Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: november 2021

Turkish Airlines Iraagi ja SĂĽĂĽria kodanikke Minski enam ei lennuta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Turkish Airlines (THY) ei luba enam Minski lendudele SĂĽĂĽria ja Iraagi kodanikke, erand on tehtud vaid diplomaatilise passiga reisijatele. Otsusest teatas neljapäeval Poola diplomaat, endine suursaadik TĂĽrgis Jakub Kumoch, vahendab NordenBladet.com.

Turkish Airlines teeb siiski erandi diplomaatilise passiga reisijatele nendest kahest riigist.

Lennufirma otsus tuli pärast seda, kui Turkish Airlinesi süüdistati migrantide lennutamisest Valgevenesse vaatamata kriisile Valgevene ja Poola piiril. Turkish Airlines lükkas süüdistused tagasi, märkides, et nende lennud Valgevenesse ei ole kuidagi seotud inimkaubanduse ja migrandikriisi tekitamisega.

TĂĽrgit, kus elab umbes 4 miljonit peamiselt SĂĽĂĽriast pärit migranti, on sĂĽĂĽdistatud Valgevenesse suunduvate migrantide voolule kaasaaitamises. SĂĽĂĽdistamisele reageeris ka TĂĽrgi välisministeerium. “TĂĽrgi pole osa sellest probleemist ning me tõrjume igasuguse ĂĽrituse, mis kujutab TĂĽrgit osana probleemist,” teatas ministeerium. Ministeerium nimetas Turkish Airlinesi mustamist sihilikuks.

Kolmapäeval arutasid kriisi Poola ja Valgevene piiril ka Türgi ja Poola välisminister.

Euroopa Liidu võimalike sanktsioonide kehtestamine lennukompaniidele, mis aitavad Valgevenesse tuua EL-i riikidesse suunatavaid migrante, pani muretsema ka Vene suurima lennuettevõtte Aeroflot, mis kinnitas neljapäeval, et ei osale migrantide lennutamises Minskisse.

Avafoto: Jakub Kumoch

Loe ka:
Euroopa Liit kaalub Turkish Airlinesi ja FlyDubai keelustamist Euroopa lennujaamades

Eesti: Selgusid Betti Alveri kirjandusauhinna nominendid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – 23. novembril kuulutatakse Tartu Ăślikooli raamatukogus välja seekordne Betti Alveri kirjanduspreemia laureaat. Nominentide hulgas on nii täiesti uusi autoreid kui ka varasemast tuttavaid nimesid.

Betti Alveri kirjandusauhind põhineb Betti Alveri testamendis avaldatud soovil, mille kohaselt auhinnatakse hingedepäevast hingedepäevani aasta jooksul ilmunud tähelepanuväärseima eestikeelse luules või proosas kirjutatud esikteose autorit.

Arvesse tulevad ka autorid, kes varem üllitanud mitteilukirjanduslikke või draamateoseid ning need, kes varem avaldanud teistes keeltes. Käesoleval aastal antakse preemia välja 26. korda.

Žüriisse kuulusid tänavu Taavi Eelmaa (2020. aasta laureaat), Helle Maaslieb, Berit Petolai, Triin Ploom-Niitra ja Mihkel Samarüütel, hindamisel oli 33 teost. Žürii valis debütantide seast seitse nominenti:

Aliis Aalmann, luulekogu “Verihaljas” (Kultuurileht)

Anna Kaare, luulekogu “InteГрация” (Kultuurileht)

Ilmar Lehtpere, luulekogu “Kodutud luuletused” (Verb)

Natalja Nekramatnaja, luulekogu “Sinine pojeng” (Tuum)

Olav Osolin, romaan “Kus lendab part” (Varrak)

Rait Piir, proosakogu “Hinged mõõgateral” (Lummur)

Ave Taavet, proosakogu “Valerahategija” (Kultuurileht)

“Ehkki arvuliselt ilmus ilukirjanduslikke esikteoseid mõne lähiaastaga võrreldes tänavu vähem, oli debĂĽĂĽtide plejaad sisulises plaanis kirev,” kommenteeris žürii liige Triin Ploom-Niitra. “Nii luules kui ka proosas tõstsime esile mitmeid tugevaid kandidaate, ent nomineeritavaid teoseid võinuks seekord loetleda rohkemgi. Nimetamist väärib kindlasti stiilide ja rakursside paljusus, nominentide seas on nii ulmet, krimikirjandust kui ka n-ö maagilist realismi esindav laad, samuti rõõmustavalt eripalgeliste luuleminade rohkus.”

Kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel. Auhinnasumma on 2000 eurot ja sellega kaasneb vastav tunnistus.

Avafoto: Betti Alver

NEED ON Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse võitjad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kuulutati kolmapäeval välja Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse võitjad. Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlusele saadeti 47 näidendit. Žüriisse kuulunud tõlkija Varja Arola, lavastaja Elise Metsanurk, kirjandusala juhataja Ene Paaver, autor-lavastaja Tiit Palu, näitleja Jaak Prints, dramaturg Priit Põldma ja kunstnik ning filmireĹľissöör Hardi Volmer otsustasid neist esile tõsta viis.

Žürii andis välja esimese ja kaks teist preemiat ning kaks näidendit tõsteti esile äramärgituna:

I preemia (3750 eurot): Katariina Libe “Võrsed”

II preemia (1875 eurot): Mart Aas “Kaksindus” ja Kadri Lepp “Koju”

Ă„ramärgitud (625 eurot): Heneliis Notton “Emesis” ja Liis Sein “Kutse”

Peapreemia võitis Katariina Libe (endise nimega Ratasepp) tugev psĂĽhholoogiline draama “Võrsed”, mis lisaks teravale ja värskele käsitlusele lähisuhetest ning laste saamise tundlikust teemast, annab igale näidendi tegelasele võimaluse oma vaatepunktiks.

Teise preemia saanud Mart Aasa näidend “Kaksindus” kõneleb ĂĽksinduse kõrval ka fantaasia ja huumori kaheldamatust olulisusest: Ă•ismäe kortermaja rõdul saab kahestunud poiss-peategelase kasvamisloost piirangutevaba kujutlusmäng.

Kadri Lepa samuti teise preemia saanud “Koju” jäi silma kui voolava dialoogiga joonistatud lugu Eesti perekonnast, mille argist kokkukuuluvust varjutavad distants ja salapära – ĂĽksteisele öeldakse palju, kuid ei öelda välja.

Ă„ramärgitud Heneliis Nottoni näidendi “Emesis” 18–19-aastased tegelased seisavad silmitsi traumadega, mida ĂĽmbritsev heaolu kustutada ei suuda. Näidendi fragmentaarsus loob pildilise maailma, kus mineviku kummituslikkusest kumavad läbi teravalt isiklikud ja sotsiaalselt valusad teemad.

Ă„ramärgitud Liis Seina näidendi “Kutse” naisnäitlejast peategelane vaatab iseenda peiedel otsa nii oma minevikule kui ka paratamatule surmale. Näidend on kirjutatud tugeva kaasajatunnetusega, mis väljendub nii näidendi temaatikas kui ka oskuslikult dia- ja monolooge põimivas vormis.

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendivõistlusi alates 1995. aastast.

Vaata ka:

Eesti: Valitsus muutis avalike ürituste mahupiirangut ning tõhususdooside lube

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Valitsus otsustas muuta avalike ĂĽrituste mahupiirangut, alates esmaspäevast on siseruumis lubatud teha ĂĽritusi, kus on 1000 osalejat ja õues 2000 osalejaga ĂĽritusi.

“Iseenesest nii suuri ĂĽritusi praegu toimumas väga ei ole kultuuriministeeriumi andmetel. Selle piirangu mõte on selles, et tegelikult siiski suuri ĂĽritusi hetkel korraldada ei ole mõistlik. Kuigi meil on langustrend, oleme me väga piiri peal,” ĂĽtles peaminister Kaja Kallas (RE) valitsuse pressikonverentsil.

