vähem.

Täpsem info kursuste ja nendele registreerimise kohta on leitav koolide veebilehtedelt või aadressilt: www.hm.ee/tasuta-kursused

Riik on tasuta kursusi pakkunud juba üle 10 aasta, neist on osa võetud üle 100 000 korra. Viimasel viiel aastal on kursustel osalemisi olnud 56731, kõige rohkem Harju, Ida-Viru ja Tartu maakondadest ning eelistatud on kursusi, mis kuuluvad arvutikasutuse, ehituse ning isikuarengu valdkonda.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ kaudu.

 

 

Soome lotomiljonär langes pettuse ohvriks ja kaotas kõik, on nüüd pankrotis

NordenBladet — 8 miljoni euro suurune lotovõit ei teinud Lääne-Uusimaal elavat noort meest õnnelikuks. Heauskne mees kaotas oma miljonid mõne aastaga. Miljonär kaotas ligi 4 miljonit eurot kahele mehele ja naisele, kelle vastu esitatud süüdistused pettuses ja rahapesus, vahendab Ilta-Sanomat.

Lotovõitja oli ise kohtus kohal ja teda esindab pankrotipesa, kuna mees on hetkel varatu. Süüaluseid on kokku 8. Lotovõitja lugu algas 2016. aastal, mil ligi 30-aastane mees võitis 8 miljonit eurot. Kohtus rääkis mees, et oli heauskne, seda on näha tema tehtud suurtes pangaülekannetes.

Lotovõitja mängis internetimänge ja kulutas osa rahast seal ära. Ta tutvus internetis ühe mehega, kelle arvele kandis kolme aasta jooksul kokku 1 424 920 eurot. Raha vastu võtnud mees lubas selle tagasi maksta, aga seda ta ei suutnud, kuna oli maksejõuetu. Tagasimakseid tuli 273 450 euro eest.

Ühel teisel mehel õnnestus aga lotomiljonärilt välja petta veel suurem summa – 2 124 478 eurot. Kaks meest said raha ettevõtte nimele. Nad olid enda väitel raha pannud ühte projekti, millest lubati tulu ka lotomiljonärile.

Tegelikkuses aga kandsid kaks meest raha edasi enda ja tuttavate kontodele ning raha eest tasuti eri arveid.

Lisaks on rahapesu süüdistusega kohtu all üks ligi 30-aastane naine, kes sai lotovõitjalt kahe aasta jooksul kokku 229 222, mida ta oli kasutanud kinnisvara ostuks. 2018. aastal soetati raha eest maja naise nimele ning maksti naise pangalaenude tagasimakseid. Seda maja nõutakse nüüd tagasi. Maja maksis 275 000 eurot. Kinnistu on arestitud, selle omanik on lisaks naisele ka üks mees.

Prokurör nõuab pettuses osalenud isikutele pikaajalist vangistust. Esimesele mehele nõutakse 7 aasta pikkust reaalset vanglakaristust, teisele mehele 5,5 aasta pikkust reaalset vanglakaristust. Naisele nõutakse 1,5 aasta pikkust tingimisi vangistust.

 

 

Veedade tarkus: MILLEST räägib sinu kodu uks ja kuidas see kodu energiat mõjutab?

NordenBladet – Hinduismi vanimate pĂĽhakirjade Veedade* järgi  on kodu uksed ja aknad maja väga oluline osa. See on esimene samm teie koju, mis kutsuvad sisse väliseid energiaid. Kui uksed ja aknad on puhtad ja ilusad, siis meelitavad nad majja head energiat. Sarnane tõmbavad sarnast, ning sellest lähtudes pĂĽĂĽdsid Veedad  ilusaks muuta ka maja uksi ja aknaid, tehes neile erinevaid nikerdusi ja kaunistusi.

Katkised ning krigisevad uksed või põrandad reostavad kodu õhustikku. Seepärast tuleks viivitamatult kriuksuma hakanud uksehinged õlitada ning lagunevad asjad parandada. Eemaldage sissepääsu juurest kõik takistused. Pöörake tähelepanu asjadele, mis asuvad välisukse kõrval. Ă„rge hoidke välisukse läheduses prĂĽgi, määrdunud pesu, vanu esemeid, kaste, kumme jms. Need blokeerivad majja sisenevat head energiat. Samuti tasuks esiku valgusele tähelepanu pöörata – koridoris peaks olema piisavalt valgust! Kui koridoris on hämar, lisage sinna lampe.

Välisuks peegeldab meie võimet oma elu muuta või positiivselt elada.  Kui välisuks on määrdunud või selle lähedal on prahti, siis tõenäoliselt ei tule positiivne energia seda teed mööda teie koju. Andke endast parim, et oma välisuks atraktiivseks muuta!

______________________

*Veedad (sanskriti keele sõnast veda või ved ‘teadmine’) on hinduismi vanimad pĂĽhakirjad. Laiemas mõttes nimetatakse veedadeks (veedalik kirjandus) veedasid koos brahmanate, aranjakade ja upanišadidega. Veedade vanimad tekstid on tekkinud ligikaudu 1000 eKr ja hiliseimad umbes 500 eKr. Veedad on kirjutatud sanskriti keelele lähedases veedade keeles. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ĂĽlistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli.

Avafoto: Pexels

Soome: Intensiivravil on suurim kogus patsiente alates 2020. aasta kevadest

NordenBladet — Soomes pole Omikroni laine veel oma tippu saavutanud, aga raskes seisus intensiivis on juba rekordarv patsiente alates 2020. aasta kevadest. Laupäeval, 15. jaanuaril oli intensiivis 73 patsienti ja pühapäeva hommikul 72 patsienti. 2020. aasta aprillis oli intensiivis korraga üle 80 patsiendi, vahendab Yle.

Kuopio ülikooli keskhaigla intensiivravi peaarst Stepani Bendel ütles, et olukord on väga murettekitav. Tema väitel pole enam patsiente võimalik haiglate vahel liigutada, kuna igal pool on palju koroonapatsiente ja kohtadest on igal pool puudus.

Soomes on haiglaravi koormus viimastel nädalatel plahvatuslikult kasvanud. Kui veel detsembri lõpus oli koroonaga haiglaravil ligi 200 patsienti, siis nüüd on neid üle 600.

 

Eesti: Erikomisjon arutab avalikul istungil vähiraviga alustamise kiirendamise võimalusi

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil, kuidas kiirendada vähiravi algust ning suurendada osavõttu pahaloomuliste kasvajate avastamiseks mõeldud sõeluuringutest.  

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu tõdes, et Eestis avastatakse pahaloomuline kasvaja tihti hilisemas faasis ning seetõttu väheneb vähki haigestunud patsiendi ellujäämise võimalus.

Riigikontrolli kontrolliaruandest selgus, et vähene osavõtt sõeluuringutest on üks põhjusi, miks avastatakse pahaloomulisi kasvajaid liiga hilja. Riigikontroll soovitas intensiivistada sõeluuringutest teavitamist ja lihtsustada sõeluuringuile registreerimist ning luua vähikahtlusega patsientidele sujuvam ning kiirem teekond diagnostika ja ravini.

Istungile on kutsutud Sotsiaalministeeriumi tervisesĂĽsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Eesti Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, Tervise Heaolu InfosĂĽsteemide Keskuse direktor Margus Arm ning Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Avafoto: Pexels