NordenBladet — Soomes on vaimse tervise probleemid üha sagedasemad ja see on ka peamine töövõimetuspensionile jäämise põhjus. Kui soomlane Osku sai otsuse töövõimetuspensionile jäämise kohta, siis ta üllatus. Ta oli veetnud palju aega Nokias Pitkäniemi psühhiaatriahaiglas. Tal oli psühhoos ja ta kannatas depressiooni käes. On perioode, millest ta ei mäleta mitte midagi, vahendab Yle.
Otsus töövõimetuspensionile jäämise kohta oli üllatusele vaatamata meeldiv. Tal oleks raske olnud tööl käia. Osku oli siis 30-aastane. Pärast töövõimetuspensionile jäämist oli elu muretum. Möödunud aasta oli aga väga raske, räägib praegu 41-aastane mees.
Tampere ülikooli uuringu järgi on vaimsete probleemide esinemine Soomes piirkonniti väga erinev. 53 protsenti töövõimetuspensionile jäämise põhjustest on vaimse tervise probleemid. Neist omakorda kaks kolmandikku moodustab meeleoluhäire.
Teine peamine vaimse tervise probleem on psühhoos, mille tõttu jääb igal aastal töölt kõrvale ligi kuuendik vaimse tervise probleemidega inimestest.
Meeleoluhäired on näiteks depressioon ja bipolaarne häire. Psühhooside hulka kuulub näiteks skisofreenia.
Möödunud aastal sai Soomes vaimse tervise probleemide tõttu töövõimetuspensioni ligi 102 000 inimest. Meeleolu häirete tõttu jäädakse töövõimetuspensionile peamiselt Pirkanmaal, Põhja-Savos, Kainuus ning Põhja- ja Lõuna-Pohjanmaal. Psühhoosi tõttu jäädakse töölt kõrvale Päijät-Hämea, Põhja-Karjalas ja Põhja-Pohjanmaal.
Soomes on 25-64-aastaste vaimse tervise probleemid olnud muutumatud, aga kasv on olnud 16-24-aastaste noorte hulgas.
Vaimse tervise probleemidele aitavad kaasa sissetulekute probleemid. Näiteks Helsingi piirkonnas on palgatase parem ning vaimse tervise probleeme esineb vähem. Erand on Pirkanmaa, kus palgatase on hea, aga sellele vaatamata esineb palju vaimse tervise probleeme.
Soomlane Osku räägib, et oleks olnud hea, kui ta oleks saanud varem abi oma probleemidele. Enne haigestumist õppis ta Tampere ülikoolis psühholoogiat. Ta räägib, et oleks olnud hea, kui ta oleks saanud abi õppimise ajal, sest õppimisega kaasnes stress. Osku on saanud abi nii ravimitest kui ka teraapiast. Ta leiab, et ravi on olnud hea. Viimane teraapia lõppes suvel ja sellest oli kasu.
Vaatamata töövõimetuspensionile teeb Osku tööd kogemusspetsialistina. Ta osaleb koolitustel ja esineb patsientidele. Lisaks teeb ta vabatahtlikku tööd vanurite keskuses. Osku ei mõtle praegu muu töö või hariduse peale. Ta leiab, et on oma elus lisaajal. Kriisiaastatel oleks ta võinud vabalt surra. Praegu on aga elu normis vaatamata töövõimetuspensionile. Ta peab end isegi õnnelikuks.
Avafoto: NordenBladet