Samuti otsustas valitsus lubada AstraZeneca ja Jansseni vaktsiiniga end kaitsesüstinud inimestel teha tõhustusdoose juba pärast viite kuud, sest nende vaktsiinide kaitse langeb ajas kiiremini.

“Eesti andmetele tuginedes langeb AstraZeneca vaktsiiniga esmase vaktsineerimiskuuri läbinud inimestel vaktsiini efektiivsus nakatumise vastu olulisel määral enne kuuendat kuud, samas kui haiglasse sattumise eest kaitsevad mõlemad vaktsiinid endiselt hästi. Jansseni vaktsiiniga hakati Eestis vaktsineerima alates aprillist ning efektiivsuse langustrend on sarnane AstraZeneca vaktsiinile,” ĂĽtles valitsuse COVID-19 teadusnõukoja ja immunoprofĂĽlaktika ekspertkomisjoni liige Irja Lutsar.

Tõhustusdoosi võimaldatakse Eestis kõigile üle 18-aastastele. Tõhustusdoosina kasutatakse Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty ja Moderna vaktsiini Spikevax, sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on läbitud esmane vaktsineerimiskuur. Spikevax vaktsiini tõhustusdoos on pool esmaseks vaktsineerimiseks kasutatud annusest ning Comirnaty korral kasutatakse esmasele vaktsineerimisele sarnaseid annuseid.

Haigusleht perekondliku lähikontakti puhul

Peaminister Kaja Kallas ütles ka, et valitsus soovitab kirjutada perearstidel välja haiguslehti inimestele, kes on sunnitud koos koroonahaigega kodus olema.

Kallas ĂĽtles, et enamus Eesti inimesi on vastutustundlikud ja kuulavad soovitusi.

“Seda kohustuslikuna teha on keeruline. Kes kontrollib, kes elab kellega koos? On kärgpered. Inimestel on suvilad,” kommenteeris Kallas.

Lisaks vähendaks see Kallase sõnul vaktsineerimata inimeste motivatsiooni end vaktsineerida.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) lisas omaltpoolt, et nakatumisnäitajad on jõudnud langusesse ja paranemise märke näitavad ka haiglaravi numbrid.

“Prognoos näitab, et lähinädalatel on oodata haiglaravi vajaduses langustrendi, see omakorda annab võimaluse haiglatele, Eesti tervishoiusĂĽsteemile vältida vahepeal kavandatud otsuseid, mis oleks eeldanud 15. novembrist laiaulatuslikult täiendavate Covid-voodikohtade avamist ja plaanilise ravi senisest ulatuslikumalt piiramist,” rääkis Kiik.

Fotoarhiiv: Eesti Riigkogu/Erik Peinar

Eesti: Tallinna Lennujaamast on eeloelval talvel rekordarv sihtkohti

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tallinna Lennujaam teatas, et eeloleval talvel on sihtkohade valikus 40 linna, mis on uus rekord. Sihtkohti on palju, sest lennufirmad võistlevad koroonakriisi järgse turujaotuse pärast, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kasvamas on ka Tallinna Lennujaama kĂĽlastavate reisijate arv. Oktoobris oli neid 185 000, mis on suurim kuine arv kriisi algusest alates. Kriisieelsest tasemest moodustab see veidi enam kui poole.

Lendude keskmine täituvus on samuti paranenud ning oli oktoobris 68 protsenti, aasta tagasi oli täituvus umbes 30 protsenti.

“Pärast poolteist aastat kestnud väga rasket olukorda turismi- ja lennundussektoris peavad lennufirmad kiiresti oma turuosa taastama ja tänasel hetkel avatakse palju sihtkohti. Ja mis on reisijatele kõige olulisem, piletid on praegu väga odavad. Tänaseks hetkeks on aru saadud, et reisimine ei võrdu nakatumine. Ehk siis nakatumine võib meieni jõuda ka siin samas Eestis. Reisile minnakse tavaliselt vaktsineeritult, me kutsume kõiki inimesi ĂĽles ennast vaktsineerima, see teeb reisimise palju lihtsamaks, palju muretumaks,” rääkis Tallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe.

1...192021...24Page 20 of 24